Ebû'l İz İsmail İbni Rezzaz El Jezerî (sünniaeg 1136, Cizre, Şırnak; surmakuupäev 1206, Cizre), moslemi araablane, pettekujutelm, leiutaja ja insener, kes töötab islami kuldajal. Arvatakse, et Leonardo da Vinci inspiratsiooniks on Al-Jazari, keda peetakse küberneetikas esimesi samme teinud ning esimese roboti ehitanud ja käitanud.
Ta sündis 1136. aastal Cizre Tori naabruses. Küberneetika valdkonna rajajaks peetav füüsik, robot ja maatriksimeister Al-Cezeri suri Cizres 1206. aastal. Võttes hüüdnime linnast, kus ta elas, lõpetas Al Cezeri hariduse Camia Madrasas, keskendus füüsikale ja mehaanikale ning kirjutas alla paljudele esimestele ja leiutistele.
Lääne kirjanduses eKr. Ehkki väidetakse, et auru jõul töötava tuvi valmistas Kreeka matemaatik Archytas 300. aastal eKr, kuulub vanim teadaolev robootika alane kirjalik teade Cezerile.
Ühe uuringu kohaselt oli Al-Cezeri osa käsitöötraditsioonist ja oli seetõttu pigem leiutaja kui leiutaja, praktiline insener, kes oli huvitatud pigem käsitööst kui tehnoloogiast, ning leiutas masinaid pigem katse-eksituse meetodil, mitte teoreetiliste arvutuste abil. Otto Mayri sõnul sarnaneb raamatute stiil tänapäevases mõttes raamatutega "tee ise".
Maailma teadusajaloo seisukohalt moodustavad tänapäevase küberneetika ja robootika alal esimese teadlasena uurinud Cezeri valmistatud automaadid tänapäeva mehaanika ja küberneetika nurgakivid. Ta esitas selle oma töös pealkirjaga "Raamat, mis sisaldab mehaaniliste liikumiste kasutamist insenertehnikas" (El Câmi-u'l Beyn'el İlmî ve El-Amelî'en Nâfi fî Sınâ'ati'l Hiyel). Selles raamatus, kus ta näitab enam kui 50 seadme kasutamise põhimõtteid ja nende joonistega kasutamise võimalusi, nendib Al-Jazari, et iga tehnikateadus, mida praktikas ei tõlgendata, jääb tõe ja vale vahele. Kuigi selle raamatu originaaleksemplari pole tänapäevani säilinud, on mõned eksemplarid mõnes Põhja-Ameerika ja Euroopa raamatukogus ja muuseumis. Algupäraseid teoseid, mis kirjeldavad mitut tema enda kirjutatud leiutist, leidub mitmel pool maailmas. Seni vanim käsikiri on tema töö pealkirjaga "Raamat erakordsete mehaaniliste seadmete tundmisest" Istanbulis Topkapı palees. [15] Teised tööd on; See asub Bodleiani raamatukogus, Leideni ülikooli raamatukogus, Chester Beatty raamatukogus ning mitmetes teistes raamatukogudes ja muuseumides Euroopas.
Lühidalt kui Kitab-ül Hiyel, koosneb tema töö kuuest peatükist. Esimeses osas kümme joonist binkami (veekell) ja finkani (õlilambiga veekell) valmistamiseks tundides-i müsteviye ja tund-ı Zamaniye; Teises osas kümme joonist erinevate pottide ja pannide valmistamise kohta, kolmandas osas kannude ja kausside valmistamine tassimiseks ja pesemiseks; kümme numbrit basseinide, purskkaevude ja muusikaautomaatide kohta neljandas peatükis; viiendas peatükis 5 joonist seadmete kohta, mis tõstavad vett madalast kaevust või voolavast jõest; 6. osas on 5 joonist mitmesuguste erinevate kujundite ehitamise kohta.
Teine meetod, mida Al-Jazari kasutas, kes tegi pigem eksperimentaalseid kui teoreetilisi uuringuid, oli eelnevalt valmistatavate seadmete pabermudelite konstrueerimine ja geomeetria reeglitest kasu saamine. Kasutades samasugust mehhanismi, mis töötas sama süsteemiga sajandeid enne esimest kalkulaatorit tema väljatöötamise ajal, ei loonud Al-Jazari mitte ainult automaatseid süsteeme, vaid suutis ka tasakaalus süsteemide vahel, mis töötasid automaatselt.
Cezeri töötas välja automaatteenija, kes otsustab, millal valada vett vastavalt erinevate veehoidlate veetasemele ning millal puuvilju ja jooke pakkuda, 600 aastat enne Jacquardi automaatset kudumisriidest, mida peetakse esimeseks automaatjuhitavatest masinatest. Mõnes oma masinas pöördus Cezeri hüdromehaaniliste efektidega tasakaalustamise ja liikumise süsteemi poole ning mõnes püüdis ta luua poide ja rihmarataste vahel hammasrattaid kasutades vastastikuse mõjutamise süsteemi. Al-Jazari kõige olulisem panus automatiseerimisse on see, et ta loob tasakaalu, mis tasakaalustab ja reguleerib ennast, kasutades ära isejuhtivate automaatsüsteemide veejõu ja rõhu mõju.
Füüsiku ja mehaaniku Al Cezeri teine töö on Diyarbakıri suure mošee kuulus päikesekell.
artefakte
- Kitāb fi ma-'rifat al-Hiyal al-handasiyya lõpetas selle töö 1206. aastal.
- Kitâb-ul-Câmi Beyn-el-İlmi vel-Amel-in-Nâfî fi Sınâat-il-Hiyel, "Kasulik teave ja rakendused masinaehituses"
Ole esimene, kes kommenteerib