Anavarza, iidne linn, mis asub Kiliikia piirkonnas Kozani piirides Kadirli, Ceyhani ja Kozani rajooni ristumiskohas. Selle ümbrust kasutatakse promenaadina. Anavarzat, mis on Kiliikia tasandiku üks olulisi keskusi, nimetatakse iidsetes allikates nimega Anazarbos, Anazarba, Aynızarba või Anazarbus. Iidne linn Dilekkaya külas, Adanast umbes 70 km kirdes, asub künkal, mis tõuseb nagu saar 8 km põhja pool kohta, kus Sunbase oja kohtub Ceyhaniga.
Rooma keisriperioodi eelse linna ajaloo kohta pole peaaegu mingit teavet. Linna, mida keiser Augustus 19. sajandil eKr külastas, hakati kutsuma "Caesareaks Anazarbuse lähedal". Võib arvata, et nimi Anazarbus või Anabarzus kuulub tegelikult linna domineerivasse 200 meetri kõrgusesse kivimimassi ja on Çukurova tasandiku üks silmatorkavamaid füüsikalisi moodustisi ning see võis olla moonutatud Vana-Pärsia nimest Na-barza ("Undefeated").
Anavarza ei ilmutanud Rooma keisriperioodi esimesel kahel sajandil suurt kohalolekut ja jäi Kiliikia pealinna Tarsuse varju. Tarsus on säilinud tänapäevani, kuid vastutasuks on see kaotanud suure osa oma ajaloolistest mälestusmärkidest. Rooma keisri Septimius Severuse ja Pescennius Nigeri võimuvõitluse käigus premeeriti Severuse poolele asunud linna pärast seda, kui ta 194. aastal Isoses Nigeri alistas ja impeeriumi ainuvalitsejaks sai ning oma ajaloo säravaima perioodi üle elama hakkas. Sellest sai aastatel 204-205 Kiliikia, Isauria ja Likaonia osariikide metropol.
Aastal 260 vallutas Anavarza, nagu teisedki Kilikose linnad, Sassanidide kuningas Shapur. Anavarza hävitasid 4. sajandil Isaurian Balbinos. Keiser II. See oli The Cilicia secunda pealinn, mis asutati 408. aastal Theodosiuse ja riigi ajal.
525. aasta suurest maavärinast räsitud linna remontis keiser Justinianus ja seda austati Iustiniopolis nimega. Aastal 561 tabas seda aga teist korda maavärin ja kohe järgnev suur katk. Linn, mis jäi pärast Islami impeeriumi tulekut Araabia ja Kreeka riikide vahelisele piirialale, hävis pidevalt reidide ja sõdade kaudu ning kaotas suure osa elanikkonnast.
Kiliilia Kuningriik ja Kozanoğlu Vürstiriik
11. sajandi keskel asustati linn koos armeenlastega, kes olid ümber asunud Barsantoni riigi poolt Karsis vallutatud armeenia maadelt.
Anatoolia keskvõimu pankrotistumisel pärast Malazgirti lahingut arestis Armeenia sõjaväeülem Rupen, kes väidetavalt on viimase Armeenia Karsi kuninga poeg või lapselaps, aastal 1080 umbes Sis (Kozan) ja mitu Bütsantsi lossi ning kuulutas oma vürstiriigiks. Pärast 1097. aastat piirkonda tulnud ristisõdijate ja pärast 1277. aastat mongolite toel õnnestus Rupenite perekonnal säilitada oma suveräänsus piirkonnas kuni 1375. aastani. II, põlvnenud Rupenist. Levon (1189-1219) kindlustas oma suveräänsust Anamurist Iskenderuni ulatuval alal ja kandis "Armeenia kuninga" krooni, mille paavst usaldas 1199. aastal.
Rupenite poegade ajal ümber ehitatud Anavarza loss sai tähtsuse dünastia kahest peamisest elukohast (koos Sis lossiga) ja dünastia liikmete matmispaigana. Mälestusmärgid ja hauakambrid, mida lossi sees oli näha kuni 1950. aastateni, on endiselt hävinud ja puuduvad ka nende pealdised.
Alates 14. sajandist domineerisid Anavarza piirkonnas Varsaki ja Avşari türkmeenid ning alates 16. sajandist valitses Sis ja Anavarza lossides Kozanoğulları võimu all olnud iseseisev türkmenlaste vürstiriik. Nad olid selle poliitika vastu. Kozanoğlu vürstiriigil aastatel 1864-1866 saadeti Firka-yı Derviş Pasha juhtimisel İslahiye.
Ole esimene, kes kommenteerib