Kas tahame kaitsta oma keskkonda?

Millises mahus saame kaitsta ja kaitsta oma keskkonda ja maailma, tähistades 5. juunil ülemaailmset keskkonnapäeva viiruse ülemaailmse epideemilise ohu all?

Globaalne kriis, mida me kogeme, on taas kord näidanud, et kui inimkond ei lakka teesklemast looduse omanikku ning röövimast ja rüüstamast loodusväärtusi koos käputäie inimühiskondadega, mis on vältimatud, on tänapäeval peaaegu võimatu ellu jääda. Oleme näinud ja mõistnud, et "kriis on globaalne lahendus ja globaalne". Kuna kriisi peamine põhjus on kliimamuutused globaalses mastaabis ja selle põhjustanud looduse hävitamine.

Kui vaatame Eskişehiri ja oma riigi terviklikkust, oleme Eskişehiri keskkonnakaitse ja arengu ühinguna (ESÇEVDER) mures, tervitades 5. juunit tähistavat ülemaailmset keskkonnapäeva, kuna meie probleemid ja mured on kasvanud rohkem kui eile.

Ehitus- ja hankeprotsessid jätkuvad vastavalt tuumaelektrijaama ja söe soojuselektrijaama lepingutele, mis tehakse üksteise järel poliitilise tahte määrustega, justkui rikkudes kõiki õigusnorme. Meetmed selle ees olevate õiguslike takistuste ületamiseks, seaduste muudatused tehakse üksteise järel. Rüüstamine ja rüüstamine on peaaegu legaliseeritud ja muudetud igapäevaseks.

Peaaegu igas meie riigi piirkonnas erastatakse meie veevarud ja jõed ning nende hõivamine jätkub hüdroelektrijaama (HEPP) ehitamiseks. Riigi looduslike veevarude turustamisel seisavad meie veevarud silmitsi hävitamisega. Teisalt seisavad kohalikud inimesed, kes on looduslike veevarude loomulikud omanikud, selle rüüstamise vastu, seisavad vastu ja mässavad. Inimeste hüüded ja ellujäämisnõuded hõlmavad ojaid, metsi, meie järvi, meie loodusväärtusi.

Jälgime, et kaevanduste kokkuvarisemine, karjäärid, äärmiselt meelevaldne ja ebateaduslik planeerimata tegevus ning metsaalade hävitamine jätkuvad globaalses kriisiolukorras ilmtingimata.

Metsamaad ja põllumajanduslikke alasid tarbitakse jätkuvalt üürisuhete loomise nimel, jättes koha elamu- ja tööstusstruktuuridele niinimetatud planeerimisuuringute tempos, mis sisaldavad kõiki mitteteaduslikke argumente.

Tagasi ja räpased tehnoloogiad levivad üle kogu riigi, justkui kaubitseksid nad tulelt kaupu. Meie elamispinnad on teel selja- ja räpsete tehnoloogiate, eriti tuuma- ja plastijäätmete prügimäele.

Pärast ülemaailmset rohelist kava, mis muudeti ÜRO tasemel programmiks koos 2015. aasta Pariisi lepinguga, jagas Euroopa Liit neil päevadel, kui otsustati riikide majanduse elavdamise paketid, avalikkusega uut taastamispaketti.

Euroopa Komisjoni täitevorgan, Euroopa Komisjon, kavatseb saavutada oma eesmärgi - kliimaneutraalse - aastani 2021, koos 2027 triljoni euro suuruse eelarvepaketiga aastateks 1,1-750 ja uue 2050 miljardi euro suuruse majanduse taastamise fondiga. EL teeb kahe aasta jooksul pakkumise 2 miljardile gigavatile taastuvenergiale ja investeerib 15 miljardit eurot. Samuti on selle eesmärk aastaks 25 suurendada keskkonnasõbralike sõidukite müüki 2025 miljoni elektri- ja vesinikusõiduki laadimisjaama abil.

• Kõik EL-i juhid on kokku leppinud selgituses, et reageerimine Kovid-19 kriisile tuleks kujundada roheliste ümberkujundamise alusel.
• 19 EL-i valitsus kirjutas üleskutsele, nõudes, et EL-i roheline kord oleks ELi taastamiskavade keskmes. Lisaks taotlesid Saksamaa ja Prantsusmaa, liidu kaks suurimat majandust, kõigi sektorite jaoks rohelise majanduse elavdamise tegevuskava koostamist.
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes valmistub 1. juulil üle võtma ELi eesistujariiki, on vältimatu, et kliimamuutuste vastu võitlemisele suunatud tegevusel on Saksamaa eesistumise ajal oluline roll.
• 180 poliitikust, valitsusvälistest organisatsioonidest, ametiühingutest, erasektori esindajatest ja mõttekodadest koosnev rühm asutas nn rohelise majanduse elavdamise liidu, mille eesmärk oli seada kliimamuutused majanduse elavdamise kava keskmesse.
• Organisatsioon, mis esindab enam kui 40 miljonit tervishoiutöötajat kogu maailmas, kohtus triljonit dollarit finantsvarasid haldava investorirühmaga ja enam kui 150 ärimaailma juhiga keskkonnasäästliku majanduse elavdamise nõudmise järele. Samal ajal väljendas Maailma Terviseorganisatsioon küsimust "WHO tervislik ja roheline taastumine".

Eskişehiri keskkonnakaitse ja arengu assotsiatsioon (ESÇEVDER) on defineerinud pärgarteri viiruse epideemia protsessi nimetusega „Globaalne probleem, globaalne lahendus” ja selles kontekstis loetleme, mida peaksime riigina tegema.

• Puhtate ja taastuvate energiaallikate (päikese-, tuule-, geotermiline, vesinik jne) kasutamisel tuleks vastu võtta energia ja 100% taastuvenergia tõhus kasutamine.
• Tuumaelektrijaamade lepingud, mis plaanitakse sõlmida Sinopis ja Akkuyus, ning muidugi katsed muuta riik tuumajäätmeteks, tuleks viivitamatult loobuda.
• Sadadest HEPP konstruktsioonidest tuleks loobuda.
• Soojuselektrijaamade töö tuleks peatada ja uute ehitamisest loobuda.
• Rannikute täitmine ja hõivamine tuleks lõpetada.
• Istanbuli kanal jne "hull!" projektidest tuleks loobuda ja rakendada keskkonnasõbralikke nutikaid projekte.
• Metsaalasid ja põllumajandusalasid tuleb kaitsta.
• Plastijäätmeid tuleb takistada Türgil muutumas prügiks.
• Elektrisõidukite kasutamiseks tuleks kiirendada taristu tööd.
• Badger tee määrdumise vältimine.
• Meie põllumehi ja põllumajandustöötajaid tuleks põllumajanduses toetada tõsiste stiimulite ja toetusprogrammidega.
• Põllumajanduses kasutatavatest kemikaalidest tuleks vältida niisutamise ja põhjaveevarudega segamist keskkonnaprobleemide tekkimist ning kohalike seemnete kasutamist tuleks soodustada kemikaale kasutamata.

5. juunil, ülemaailmsel keskkonnapäeval, hoiatame Eskişehiri keskkonnakaitse ja arengu ühinguna (ESÇEVDER) veel kord.

Aasta 2020 peaks olema loodusega rahulikus elus pöördepunkt ning süsinikuheite minimeerimiseks vajalikud sammud tuleks võtta võimalikult kiiresti.