Siiditee ja Türgi: Pole saladus, et sellised riigid nagu India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika, Indoneesia ja Türgi, mida kirjanduses nimetatakse "arenevateks turgudeks", on jõudnud oma majanduskasvus raskesse perioodi. Maailma juhtivad majandusteadlased vaidlevad selle põhjuste üle. Kenneth Rogof Harvardi ülikoolist kasutas terminit "submerging markets". Olukorra põhjuste hulgas on nii sisemised tegurid kui ka Föderaalreservi, USA Föderaalreservi tehtud otsused, olukord eurotsoonis ja rahvusvaheline majandus. Kas aeglustumine nendes riikides toob kaasa suuremaid probleeme? Me ei tea veel. Türgi majanduse kohta on erinevaid hoiatusi.
Selle näiteks on Wall Street Journali analüüs pealkirjaga “Türgi kunagine kuldmajandus igalt poolt puhastatud”. Türgi sisenes perioodi, mis peaks majanduse juhtimisel olema väga ettevaatlik. Poliitilise polarisatsiooni ja kõnekas lähenemise kasv ei hõlbusta majanduse juhtimist. Nii valitsus kui ka opositsioon peavad suhtuma konstruktiivsemalt. Näeme, et lühemas ja keskpikas perspektiivis on need raskused vaktsineeritud, kuid pikemas perspektiivis on Türgi majanduse perspektiiv üsna hea. Jätkuva poliitilise ebastabiilsuse ja eduka majandusjuhtimise puudumise korral võib praegu Türgi maailma suuruselt 16. majandus olla palju paremas olukorras.
Goldman Sachsi prognoosi kohaselt on Türgi 2050. aastal suuruselt 2. majandus Euroopas ja 9. majandus maailmas. Tugeva majanduse oluline element globaliseeruvas maailmas on transport. Transpordivõrkude tugevdamine riigis ja integreerumine rahvusvaheliste transpordivõrkudega on majandusedu ühed eeldused. Transpordi arendamisel on Türgi laiaulatuslikus 2023. aasta strateegias oluline koht. Raudtee areng riigis ja asjaolu, et see raudteevõrk on osa võrgustikust, mis Siiditee taaselustamisega ulatub Hiinast Londoni ja Pariisini, omab nii majanduslikke kui geopoliitilisi tagajärgi. Artiklis pealkirjaga "Türgi dünaamilisel raudteede laiendamisel on suuremad piirkondlikud tagajärjed", mille on kirjutanud John Daly CACI Analysti saidil, juhitakse tähelepanu sellele, et Türgi raudtee arendamise strateegial pole mitte ainult siseriiklikke, vaid ka piirkondlikke tulemusi.
Tahaksin edastada artiklis sisalduvat huvitavat teavet. Türgi teeb suuri investeeringuid oma raudteede arendamiseks. Marmaray projekt, mis ühendab Aasiat ja Euroopat Bosporuse väina all, on selle osa. Türgi eesmärk on kahekordistada oma raudteed aastaks 2023. Türgi esimese raudtee rajas Inglise ettevõte İzmiri ja Aydıni vahele 1856. aastal. Kui raudteed 1927. aastal natsionaliseeriti, oli riigis 3400 miili raudteed. Vabariiklikul ajal pandi rõhku pigem maanteede kui raudtee arendamisele. Türgil on veel 7500 miili raudteed. John Daly sõnul keskendus AK partei valitsus raudteede arendamisele. Marmaray on vaid üks neist projektidest. Rakendatakse kiirrongide projekte.
Kiirrongide sõitmise poolest on Türgi Euroopas 6. ja maailmas 8. kohal. Järgmise 10 aasta jooksul on plaanis raudteed suurendada 16 6 miilini. Sellest 200 miili on kiirrongid. See kiiresti arenev raudteevõrk mängib uue Siiditee raames väga olulist rolli Aasia ja Euroopa vahelises kauba- ja reisijateveos. Sellega seoses liigub igal aastal läbi Türgi hinnanguliselt 75 miljardit dollarit kaubavahetust. Välisvõlausaldajad näitavad üles suurt huvi Türgi raudteearendusprojektide vastu. Türgi valitsus toetab välisinvesteeringute suurendamist selles valdkonnas. Viimase 5 aasta jooksul on Euroopa Investeerimispank andnud Türgi raudteeprojektidele laenu 3.33 miljardit dollarit. Saksa, Prantsuse, Jaapani ja Lõuna-Korea ettevõtted on teemast väga huvitatud.
Hiina on huvitatud ka Türgi raudteearendusprojektidest, mis ühendavad end Euroopa turgudega. 2013. aasta seadus, mille eesmärk on reformida TCDD-d, hõlbustab erasektori osalemist raudteesektoris ja viiakse vastavusse ELi normidega. Erasektor hakkab esmalt mängima rolli raudteekaubaveol. 2018. aastal siseneb see ka reisijateveo valdkonda. Siiditee tööde osas astutakse oluline samm järgmisel aastal kasutuselevõtuga Bakuu-Tbilisi-Karsi (BTK) raudtee. BTK ja Marmaray projekt ühendab Kaukaasia ja Kesk-Aasia Euroopaga raudteel.
Nii on Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidel esimest korda ajaloos Euroopasse jõudmiseks alternatiiv peale Venemaa raudtee ning võimalused mitmekesistatakse. Globaliseeruvas maailmas kujunevad riikide ja piirkondade vahel mitmesugused sidemed. Raudtee on osa sellest. Ajaloolise Siiditee taaselustamise tulemusena seotakse hiiglaslik Hiina majandus ja teised Aasia majandused Euroopaga. Maailmaga integreeritud riigid on majanduslikult edukamad. John Daly räägib meile Türgi püüdlustest raudteevaldkonnas ajale järele jõuda. Kes teab? Võib-olla on Küprosel kunagi tulevikus ka raudtee/maanteeühendus Euroopaga. Tehnoloogia ei tunne piire. Kulud langevad. Mis ei tundu täna võimalik, võib homme võimalik olla. Oluline on poliitilistele erimeelsustele lahenduste leidmine ja omavahelise koostöö arendamine.
Niipea, kui konfliktid Lähis-Idas on lõppenud, tuleks Hijazi raudtee kohe ehitada ja transpordile avada.