President Recep Tayyip Erdogani „hullumeelse projekti” Istanbuli kanali keskkonnamõju hindamise (EIA) aruanne valmib novembris 28i hindamise komisjoni (IDK) koosolekul. 75 on kavas valmida 7 aastal. Kanali 4 kaevatakse aastaringselt ja 1.1i kaevamine on miljard kuupmeetrit

Transpordi- ja taristuministeeriumi kavandatud Kanal Istanbuli kohta 28. novembril 2019 toimuvast kontrolli- ja hindamiskomisjoni (İDK) koosolekust teatas keskkonna- ja linnastumisministeerium. KMH aruandes on olulisi muudatusi, mis viiakse lõpule İDK koosolekul. Küçükçekmece, Avcılari, Arnavutköy ja Başakşehiri linnaosa, mille pikkus on 45 km ja sügavus 20.75 meetrit, läbiva projekti maksumus on tõusnud 60 miljardi TL-ni, mis varem kuulutati 75 miljardi TL-ni.

SözcüTürgist Özlem Güvemli aruande kohaselt plaaniti Marmara merre luua 20 kunstlikku saarestikku koos kanali väljakaevamise asjakohaste materjalidega 2018. veebruaril 3 Kanal Istanbuli projekti raames KMH taotlustoimikus. Käimasolevate inseneri- ja tasuvusuuringute tulemusena teatati, et saared jäeti maha, kuna neid ei peetud rahaliselt efektiivseteks. Samuti märgiti, et Sazlıdere jahisadam, mis on samuti samas toimikus, tühistati pärast kanali turvalisust ja üksikasjalikke inseneriuuringuid. Küçükçekmece järve, just Marmara mere sissepääsu juurde ehitatakse 200 sildumisega jahisadam.

Istanbuli 7 kanal valmib igal aastal

Ka varem kavandatud üheaastast ettevalmistusperioodi on pikendatud 2 aastateni. Aruandes väideti, et väike tõmbamine põhjustab kogu projekti laiendamist ja seetõttu oleks 2 aasta ettevalmistusperiood planeerimise jaoks turvaline lähenemisviis. Sel juhul on investeeringuperioodiks 7 aastat ja öeldakse, et ilk Investeeringu kavandatava 7-aasta (alates pakkumisfaasist) esimene 2-aasta loetakse ettevalmistusperioodiks (finantseerimise lõpetamine, välitööd, rakendusprojektide ettevalmistamine, mobiliseerimistööd jne).

Istanbuli kanali kaevamised kestavad 4 aastat

Aruande kohaselt võtab projekti kaevamisetapp aega 4 aastat. Aastas tehakse umbes 275 miljonit kuupmeetrit kaevetöid. Kanalist eralduva kaevetööde kogusumma on arvutatud umbes 1 miljard 155 miljonit 668 tuhat kuupmeetrit. Sellest summast moodustab maakaeve 1 miljard 79 miljonit 252 tuhat kuupmeetrit, mere ja järve süvendamine 76 miljonit 416 tuhat kuupmeetrit. Kanali ääres maismaal kavandatavast umbes 1,1 miljardist kuupmeetrist kaevetööst tehakse 800 miljonit kuupmeetrit Musta merega ühendatud lõigus.

Otsustati Istanbuli kanali ühesuunaline käitamine

Operatsiooni (liikluse) simulatsiooni ja Kanali Istanbuli projekti raames kanali tööpõhimõtte määramise uuringute tulemusel otsustati kanalit opereerida ühel viisil. Kanal Istanbuli projekti raames; Kanalis on hädamaandumisalad, hädaolukordadele reageerimise keskused, kanali sisenemis- ja väljumisstruktuurid, infrastruktuur ja tekiehitised, näiteks laevaliikluse süsteemid, sadam, logistikakeskus, jahisadam, rannikualad, mis võimaldavad juurdepääsu kanalile vajalikes punktides, kindlustuste ja rannikurajatised, näiteks prügilad.

Kanal Istanbuli projektiga integreeritud projektid on; Marmara ja Musta mere konteinersadamad, Küçükçekmece jahisadam ning Musta mere ranniku puhke- ja logistiline ala täidavad. Musta mere rannikule ehitatakse puhkamiseks ja logistikaks kokku 54 miljonit 605 tuhat 865 ruutmeetrit. Materjali kasutatakse kaevetöödel.

Eelnimetatud trassil ja selle ümbruses on üldiselt põllumajandusmaad, osaliselt metsaalasid ning asulaid ja veekogusid. Nendest veepindadest tühistatakse Sazlıdere tamm, mis tagab Istanbuli 24–25 päeva veevajaduse, kuna see asub trassil.

Istanbuli Kanal ehitamisel töötab 8-10 tuhat inimest

Ligikaudu 8-10 võetakse kasutusele projekti ehitusetapis, samas kui 500-800 kasutatakse tööfaasis. Pindala, kus ehitustöid teostatakse ja mis on määratletud kui tööala, arvutatakse umbes 63.2 miljonit ruutmeetrit. Pärast ehitustööde lõpetamist loobutakse muudest avalikest vajadustest, kui kanali struktuuri piirini on lähenemine 25.75 miljonit ruutmeetrit. Kanali jaoks kasutatavaks alaks määrati 37.5 miljonit ruutmeetrit.

Istanbuli kanal kahjustab lindude elupaiku

Kanali marsruudil tuvastati kokku 21 linnuliiki, mis kuuluvad 44 klassi ja 124 perekonda. Nentides, et mõned aruandes tuvastatud linnuliigid kasutavad projekti ala teatud osi talvitusaladena, paljunemisaladena ja majutusaladena, arvatakse, et „Projektitegevuse suurim mõju lindudele on elupaikade kadu. Küçükçekmece järv on liigirikkuse poolest rikkaim piirkond projektialal. See loob oma ümbruskonda ja veekogusse sobivad alad nii talvitavate liikide, aretusliikide kui ka rände ajal kohanevate liikide jaoks. Nende alade kadumise tagajärjel mõjutavad mõned kriitiliselt oluliste liikide pesitsus- ja talvepopulatsioonid. Nende vältimiseks soovitatakse osa Küçükçekmece järvest eraldada valliga ja säilitada praegusel kujul ning säilitada säilinud järvealale rajada Altınşehiris roostikualaga sarnane elupaik.

Kohustuslik maandumine uuel lennuväljal

Tõdeti, et Baklalı, Boyalıki ja Dursunköy ümbruse põllumajandusmaad on rändlindude, eriti toonekurgede jaoks üliolulised, kes on rände ajal väsinud või ei saa ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu jätkata. Sügisrände ajal tõdeti, et suured karjad maandusid ka Küçükçekmece järvest loodes Istanbuli ülikoolile kuuluvates põllumajanduspiirkondades. “Nende alade kadumisega on neil võimalik maanduda Çatalca ümbruse lagedatel aladel. Varem kevadel väina ületanud lindude jaoks ei olnud ühtegi vaba ala. Sellisel juhul saavad linnud maanduda uue lennujaama asukoha ümbruse niitudele või Çatalca ümbruse avadesse. Arvestades nende alade kaugust praegustest majutuspiirkondadest, ennustatakse, et linnud pääsevad nendele aladele ilma probleemideta ja prognoositakse, et lindudele, kes neid majutuseks kasutavad, pole negatiivset mõju ”.

Kanal Istanbuli töö algas 2011. aastal

Aruandes selgitati ka projekti ajalugu. 2011. aastal algatatud töödega viis transpordi- ja taristuministeerium, maanteede peadirektoraat 5 alternatiivi vahel välja, alustades punktist, mis eraldab Marmara merd Küçükçekmece järvest, jätkates mööda Sazlıdere tammi basseini, möödudes Sazlıbosna külast, jõudes Dursunköyst ida poole ja jõudes Baklalı külani. Märgiti, et marsruut, mis pärast läbimist jõuab Terkose järve idaosas Musta mereni, määrati Bosporusele alternatiivse veetee "Canal Istanbul Project" jaoks kõige sobivamaks marsruudiks.

Selgitati, et Kanal Istanbuli kanali projekti elluviimisega seotud tööd vastavalt sellele kindlaksmääratud marsruudile anti 4. veebruaril 2017 transpordi- ja taristuministeeriumile, infrastruktuuri investeeringute peadirektoraadile (AYGM). Selgitati, et AYGM algatas õppe-projektitööde hanke 14. juulil 2017 ja tööd alustati 8. augustil 2017 pärast vajalike protseduuride lõppu.