Türgi transpordisektori tulevik digitaliseerimisel

Türgi transpordisektori tulevik digitaalsel tasandil
Türgi transpordisektori tulevik digitaalsel tasandil

KPMG koostatud transpordisektori Outlook 2019 aruande kohaselt säilitab Türgi transpordisektor, mis oli keeruliseks aastaks ette valmistatud maailmamajanduse ja kaubavahetuse mahu aeglase kasvu ootuses, 2019. aasta tänu oma geograafilisele asukohale ja majanduse paindlikkusele väliskaubanduses. Aruande kohaselt on aga sektori tõhususe tagatis, uuenduslikud tehnoloogiad kiiresti kohanduvad.

KPMG Türgi aruanne, mille koostas 2019. aasta Transpordisektori Outlooki seeria, näitab, et majanduse aeglustumise ootused kogu maailmas mõjutavad ka transpordisektorit.

Aruande kohaselt on valuutakursside ja naftahindade kõikumine viimasel perioodil avaldanud sektorile suurt survet. Praeguse ülemaailmse ebakindluse tõttu eeldatakse, et see olukord jätkub lähiajal.

KPMG Türgi transpordisektori juht Yavuz Öner, Türgi transpordi- ja logistikasektor on tänu oma geograafilise positsiooni paindlikkusele ja majanduse väliskaubandusele keskpikas perspektiivis esirinnas, rõhutades samas: "Pikemas perspektiivis tuleb aga tööstuses ümber kujundada digitehnoloogia areng, et sammu pidada globaalse konkurentsiga," ütles ta. .

OLUKORD MAAILMAS

  • Balti kuiva koormuse indeks, mis on ülemaailmse kaubanduse teerajaja, on alates septembrist vähenenud.
  • Samuti on Saksamaa Maailmapanga koostatud logistika tulemuslikkuse indeksis number üks. Järgneb Saksamaa, Rootsi, Belgia, Austria ja Jaapan.

Brexiti efekt

  • Majandustegevus on aeglustunud, samal ajal kui ülemaailmse kaubanduse kaitsemeetmete ja Suurbritannia EList lahkumise (Brexit) põhjustatud ebakindluse tõttu on kaubandusmaht hoogu kaotamas. Sel põhjusel on kogu maailmas transpordi- ja logistikasektoris lühiajaliselt keeruline väljavaade.
  • Meretranspordi ärimudel on sadamast sadamasse, mitte kliendilt.

  • Jätkuv kasvutempo vaatamata maailmamajanduse aeglustumisele hoiab õhutranspordis nõudluse elus.

  • OLUKORD Türgis

    • Türgi transpordi- ja logistikasektor järgis kriisijärgsel perioodil kõikumist. Sellisel juhul mängivad olulist rolli geopoliitilised arengud ja kaubanduspartnerite majandus.
  • Maailmapanga avaldatud riigi logistikatulemused 160 retsensendil „The Logistics Performance Index” (LPI) 2018 on Türgi raporti punktisummas 3.15 47. kohal. Ka 2016. aastal oli Türgi nimekirjas 34. kohal.

  • Valuutakursside tõusu tõttu viimastel aastatel on sektori võlakoormus kiiresti kasvanud. Samas ei ole sektori võlakoormus palju suurem võrreldes 7,7i osakaaluga SKP-s.

  • Koos võlakoormuse kiirenemisega suurenesid ka sektori mittetöötavad laenud märkimisväärselt, eriti 2018. aastal. Türgi pangandussektori transpordi- ja laondussektorist tulenev NPL-i jääk kasvas 2018. aastal 58,6 protsenti ja ulatus 2,8 miljardi TL-ni.

  • Alates jaanuarist 2019, samas kui mittetäitev krediidi saldo kasvab jätkuvalt, on NPL suhe 2,5is juhitav.

  • Välisriigi huvi jätkub

    • Vaatamata viimaste aastate nõrkale tulemusele jätkub välisinvestorite huvi sektori vastu. 4,7 oli 5 miljardi dollari suurune välisinvesteeringute sissevool viimasele 15i aastale sektorile, sealhulgas üle miljardi dollari viimase 7,1i aasta.

    Meretransport suurenes

    • Türgi on viimase 15 aasta jooksul meretranspordist suurendanud nii ekspordi kui ka impordi osakaalu. Tundub, et maanteetransport on siiski vähenenud. Impordi poolel on oluline koht toornafta ja maagaasi transportimisel torujuhtmetega. Raudtee-kaubaveol on endiselt nii eksport kui ka import äärmiselt madal.
  • Viimase 16 aasta jooksul on maanteetranspordi valdkonnas tehtud olulisi parandusi, mis on kodumaiste reisijate- ja kaubavedude osas eelistatuim. Aastatel 2003–2018 kasvas tee kogupikkus 63 tuhandelt 244 kilomeetrilt 67 tuhande 891 kilomeetrini, jagatud teede pikkus suurenes üle 5 korra, maantee pikkus suurenes 753 kilomeetrilt 2 kilomeetrini.

  • Ekspordi osa, mis 2002. aastal oli 47,2 protsenti, veeti meritsi ja jõudis 2018. aastal 62,8 protsendini. Samal perioodil suurenes meritsi veetava impordi osa 46 protsendilt 59,6 protsendini. Käideldud veoste kogumaht, mis 2003. aastal oli 190 miljonit tonni, ulatus 2018. aasta lõpus 460 miljoni tonnini.

  • Kui aastatel 2002–2003 oli õhutranspordi lasti kogus alla 1 miljoni tonni, siis 2018. aastal suurenes see 3,8 miljoni tonnini.

  • Reisijate arvu suurenemine

    • Aastane riigisisene reisijate arv, mis oli 2002. aastal 8,7 miljonit inimest, ulatus 2018. aastal 112,8 miljonini, samas kui rahvusvaheliste reisijate arv kasvas 25,1 miljonilt 97,2 miljonile.
  • Reisijate arv Raudteel äärelinnas 2003-2017 3,5 miljonit inimest, tõuseb vahel 160,5 tahke ületatud, linnadevaheline reisijateveo langes 27,3 15 miljonit inimest miljonit inimest.

  • Reisijate vedu kiirrongiga (YHT) areneb kiiresti, ehkki mitte soovitud tasemel. Kui 2009. aastal oli YHT-s reisijate arv alla ühe miljoni, siis 1. aasta lõpus ulatus see 2017 miljonini.

  • Torujuhtme 4 kahekordistus

    • Maagaasitoru pikkus, mis oli 2002. aastal 4 km, ulatus 739. aasta lõpus 2017 14 km-ni. Sel perioodil suurenes gaasijuhtme poolt tarnitud maagaasi kogus 666 miljardilt sm17-lt 3 miljardile sm56-le. Ehkki toornafta torujuhe on samal perioodil mõnevõrra kahanenud, on seda kasutatud suure tõhususega ja see on kasvanud 3 miljonilt tonnilt aastas 12,4 miljoni tonnini.

    Ole esimene, kes kommenteerib

    Jäta vastus

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


    *