IMM logistika tugikeskuse hoone sai nulljäätmesertifikaadi, vastates keskkonnaministeeriumi ja linnastumisministeeriumi määratud kvalifikatsioonidele. Selle dokumendi abil saab looduse ja inimeste austamise põhimõtet omav IMM oma keskkonnatundlikes tavades tõhusamaks ja tugevamaks.
Katastroofi- ja eriolukorrad loodi selleks, et rahuldada inimeste toiduvajadusi ja peavarju IMM Logistika tugikeskus, mida on vaja igal hetkel Türgi linna ja erinevate linnade teenindamiseks. IMM-i ettevõtlusdirektoraadiga seotud keskus, mis rahuldab erakorralistes olukordades kodanike toiduvajadusi, rajas loodust ja inimesi austava töö tulemusel nulljäätmehooldussüsteemi ja sai nulljäätmete sertifikaadi.
Nulljäätmete määruse, mis avaldati ametlikus väljaandes ja mis jõustus 12. juulil 2019, eesmärk on kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmekäitlusprotsessides koos toorainete ja loodusvarade tõhusa majandamisega. Keskkonna- ja linnaministeerium annab "nulljäätmesertifikaadi" asutustele, kes vastavad vastava määruse põhimõtetele. IMM jätkab jõupingutusi selle nimel, et omavalitsuse erinevad üksused saaksid asutuses esmakordselt IMMi logistika tugikeskuse jaoks saadud dokumendi.
KÕIK KOHALDATUD KRITEERIUMID
Nulljäätmete tava, mille eesmärk on jäätmete eraldamine, kogumine ja ringlussevõtt kohapeal, sisaldab paljusid protseduure ja põhimõtteid. IMM logistika tugikeskuse rakendused, mis vastavad kõigile vajalikele tingimustele, hõlmavad järgmist:
- Laua all olevad prügikastid eemaldati allikate eraldamiseks. Selle asemel paigutati hoone (kontorid ja teemajad) sisse 34 nelinurkset jäätmete ringlussevõtu kasti.
- Maski- ja kinnastejäätmete jaoks pandi 48 eraldi konteinerit ja sellele kinnitati meditsiiniliste jäätmete silt.
- Ehitati kaks ajutist jäätmete ladustamise ala.
- Kohvikutes valmistati ette toidujäätmete silt, mis eraldati pakendijäätmetest.
- Elektrikaupluses tähistatakse kaabli ja metalli eraldamist märgistamisega.
- Pesupesemisvahendite pakendid pandi mahutisse (saastunud saasteainetega).
- Puusepatöökojas jaotati jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks (puidu saepuru ja olmejäätmed). Kodumajapidamiste jäätmemahuteid hakati kasutama siltidega.
- Rätsepatöökojas pandi metallist prügikast ja märgistati nõelamurrud.
- Prügituba köögis; Taimeõlijäätmed eraldati orgaaniliste jäätmete ja paberijäätmete alana ning märgistati.
- Maski- ja kindajäätmete jaoks kasutatavad meditsiiniliste jäätmete kastid pandi esmalt ohtlike jäätmete kogumispiirkonda paigutatud maski-kinnaste jäätmete konteinerisse. Seejärel hoiti neid materjale 72 tundi ja hakati segama olmeprügiga.
- Lihunike närvide hulga hoidmine lihatüki jälgimisvormis nimega 'Kasutamata raasuke kogus (kg)'.
- Polsterdamise töökojas varustati tekstiilijäätmete tavajäätmete konteinerit riide- ja käsnjäätmete jaoks.
- Taimsete õlijäätmete kanded sisestati igakuiselt süsteemi MOTAT (mobiilne ohtlike jäätmete jälgimissüsteem).
- Kogutud pakendijäätmed sisestatakse igal nädalal EÇBS-süsteemi (integreeritud keskkonnateabesüsteem).
- Töötajatele anti „ettevõtete jäätmekäitluse koolitus“.
- Materjalid, nagu patareid, elektroonikaromud, fluorestsents, tooner, saadetakse jäätmekäitluse direktoraadi asutuses asuvasse ajutisse jäätmeladustuskeskusesse.
Ole esimene, kes kommenteerib