Istanbuli kanal ja TANAP-projekt ehmatasid maailma: Istanbuli kanal ja TANAP-projekt ehmatasid maailma. Venemaa üritab Iisraelis avatava kanali kaudu jõuda Vahemerele Iraani ja Hiina kaudu.
Istanbuli kanal Türgi viimastel aastatel, uued Katar-Ceyhani ja Iraagi-Ceyhani nafta- ja gaasijuhtmed, tema strateegiline positsioon Kaspia piirkonna TANAPi uute energia- ja kaubateede tugevdamisel veelgi. Vastu käigud tulid aga Venemaalt, Hiinast, Iraanist, Iisraelist ja Egiptusest.
Kui 80 protsenti maailmakaubandusest toimub meritsi, siis ainuüksi sellest kaubavahetusest on läbipääsuks Egiptuse Suessi kanal, mis ühendab India ookeani Vahemere ja Punase mere kaudu. Suessi kanali teise käiguga soovib Egiptus suurendada oma kaubalaevadelt saadavat aastatulu 10 miljardi dollarini.
ISRAELI KORRIDOR
Leides Vahemerelt suured maagaasivarud, avab Iisrael Vahemere Ashdodi ja Punase mere Eliati sadama vahel nn kaubanduskoridori, et luua uus kanal, mis välistab Egiptuse. 163 kilomeetri pikkune veekanal, mis on alternatiiv Suezile, loob uue kaubatee Vahemere-Punase mere-India ookeani ning 350-kilomeetrise koridori vahel kaubarongide ja kiirteega. See projekt on ülioluline Iisraeli jaoks, kes ei saa unustada, et Egiptus sulges Suessi endale aastatel 1967–1975.
HIINA VAHEMERE
Projekti, mille maksumus on kavandatud 20 miljardit dollarit, rahastab Hiina Arengupank ja ehituse võtavad ette Hiina ettevõtted. Selle põhjuseks on kaubateeühenduse loomine Hiina sadamate ja Eliat sadamate vahel Punases meres, mis on maailma energiateede süda, ja Ashdodi vahel Vahemerel.
JET HAPPENED
Jet vastas Iisraeli projektile Suezi deaktiveerimiseks. Tirana ja Sanafir, kaks saart, kus see koridor avaneb Punasele merele, viidi üle Saudi Araabiasse, mis juhtis ka islamiarmeed. Saudi Araabial on nii naftaembargo kui ka Iisraeli koridori väljapääsu sulgemiskaardid.
USA tõsine KONKURSS
Vene inseneride poolt 1890. aastatel välja töötatud Kaspia mere ühendamine Pärsia lahega täidab ka Venemaa unistust avada oma Kaspia merejõud India ookeanile ja Vahemerele. See on tõsine kandidaat ka Ameerika Ühendriikidele, kes kontrollib merekaubateid maailma suurima mereväega.
TÖÖD LÄHIS-IDAS NAGU VANA
Yıldızi tehnikaülikooli teaduskonna liige prof. Dr. Nurşin Ateşoğlu Güney ütles, et Kaspia-Basra kanali maksumuse tõttu ei näi seda praegu võimalik rakendada. Sakarya ülikooli teaduskonna liige prof. Dr. Märkides, et need projektid võivad leevendada Türgi-Vene-Iraani suhteid, ütles Ebubekir Sofuoğlu: "Venemaa avanemine India ookeanile loob talle kahtlemata suurepärase ala, kuid see ei mõjuta Türgi väina tähtsust. Maailma esimene kaubatee on Vahemeri ja seetõttu 35 sõjalaeva riikidest, kus piirkonnas pole rannikut. See projekt nõuab Venemaa kurgus nõudmist, et Türgit saab vähendada ja ta saab lõõgastuda. Kuid Venemaa peab selle kanali jaoks Iraaniga pidevalt läbi saama. Iisraeli koridori takistuseks on kaks Saudi Araabia saart. Lähis-Idas ei mängita enam asju nagu varem. "
HAZAR ON ÜHENDATUD BASRA-ga
Kaspia mere Basrale avamise projekt loob Iraani ja Venemaa nafta ja maagaasi transportimisel Hiinasse ja Indiasse suure energiakoridori. Samuti on projekti eesmärk tuua Venemaa esmakordselt soojale merele ja Vaikse ookeani äärde, et saavutada suur sõjaline üleolek. Iraani ja Venemaa liini liikumine on Kaspia mere ja Pärsia lahe vahelise 1300 kilomeetri pikkuse veekanali valmimine 7. aastaks 2020 miljardi dollari eest. Seega vähendatakse kaubaveotransporti, mis kestab 40 päeva Ida-Euroopa ja India kaubanduse keskmes oleva Moskva vahel, 14 päevani. See on Euroopa, Venemaa, Iraan ja India, samas kui uus kaubanduslik alternatiiv suurte importijate jaoks nagu Hiina, Türgi ja Istanbuli kanal TANAP, Egiptuse Suez ja Iisraeli Punane meri võivad konkureerida koridoriprojektiga.
Egiptus kavatseb suurendada oma iga-aastast tulu kauplemislaevadelt 13 miljardi dollarini teise Suessi kanali projektiga.
Kaspia ja Pärsia lahe vaheline kanal täidab ka Venemaa unistust maanduda soojades meredes.
Ole esimene, kes kommenteerib