Ajalooline raudtee Kuldsarvest Musta mereni taastub: Ajaloolist raudteeliini, mis ehitati Esimese maailmasõja ajal Istanbuli energiavajaduste rahuldamiseks, rekonstrueeritakse. IMM korraldas liini ehitamiseks hanke.
Esimese maailmasõja ajal ideega rahuldada Istanbuli energiavajadus 2 aasta pärast
Haliç - Karadeniz Sahra Line Kağıthane raudteeprojekt on taaselustumas. Istanbuli Metropolitan Municipality läks Dekovili nimelise liini rekonstrueerimise konkursile.
Kağıthanest algav liin kulgeb Uzunkemeri alt läbi Ağaçlı küla ja teine haru läbib Belgradi metsa ja jõuab Musta mere rannikule läbi Çiftalani küla. Marsruudile rajatavates jaamades müüakse ümberkaudsetesse küladesse kasvatatud põllumajandussaadusi, metsa puhkealasid ning esimesse maailmasõja aastasse kuuluvaid näitusi ja töökodasid.
2,5 AASTA
Aastatel 1914–1916 kokku poolteise aasta jooksul rajatud dekovili liin on umbes 57 kilomeetrit pikk. Põhjust, miks see ehitatakse väikesesse raudteesüsteemi, mille rööpavahe on 60 cm või vähem, nimetatakse dekoviks tänu prantslasele Paul Decauville'ile, kes valmistas raudteid ja võttis oma väljatöötatud kitsaste rööbasteedega oma koha kirjanduses. Kuldsarve-Musta mere Sahara liini rajamise peamine põhjus oli Esimese maailmasõja (1914 - 1918) ajal tekkinud kütuse- ja elektripuuduse likvideerimine. Ühelt poolt lõpetas söeimport Suurbritanniast ja teiselt poolt Vene mereväe poolt Musta mere äärest Ereğlist kivisütt vedanud Company-i Hayriye laevade uppumine tõi ohtu Osmani sõjalaevad ja kivisöeta tehased. Söeveo puudus mõjutas negatiivselt ka esimest elektrit tootvat ja kivisöega töötavat Silahtari elektrivabrikut (elektrijaam) riigis ning Istanbul ja Saray jäid elektrita.
Kõik need raskused tõid päevakorda idee hinnata Istanbuli Musta mere söebasseine, mille olemasolu on teada juba Bütsantsist, kuid pole kunagi kasutatud. Eeluuringutes tehti kindlaks, et Ağaçlı ja Çiftalani basseinist leitud pruunsüsi võib segada kivisöega (Zonguldak) ühe kolmandiku kiirusega ja seda saab taimes kasutada. Seejärel otsustati rajada kitsas raudteeliin (decovil) kivisöe transportimiseks Musta mere rannikult Kuldsarves asuvasse elektrijaama. Enver Pasha osales liini loomisel isiklikult. Liini rajamistöid pildistas Hasan Mukadder (Dölen) Bey, Şimendiferi (raudtee) rügemendi üks ohvitsere. Kuna sakslased osalesid liini ehitamisel, tootsid nad ka oma kokkupandavaid rööpaid, vedurit ja vaguneid. Need tükid toodi laevadega üle Doonau jõe Simendiferi rügemendi depoodesse Yeşilköys (Ayastefanos) ja sealt mööda merd Company-i Hayriye laevadega Silahtari.
Esimene liin rajati Silahtarağa ja Ağaçlı vahele 1914. aastal ning see valmis ja võeti kasutusele 1915. aastal. Teine liin, Çiftalani liin, valmis aastatel 1915–1916 umbes 8 kuuga. Liinil asusid Enverpaşa, Cendere, Azizpaşa, Pirgos, Petnahor, Karabayır, Kısırmandıra, Kömürcüpınar ja İsmailhakkıpaşa jaamad. Vabadussõja ajal veeti Anatooliasse selle liini kaudu relvi.
"TEEKOND AJALUGU"
Liin taastatakse Istanbuli provintsi kultuuri- ja turismidirektoraadi algatusel. Istanbuli pealinna omavalitsus korraldas liini ehitamiseks hanke. Kultuurijuht prof. Dr. Rääkisime projektist Ahmet Emre Bilgiliga. Bilgili ütles, et projekt viidi ellu IMMi, Turingi, Türsabi, Kağıthane ja Eyüpi omavalitsuste toel ja koostöös. Märkides, et Istanbuli jaoks on loodud uus turismipotentsiaal, ütles Bilgili; Ta sõidab Kağıthane'ist rongiga ja väljub soovitud jaamas. Ta külastab ajaloolisi kaare. Ta ostab spetsiaalseid selles piirkonnas kasvatatud põllumajandustooteid. Igaüks jalutab ja jookseb metsas. Jaamad osalevad kultuuriüritustel, võib-olla muuseumis ja galeriis. Rakendame täiesti erinevat Istanbuli ja projekti, mis võtab hoopis teistsuguse päeva. Alustasime selleks töötuba. Siinsed ideed edastatakse meie IMMi presidendile Kadir Topbaşile. Ta pöörab erilist tähelepanu sellele projektile, mida ta kirjeldab kui minu meistri perioodi tööd. Istanbul on omandamas teistsugust turismipiirkonda. Dekovili liini taaselustamine tähendab tegelikult Istanbuli kadunud aarde paljastamist.
Ole esimene, kes kommenteerib