Siemensi ja Alstomi kriis YHT-s seatud hankekonkursil: TCDD korraldas 29. mail 2014 kiirrongide hanke. Kui Siemens määras hinnaks 339 miljonit 872 tuhat 201 eurot, siis Alstomi ettepanek oli 262 miljonit 116 tuhat eurot. Kui Alstom kõrvaldati pakkumismenetluse käigus puuduvate dokumentide teatamise pakkumisest, võitis konkursi konkurentsitult püsinud Siemens.
Saksa Siemensi ja Itaalia Alstomi ettevõtted esitasid pakkumise 10 kiirrongikomplekti ja nende 3 aastat kestnud hoolduse pakkumiseks. Kuna Alstomi ettevõte jäeti pakkumisest välja, pöördus ta riigihangete ameti (KIK) poole pakkumise tühistamiseks ja koondas oma vastuväited kuue rubriigi alla. Ta selgitas puuduliku paberimajanduse küsimust, mille tõttu ta esmakordselt kõrvaldati. Ta märkis, et Alstom on kontserniettevõte ja et pakkumiseks taotletud dokumentides kasutati tema Prantsusmaal asuva ettevõtte dokumente. Ühine nõuandekomitee ei nõustunud selle vastuväitega, kuna Prantsusmaa ettevõtet ei kantud alltöövõtjate nimekirja. Teine Itaalia ettevõtte vastuväide oli energiatarbimine. Ta väitis, et nad teatasid 6 250 kW / tunnis energiatarbimisest kiirrongile, mis sõidab kiirusega 12,548 km tunnis, ja Siemens teatas 300 12,036 kW / tunnis energiatarbimisest XNUMX km tunnis, mis on tehnoloogiliselt ebatõenäoline. Ühine nõuandekomitee ei võtnud seda vastuväidet vastu.
Kõrge hind
Alstom teatas, et Siemensi 339 miljoni euro suurune pakkumine ületab TCDD selgitatud ligikaudse 320 miljoni euro suuruse hinna. Teiselt poolt leidis ühine nõuandekomitee oma uurimises, et selline olukord tekkis euro baasil, kuid kui hinda hinnati TL-ga, kasvas see 974 miljoni TL-ni, mis jäi alla hinnanguliselt 992 miljoni TL maksumuse. Ühine nõuandekomitee esitas oma hinnangus järgmised väited: "Juhul kui hüvitist on võimalik tõsta, võib ettepaneku aktsepteerida, võttes arvesse avalikke hüvesid ja teenuse osutamise vajadusi, vastutades haldus.
Konkurentsi ei toimunud
Oma apellatsioonis väitis Alstom, et vajalikku konkurentsikeskkonda ei loodud. Ta teatas, et tema taotlusel sai pakkumisdokumendid 9 ettevõtet, ainult nemad ja Siemens esitasid pakkumise pakkumiseks ning need kõrvaldati ebaõiglaselt dokumentide puudumise tõttu. Teisalt vastas ühine nõuandekomitee sellele vastuväitele: "Üksiku kehtiva pakkumise olemasolu pakkumises ei tähenda, et konkurentsi ei tekkinud iseenesest" ja lükkas selle uuesti tagasi. Kui KIK lükkas tagasi punktid, millele Alstom vastu oli, välistas pakkumine hoopis teistsuguse teema. Ühise nõuandekomitee koostatud aruandes tehti kindlaks, et Siemens andis mittetäieliku sertifikaadi. Siemensi esitatud ettepanekutoimikus leidis ühine nõuandekomitee, et TCDD-le ei esitatud ISO 14000 keskkonnajuhtimissertifikaati seadmetele, mille nimeks oli „sise - välisuks”, „vaakumkäimla” ja „patograaf”. Siemens lükkas tema ettepaneku tagasi põhjusel, et ta ei esitanud pakkumistingimustes tõendeid, ning Siemensi pakkumise kehtivuse kaotamisel tühistas ta pakkumise põhjusel, et pakkumises puudus kehtiv ettepanek.
57 võitis miljon eurot?
SIEMENS on üks Türgi kiiremaid ettevõtteid, samal ajal kui riigihange (umbes 13 miljardit eurot võttis selle töö) tuli välja ka altkäemaksuskandaali nimega. Saksamaal toimunud kohtuprotsessis tunnistasid Siemensi juhid bürokraatide altkäemaksu, et saada kasu oma tegutsemisriikide pakkumistest. Siemensi juhid väljendasid selle ühe ministri kohta antud kontekstis ka seda, et Türgi jagab piirkonnas 57 miljonit eurot altkäemaksu, lisades, et nad olid kohtuametniku ajaloos. Altkäemaksuskandaal paljudes riikides, sealhulgas Kreekas, ütles uurimist alustades seda avaldust arvesse võttes, samas kui Türgis peeti uurimist vajalikuks.
Ole esimene, kes kommenteerib