Yavuz Sultan Selimi sild

Yavuz Sultan Selimi sild on mõeldud meile kõigile: Kui Yavuz Sultan Selimiga pikendati teed, anti päevas garantii 135 tuhandele sõidukile. Kodanikud saavad teemaksudega 2–3 korda rohkem raha ja naftakuludeks 3–4 korda rohkem raha kui varem. Kogu selle protsessi alguses tagab riik, et „minu kodanik maksab mis tahes viisil”.
Üçücü Köprü avati suure entusiasmiga. Selle ehitamiseks kasutati 50 tuhat tonni rauda, ​​57 tuhat tonni struktuuriterast ja 230 tuhat tonni betooni. Selle rohke materjali abil võime silda nimetada suurimaks kliimamuutusteta avamereinvesteeringuks. See konkureerib 200 59-tonnise Venemaa Sahhalini naftaplatvormiga, mis on maailma suurim avamere struktuur koos teiste sildade ületavate omadustega. Kui aga arvestada, et merele valatakse 1407 tuhat ruutmeetrit asfalti, mille laius on 83 meetrit ja pikkus XNUMX meetrit. Ma ei loe isegi raiutud puid, valatud asfalti ja betooni, jagavat ökosüsteemi.
Peame õnnitlema ennast kui väga tõsist jõudu selle edu taga. Kindlasti on meil raha ühes 7st kohalikust pangast, kes projektile laenu annavad. Samuti on meil kodakondsus riigis, mis tagab 135 tuhat sõidukit päevas. Nii et ärgem võtkem oma õigusi projektis, mis on kliimamuutustele katastroofiline.
Marmaray ei käita!
Investeeringuga 3,3 miljardit TL on Marmaray võimeline vedama kahe mandri vahel 150 tuhat reisijat tunnis. See on odavam kui 4,5 miljardit TL maksev sild, see säästab energiat ja vähendab silla sõidukikoormust. Enne Marmaray avamist 2013. aastal läbis päevas üle kahe silla 417 tuhat sõidukit, 2015. aastal langes see arv 386 tuhandeni. Vaatamata Istanbuli suurenevale asfaldi- ja autosõltuvusele tõmbas Marmaray päevas silladelt 31 tuhat sõidukit. Kuid seal oli probleem. Hoolimata 150 tuhandest reisijate mahust tunnis, ei saanud Marmaray ületada 190 tuhat reisijate mahtu päevas. Teisisõnu, Marmaray kandis 1 tund päevas nii palju, kui suudab kanda.
Nüüd on probleem selles, et kui Marmaray vedas reisijaid pigem 1, mitte 5 tund päevas, siis kas isegi esimesed kaks ei tühjeneks, rääkimata kolmanda arutamisest, kui 135 tuhat sõidukit ei ületaks veel silda?
Töö on sama, kuid…
3. silla üldpõhjus on raskeveokite linna sisenemise takistamine. Tegelikult ütlevad maanteede peadirektoraadi aruannetes tonnkilomeetrise veose transpordiandmed meile hoopis midagi muud.
2004. aastal veeti Istanbulis 7,7 miljardit tonnkilomeetrit kaupa. Sellest vähem kui pool, 4,4 miljardit tonnkilomeetrit, läbis maanteid. Ülejäänud liikusid vabal riigiteel. 2015. aasta seisuga on see kogus kolmekordistunud ja jõudnud 21,6 miljardi tonnkilomeetrini. Riigiteed said sellest osa ühelt osalt, maanteed aga 3 ühikult. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kuigi veeti rohkem kaupu, muutis süsteem vedamise sõltuvaks maanteest.
Süsinikumajandus!
Yavuz Sultan Selimi sild seisab siin meie ees kui näide suure süsinikdioksiidiheitega majanduse edust. Esiteks on kahel teisel lühemal sillal lasti vedavate suurte sõidukite läbisõit keelatud. Siis pikendatakse teed. See laiendus on linnadevaheliste busside jaoks väidetavalt 65 km. Seega võidab riik ühe korra naftamaksudega. Sellest ei piisa, merele valatud betooni ja asfaldi eest võetakse teemaksu nimel raha. Ja sellest ei piisa, raha võetakse ka Põhja-Marmara maantee jaoks, mis rajati miljonite puude raiumisega.
Sellisena saavad kodanikud teemaksudega 2–3 korda rohkem raha ja naftakuludeks 3–4 korda rohkem raha kui varem. Kogu selle protsessi alguses tagab riik, et „minu kodanik maksab mis tahes viisil” ja pank, kus minu raha ja palgapeatus annab laenu. Seda mudelit nimetatakse suure süsinikdioksiidiheitega majanduseks ja me oleme suurima kliimat muutva avamere struktuuri rahastajad.
Poliitikud? Nad on oma eluga väga rahul, välja arvatud see, et iga vihma korral uputatakse üleujutustes.
SILD ARVUDES:
Marmaray järel sildadel olevate sõidukite arvu vähenemine: 31 tuhat sõidukit päevas
3. sillast tagatud sõidukite arv: 135 tuhat päevas
Marmaray veo maht tunnis: 150 tuhat reisijat
Keskmine Marmaray reisijate päevane reisijate arv 2016. aasta juunis: 160 tuhat 955
Busside 3. silla võrra pikendatud vahemaa: 65 km
3. Silla asfaltkattega ala merel: 83 tuhat ruutmeetrit!

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*