Riiginõukogu ei andnud luba Çaycuma silla uurimiseks

Riiginõukogu ei andnud Çaycuma silla katastroofi uurimiseks luba: Siseministeerium ajastu linnapea Ak Party Mithat Gülşeni ja teadusdirektori asetäitja Olcay Aydıni kohta seoses 11. aprillil 4 toimunud sillakatastroofiga, milles Zonguldaki Çaycuma linnaosas hukkus 6 ja kadus veel 2012 inimest. Riiginõukogu lükkas uurimise keeldumisest esitatud vastuväite tagasi 2 poolthäälega 3 vastu.
Linnaosa sissepääsu juures asuva 252 meetri pikkuse Çaycuma silla osa kokkuvarisemisega kukkusid sillal kõndinud 4 inimest ja seal olnud 11 inimest sisaldav väikebuss Filyose oja. Leiti 79 inimest, sealhulgas tollase linnapea Mithat Gülşeni isa, 11-aastane Kemal Gülşen, linnapea Gülşeni vennapoeg, 21-aastane ülikooli tudeng Sezgin Gülşen, 49-aastane naine Saraç, 66-aastane Tahir Özkara ja 59-aastane Necati Azaklıoğlu '. Selleni pole aga veel jõutud.
3 INSTITUTSIOONI TAGASI INVESTEERIMISEKS
Katastroofi uurimise läbi viinud Çaycuma riigiprokuratuur palus uurimisluba Kastamonu maanteede direktoraadile, DSI 232 harukontorile ja Çaycuma omavalitsusele, kes väideti Istanbuli tehnikaülikooli koostatud ekspertiisiaktis intsidendi eest vastutavaks. Kastamonu ja Zonguldaki kubermangud ei lubanud siiski kiirteede ja DSİ uurimist ning siseministeerium ei andnud vallale luba.
Maanteede ja DSI otsuse tühistamist taotlenud piirkondlik halduskohus otsustas 22. detsembril 2010, et väidetel hooletusest kahe asutuse vastu ei olnud vaja nõuda kohtulikku jätkamist põhjusel, et neil ei olnud otsest vastutust maanteevõrgust eemaldatud silla hooldamise ja remondi eest.
KONSULTANT KEELDAB 2 HÄÄLETEGA 3
Riiginõukogu 1. osakond lükkas tagasi ministeeriumi otsuse vastuväite seoses linnapea Mithat Gülşeni ja teadusdirektori Olcay Aydıni uurimisloa andmisest keeldumisega 2–3 liikme häälega.
Kaks vastu hääletanud liiget tõid välja, et Çaycuma vald ei töötanud pärast üleviimisprotsessi silla füüsilise seisundi ja tehnilise ülesehituse kallal. Teatades, et vald ei küsinud silla kohta isegi teavet ega dokumente, ütlesid liikmed oma otsuses:
„Kui on teada, et valla poolt sillal 2010. aastal tehtud remont ei kõrvaldanud Filyos Streami sängi muudatuste tõttu varisemisohtu täielikult, tuleks sillal olevate ülekäiguradade osas rakendada eraldi meetmeid vastavalt sademete protsentidele ja veevooluhulgale. Asjaolu, et pragunemist, purunemist ja muid sarnaseid märke sillal enne selle varisemist ei tuvastatud, ei õigusta valla suutmatust silla füüsilist seisukorda ja tehnilist struktuuri kindlaks teha. "
Hukkunu lähedaste üks advokaate Malik Uçar ütles: „Riiginõukogu otsusega selgus, et seda vahejuhtumit näidati sama jumalikuna, nagu juhtuks see iseenesest. See on nagu inimeste irvitamine. Ootasime riiginõukogult positiivset otsust. Aga ei läinud. Perekonnad väidavad, et neil pole õigluse suhtes enam usaldust. Selle otsusega varisesid nad veel kord kokku, ”ütles ta.