Kooliealised lapsed kuuluvad koroonaviiruse pandeemiast kõige enam mõjutatud rühmadesse. Eriti just koolielu alustanud laste vanemad, isegi kui koolis rakendatakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid: "Kuidas me oma lapsi kaitseme?" küsimusele vastuseid otsimas. Dr Memorial Şişli haigla laste ja noorukite vaimse tervise osakond. Leyla Benkurt Alkaş tegi olulisi ettepanekuid esmakordselt kooliteed alustanud laste vanematele.
Lasteaia õpilased ja esimese klassi õpilased hakkasid sel aastal koolis käima teises süsteemis. Uus kooliaasta on vanematele koroonaviiruse tõttu teistsugune kogemus. On teada, et koolides õpetatakse lastele terviseteavet, sotsiaalse distantsi olulisust ning maskide või kontaktivabade mängude kasutamist. Ülejäänud nädalatel saavad lapsed kaks päeva näost näkku koolitust ja kolm päeva veebikoolitust. Siinkohal on vanematel suur kohustus. Töötavad vanemad võtavad nendel esimestel koolipäevadel töölt vaba aja; Lapsele, leibkonnale ja endale sobiks süsteem ära õppida ja kohanemisprotsessi toetada. Näost näkku treenimiseks peab laps olema harjunud kodust lahkuma.
Koolile tuleks lapsele selgitada, et see on ohutu
Vanemad peavad pandeemia kohta esiteks saama täpset teavet ise. Selles protsessis on õpetlik teha praktilisi harjutusi maskide kasutamise, sotsiaalse distantsi ja käte hügieeni kohta lastega. Lapsed võivad sel perioodil olla ärevad. See on normaalne. Sellisel juhul tuleks talle öelda, et kool on turvaline. Õpetaja peaks lapsele õpetama, kuidas käsi puhastada. Selle perioodi lapsed saavad sageli oma käed suhu panna. Haiguse põhjus tuleks lapsele edastada sobivas keeles. Vanemad peavad selles protsessis olema ettevaatlikud nii oma laste füüsilise kui vaimse tervise suhtes. Ettepanekud vanematele lastele, kes pandeemia perioodil kooli lähevad, võib loetleda järgmiselt:
1. Aidake tal oma igapäevast rütmi reguleerida: Uni, söögikord, mängutunnid tuleks korraldada vastavalt kooli ja tunni tunnile. Tundi kuulates ei tohiks süüa. Mänguasju tuleks kogu tunni vältel hoida eraldi kohas ja neid ei tohiks näha.
2. Olge valmis eraldusärevuse sagedasemaks ja tõsisemaks: Erilist tähelepanu tuleks sellele protsessile pöörata, kuna lapsed veedavad pandeemia perioodil vanematega rohkem aega. Perede ärev suhtumine, negatiivne õhkkond iga päev uudistes ja igapäevaste rutiinide muutmine muudavad lapse raskeks perest lahkumise ja kooliga harjumise. Võimalusel on kasulik minna kooli, külastada kooli, mängida aias, kohtuda õpetajate ja koolitöötajatega, eriti lastega, kes on lahuselu suhtes tundlikud ja kellele muutused ei meeldi. Lapsel võib olla kasulik näha klassiruume ja teada saada, kus asuvad tualetid ja valamud.
3. Ärevus võib muutuda paanikaks ja psühhosomaatilisteks haigusteks: Lastel võib koolitunnis täheldada selliseid füüsilisi haigusi nagu kõhuvalu, iiveldus ja peavalu. Nädalavahetusel on aga võimalik lõõgastuda ja unustada, kui ta mängu pääseb. Mõnikord võib koolis käimine, klassiruumi sisenemise ajal nutmine, südamepekslemine, värisemine, värvimuutus, paaniline käitumine. Võib esineda selliseid olukordi nagu perekonna kunagi koju jätmine, soov vanematega magada või nutt. Kui psühhiaatriline tugi on soovitatav, kui see tabel kestab tavaliselt 2–3 nädalat, oleks otstarbekas abi otsida, kui kaebused kestavad sellel perioodil vähemalt 1 kuu.
4. Tähistage oma last kooliteed alustades: Tuleks panna laps tundma, kui au ja põnev on kooliteed alustada.
5. Ärge kunagi kasutage preemiatena ekraane ega telefone: Kui seade, mida laps veebitundides kasutab, on varem mängutööriist, on õige see seade mängurakenduste jaoks välja lülitada. Kui loeng või kodutöö on läbi, ei tohiks selles seadmes ühtegi mängu mängida. Selle asemel oleks parem minna õue või mängida kodumänge.
6. Väikese lapsena ärge unustage mänguvajadust: Lapsele tuleks anda võimalus joonistada palju pilte, väljendada oma tundeid ja kogemusi ning jagada koolis õpitut. Teda tuleks julgustada lugema rohkem lugusid ja rääkima pilte. Alguses suureneb tähelepanuvõime järk-järgult, samas kui see on väga lühike.
7. Ole rahulik, salliv ja viisakas, ole orienteeritud lahendustele: Kuni laps ei kohane uue õpetamisstiiliga, peaks õpetaja, lapse ja vanemate vahel olema tihedam suhtlus. Sel põhjusel tuleks õpetajale edastada lapse positiivset suhtumist ja julgustada last õpetaja suhtes. Lisaks on vaja vältida nalja, sõnu ja käitumist, mis paneb lapsi õpetajat negatiivselt tajuma. Hea oleks julgustada lapsi õppima oma sõprade nime ja tundides küsimusi esitama. Lugema ja kirjutama õppimisega ei tohiks kiirustada.
8. Ole teadlik arengupsühhiaatrilistest haigustest: Pärast kooli alustamist peaksid pered olema head jälgijad haiguste suhtes, mida õpetaja märkab ja mis häirivad lapse õppimist ja sotsiaalset kohanemist. Kui nad näevad märke õpihäiretest, düsleksiast, hüperaktiivsusest ja tähelepanupuudusest, opositsioonihäirest, peenmotoorika arengupeetusest, kõnehäiretest, on otstarbekas abi otsida koolinõustajalt ning laste- ja noorukite psühhiaatrilt.
Ole esimene, kes kommenteerib