Selimiye mošee asub Edirnes, Osmanite sultan II. See on mošee, mille Selim ehitas Mimar Sinan. Selaniye mošee, mille Sinan ehitas 90-aastaselt (mõnes raamatus 80) ja mida nimetatakse "minu meistriteoseks", on nii Mimar Sinani kui ka Osmanite arhitektuuri üks olulisemaid teoseid.
Vastavalt mošee uksel olevale kirjutisele alustati selle ehitamist 1568. aastal (Hijri: 976). Ehkki mošee oli plaanis avada reedel, 27. novembril 1574, oli II. See avati jumalateenistuseks 14. märtsil 1575 pärast Selimi surma.
Selle omanik on Sultan Selimi fond. Piirkonnas, kus tänapäeval linna keskel asuv mošee ehitati Süleyman Çelebi ajal ja hiljem arendas seda Yıldırım Bayezid, asusid Edirne esimene palee (Saray-ı elik) ja Baltacı Guards haarem. Seda piirkonda nimetatakse "Sarıbayıriks" või "Kavaki väljakuks".
Selimiye mošee ja kompleks registreeriti 2000. aastal UNESCO maailmapärandi esialgsesse nimekirja, mis registreeriti 2011. aastal maailmapärandi nimistusse.
Põhjus, miks valiti Edirne
Pole täpselt teada, miks valis sultan Edirne linna, kuhu mošee ehitatakse. Evliya Çelebi kirjutas oma raamatus Seyahatname, et sultan nägi unes islami prohvetit Muhammedit ja palus tal ehitada Küprose vallutamise mälestuseks mošee. Kuna aga on teada, et mošee vallutati 1571. aastal kolm aastat pärast selle ehitamise algust, ei saa see väide paika pidada. Selle teema realistlikumates tõlgendustes tuuakse välja, et tol ajal ei olnud Istanbulis vaja uut suurt mošeed, Edirne oli Rumeenias Osmanite võimu keskpunkt ja Selim armastas linna oma noorusest saati.
Kubbe
Mäe peal asuvas Selimiyes kasutati tehnikat, mida pole nähtud üheski varasemas mošees ega muistses templis. Ehkki eelmistes kuppelstruktuurides tõuseb peamine kuppel järk-järgult poolkuplite kohal, on Selimiye mošee 43,25 meetrit kõrge ja läbimõõduga 31,25 meetrit ning seda katab üks jalg. Kuppel asetatakse rihmarattale, mis toetub 8 sambale. Rihmaratas on kiudude külge kinnitatud 6 meetri laiuste võlvidega. Mimar Sinan koos avaruse ja avarusega, mida ta annab sel viisil kaetud interjöörile, hõlbustab ruumi korraga mõistmist. Kuppel määrab ka mošee välisilme kontuuri.
minaretid
Mošee neljas nurgas asetsevad kolme privaatse rõduga 380 sentimeetri läbimõõduga minaretid on 70,89 meetri kõrgused. Minarettide kõrgus koos sfääriga on mõnede allikate järgi 84 meetrit ja teiste järgi 85 meetrit. Peavärava lähedal asuvate minarettide rõdudele pääseb kolmel erineval viisil. Ülejäänud kahel minaretil on üks trepp. Ees asuva kahe minareti kiviraiud on õõnsad ja keskel olevate minarettide nikerdused on üles tõstetud. Asjaolu, et minaretid asuvad kupli lähedal, muudab mošee justkui taeva poole ulatuvaks. Selle mošee kõige olulisem omadus on see, et seda saab näha kõikjalt Edirne'ist.
Sisekujundus
Oluline on ka mošee marmori-, plaatide- ja kalligraafiatöö. Hoone sisekujundus on kaunistatud Izniku plaatidega. Sultani loges, otse suure kupli all, on 12 marmorsammast ja see on 2 meetrit kõrge. Osa plaatidest lammutas Vene kindral Mihhail Skobelev lahti ja viidi aastatel 1877-1878 Osmanite-Vene sõja ajal Moskvasse.
hoov
Hoonel on 3 ust põhja, lõuna ja sisehoovi poole. Sisehoov on kaunistatud verandade ja kuplitega. Hoovi keskel on hoolikalt töödeldud purskkaev. Välishoovis asub põhikool, darül kurra, darül hadith, madrasah ja imaret. Meditsiinikooli kasutatakse tänapäeval lasteraamatukoguna ja madrasah muuseumina. Varem valgustati mošeed tõrvikutega. Taskulambidest tulenev töö tuli välja spetsiaalselt selleks tehtud augu kaudu, et õhuvoolu luua.
"Pöördtulbi" motiiv
Mošee muezzin loge ühe marmorjala all on tagurpidi tulbi motiiv. Legendi järgi oli maal, kuhu pidi mošee ehitama, tulbiaed. Selle maa omanik ei soovinud esialgu oma maa müümist. Lõpuks müüs ta oma maa maha, paludes Mimar Sinanil mošees tulbimotiivi omada. Mimar Sinan tegi tulbimotiivi ka tagurpidi. Tulbimotiiv tähistab sellel krundil tulbiaeda ja selle tagakülg tähistab selle omaniku tagurpidi.
Maailma kultuuripärandi nimekiri
Teisipäeval, 28. juunil 2011 hindas Pariisis toimunud UNESCO maailmapärandi komitee koosolekul Edirne Selimiye mošee ja kompleks oma kandidatuuri maailmapärandi nimekirja ning komitee otsustas ühehäälselt, et Selimiye mošee ja kompleks lisatakse maailmapärandi nimekirja.
Seega on Drina silla järel maailmapärandi nimistusse lisatud veel üks Ottomani teos.
Ole esimene, kes kommenteerib