Tööstus- ja põllumajandustegevuse, eriti fossiilkütuste kasutamise tagajärjel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasid tõstsid kogu maailmas mõõdetud keskmist temperatuuri. Temperatuuri tõus, kõrbestumine, sademete tasakaalustamatus, põud, torm jne, mida võib pidada ülemaailmse kliimamuutuse tagajärjeks. sellised meteoroloogilised sündmused nagu põhjustavad rohkem nähtavust. Rahvusvaheline poliitika on välja töötatud selleks, et vähendada kliimamuutuste mõju maailma elule ja ökoloogilisele tasakaalule. Kliimakriisiga tegeldakse globaalsel areenil selliste määrustega nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, Kyoto protokoll ja Pariisi leping, ehkki nende tegevust ja panust soovitud tulemuste saavutamiseks arutatakse. Ülemaailmne kliimakriis on ka piirkondlike majanduslike ja poliitiliste organisatsioonide päevakorras ning Euroopa Liit on nende organisatsioonide seas esikohal.
2019. aasta lõpus välja kuulutatud Euroopa rohelise kokkuleppega jagas Euroopa Komisjon oma uusi keskkonnaplaane kogu maailmaga. Leping nõuab radikaalset ja keskkonnasõbralikku ümberkujundamist, eriti tööstustegevust Euroopa Liidus, ning selle reguleerimisala eesmärk on vähendada 2030. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid 1990% madalamal kui 55. aasta tase ja muuta manner 2050. aastaks süsinikuneutraalseks piirkonnaks, mille eesmärk on süsinikdioksiidi heitmete nullmäär. Euroopa Liidu kava ei piirdu ainult Euroopa mandriga ning kliimamuutuste suunas tehtavates meetmetes, mis on oma olemuselt ülemaailmne probleem, mõjutavad selles plaanis kavandatud meetmed otseselt ELi kaubanduspartnereid ja naabreid.
2020. aasta septembri keskel jagas Euroopa Komisjon aruannet 2030. aasta eesmärkide kajastamise kohta erinevates sektorites. Komisjoni avaldatud aruandes hinnatakse kõiki majandustegevusega tegelevaid sektoreid. Üks neist sektoritest on transpordi- ja logistikasektor, millel on oluline osa kasvuhoonegaaside heitkogustes. Süsinikdioksiidi heitkoguste sihipärane vähendamine saavutatakse selliste vahendite abil nagu erinevate transpordiliikide kombineerimine, kütusevaliku muutmine, säästvate transpordiliikide laialdasem kasutamine, digitaliseerimine ja ergutusmehhanismid.
Euroopa Komisjoni esitatud aruanne sisaldab järgmisi soovitusi transpordi- ja logistikatööstuse kohta.
• Taastuv energia: Transpordisektor peab suurendama taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks umbes 24% -ni, kasutades selleks taastuvaid ja madala süsinikusisaldusega kütuseid, nagu elektrifitseerimine, täiustatud biokütused või muud säästvad alternatiivid. Samuti tekib vajadus infrastruktuuri järele, et tagada taastuvenergia ulatuslik jaotamine.
• Säästvad alternatiivsed kütused lennunduses ja merel: Lennukite, laevade ja nende tegevuse tõhususe parandamiseks ning säästvalt toodetud taastuvate ja madala süsinikusisaldusega kütuste kasutamise suurendamiseks peavad mõlemad sektorid selles valdkonnas oma jõupingutusi laiendama.
• ELi maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteem (ETS): Heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamine, mis on praegu komisjoni päevakorras, hõlmab tõenäoliselt maanteetranspordi heitkoguseid. Komisjon püüab lisada tee oma õiguslikku ettepanekusse heitkogustega kauplemise süsteemi pikendamise kohta. Siiski viitab komisjoni eesistujariik kahtlusele, kas selline meede on maanteetranspordi sektori jaoks asjakohane.
• ELi lennunduse ja merenduse heitkogustega kauplemise süsteem: Komisjon märgib, et EL peaks jätkama EL-i sisese lennunduse heitkoguste reguleerimist vähemalt heitkogustega kauplemise süsteemis ja lisama ELi sisese meretranspordi heitkogustega kauplemise süsteemi.
• Sõidukite CO2-heite standardid: Kui komisjon kavatseb autode ja kaubikute 2030. aasta süsinikdioksiidi heitkoguste standardid läbi vaadata ja neid tugevdada, siis veokid praegu ei kuulu, kuna veoautode 2. aasta standardid on kavas läbi vaadata 2022. aastal.
• Sõidukite sisepõlemismootorite järkjärguline eemaldamine: Komisjon kaalub, millal on vaja peatada autode sisepõlemismootorite tarnimine ELi siseturule. Praegu on see plaan mõeldud ainult tavaautodele, kuid komisjon mainib, et ka veokeid tuleb selles osas hinnata.
ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamise viisid määratakse kindlaks komisjoni õigusakti ettepanekute väljatöötamise teel. Kehtivad õigusaktid vaadatakse läbi ja vajalikud muudatused tehakse kuni 2021. aasta juunini.
Euroopa roheline konsensus puudutab ka tulemuste kindlakstegemist ja Türgi sammude kavandamine nende suunas on mitmel viisil oluline. Esimesed neist on Türgi väliskaubanduse jaoks tootmisega tegelevate tööstuste võetavad meetmed. Tuleks hinnata Türgi võimalikku mõju süsinikdioksiidi piirmaksude tööstusele, et kaitsta keskkonnasõbraliku tootmisega tegelevate Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Madalat heidet tootvatel riikidel on ELiga kauplemisel soodne positsioon. Arvestades, et pool Türgi ekspordist ELi riikidesse, tõuseb see võetavate meetmete olulisusele.
Teine plaanitav valdkond on transpordisektor. ELi poolt transpordisektorile seatavad eesmärgid, mida võib pidada väliskaubanduse lahutamatuks osaks, kajastuvad nii transpordisektoris kui ka tootmissektoris. Sel põhjusel võib osutuda vajalikuks suunata peamiselt maanteel veetav kaubavedu keskkonnasõbralikele transpordiliikidele, näiteks raudteele ja kombineeritud vedudele, logistikakeskuste nõuetekohaseks kujundamiseks, kus veotransporti transpordiliikide vahel hõlbustatakse, ning kaasata seadusandlikud ja rakenduslikud muudatused, mis tehakse jätkusuutlikkuse põhimõtte alusel. Investeerimist keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, nende investeeringute soodustamist, transiitvedude füüsilise ja õigusliku infrastruktuuri arendamist ja hõlbustamist võib pidada muudeks võetavateks meetmeteks.
Jätkusuutliku logistika tunnistus, mille UTIKAD lõi ja tutvustas esmakordselt 2014. aastal UTIKADi korraldatud 52. FIATA maailmakongressil Istanbulis logistika jätkusuutliku kasvu motoga, on üks absoluutsetest näitajatest, kui tähtis on UTIKADi omistamine tööstuse jätkusuutlikkusele. Sertifikaadi raames ei taandata jätkusuutlikkust ainult kliimamuutusena, vaid logistikasektoris tegutsevate ettevõtete jätkusuutlikkusele on välja töötatud terviklik lähenemisviis laias perspektiivis alates töötajate õigustest kuni klientide rahulolu süsteemini. UTIKAD sai madala süsinikusisaldusega kangelase auhinna organisatsioonidele, kes toetavad kliimamuutuste vastast võitlust, vähendades oma süsiniku jalajälge 2018. aastal Istanbuli XNUMX. süsinikdioksiidi tippkohtumise raames algatusega Säästev logistika.
UTIKADi jätkusuutlikkuse teekond on viidud rahvusvahelisele areenile, esindades CLECATi säästva logistika instituudis ja FIATA säästva logistika töörühma eesistujariiki, mille UTIKADi peadirektor Cavit Uğur viis ellu 2019. aastal. FIATA jätkusuutliku logistika töörühmas on öeldud, et logistikasektori jätkusuutlikkus on võimalik teemale tervikliku lähenemisega ning selle raames hinnatakse töörühma väljatöötatud projekte.
Alperen Guler
UTIKAD valdkondade suhete juht
Ole esimene, kes kommenteerib