Kiire rongi projektid ei üllata 2023i sihtmärke

Kırıkkalesse tulnud transpordi-, merendus- ja sideministeeriumi asekantsler M. Habib Soluk ütles, et 2003. aastast kuni 2011. aasta lõpuni tehti ministeeriumina 130 miljardit TL investeeringut ning nende tegevuses ei esinenud kõrvalekaldeid. 2023. aasta eesmärgid.
Transpordi-, merendus- ja sideministeeriumi asekantsler M.Habib Soluk käis külas Kırıkkale kuberneri Ali Kolati juures ja vastas ajakirjanike küsimustele. Ta vastas ajakirjanike küsimustele, kuhu ministeeriumi projektid 2012. aasta seisuga on jõudnud ja kiirrongi projekt. Kinnitades, et kiirrongiprojektide hanked on tehtud ja need valmivad 2015. aastal, ütles Soluk, et nende 2023. aasta eesmärgi orienteeruv väärtus on 350 miljardit TL ning aastatel 2003-2011 investeeriti 31 miljardit TL. detsember 130.
Soluk rääkis ajakirjanike küsimuste kohta järgmiselt: „Loodan, et Istanbuli jalg ühendatakse Ankaras ja Istanbulis 2012. aasta lõpus. Seetõttu ühendatakse ka Istanbul, Eskişehir, Polatlı ja Konya. Kiirrongitööd neil kahel liinil jätkuvad. Ankara Sivase etapi jagasime kolmeks osaks. Ankara-Kırıkkale, Kırıkkale-Yerköy, Yerköy-Sivas. Meie hanked Yerköy ja Sivase vahel peeti aga eelmisel aastal. Siin on lõpetatud ligikaudu 150 km infrastruktuuri ehitust. Ülejäänud 108 kilomeetri tarnepakkumised on tehtud ja on hindamisel. Yerköy-Sivase faasis pole probleemi. Praegu Yerköy ja Kırıkkale vahel probleemi pole. Hange on tehtud, seda hinnatakse. Jagasime vahemaa Kayaşi ja Kırıkkale kaheks. Peale ühe viadukti tehti teine ​​hange, protsess jätkub. Meie kolleegide töö viaduktil jätkub. Nii kõrge muuliga viadukt Elmadağis on ehk üks või teine ​​maailmas kiirrongi marsruudil.Selles osas jätkuvad selle tehnilised uuringud ja loodetavasti, kui teeme pakkumise kümnele lühiajaliselt valmib Ankara-Sivase kiirrong 2015. aastal. Kui ma ei eksi, siis Kırıkkale elanike oodatav sihtmärk ei ole Kırıkkale-Ankara kiirrong, vaid pigem Kırıkkale inimesed, kes maanduksid Istanbulis, Konya's, Sivas, Erzurumis ja Karsis. Nad võtavad natuke rohkem aega."
Nentides, et ministeeriumina seatud eesmärkides kõrvalekaldeid ei olnud, jätkas Soluk oma sõnu järgmiselt: „Tegelikult töötasime transpordiministeeriumina transpordi põhiplaani strateegia kallal, mis hõlmas Türgi transpordisektori integreerimist. meie ministri, 43 meie professori erinevatest ülikoolidest, kes on oma ala asjatundjad, juhised. Seepeale, 2009. aastal, oleme Türgi praeguses seisus, sest meist ei olnud aasta-kaheks ette planeeritud transporditaristut, transpordiliikide vahelise integratsiooni osas ei olnud välja töötatud plaane ega projekte. Pärast seda, kui olime selle teinud, kavandasime Türgi 2023. aasta infrastruktuuri visiooni, milline peaks olema selle eesmärk, milline peaks olema aasta 2035 ning milline peaks olema aasta 2050 ja pärast seda. Tegelikult oleme 500 projekti hulgast esile tõstnud 100 projekti igast sektorist. Üks neist projektidest, mille oleme esiplaanile toonud, on Ankara-Kırıkkale maantee. See oli kiirtee Ankara-Kırıkkalest Delicesse. Lõpetame selle kiirtee Samsuni lõigu ja kuulutame välja hanke kui Ankara-Kırıkkale Delice-Samsun tervikuna. See on Türgi 2023. aasta eesmärkides. Meie 2023. aasta eesmärgid on ligikaudu 350 miljardit liiri. Nendel 350 miljardi TL-i sihtmärkidel pole praegu jalaluumurdu. Meie plaanid ja projektid jätkuvad tavapäraselt. 2012. aastaks seatud eesmärkides pole tagasilööki. Teedeministeeriumina saavutame 2012. aasta eesmärgid, nagu varemgi, täna. Investeerisime aastatel 2003 kuni 2011. detsember 31 Türgi transporti 130 miljardi liiri. Sellest umbes 16-17 miljardit TL on ehita-opereeri-kanna ilma avalikku ressurssi kasutamata ja teine ​​on need, mida kasutame keskeelarvest. Transpordis ei saanud kunagi läbimatutest mägedest ja orgudest mitte ainult ükshaaval teed, vaid said meie lugupeetud peaministri korraldusel ka merealused teed nii terasrööbaste kui ka rehvirataste tunnelitega. Meie eesmärki ei saa eksida."

Allikas: Star Agenda

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*