Kes on Yaşar Doğu?

Yaşar Doğu (sündinud 1913, Kavak - surmakuupäev 8. jaanuar 1961, Ankara) on Türgi maadleja, kes maadleb nii vabastiilis kui kreeka-rooma stiilis. Yaşar Doğu sündis 1913. aastal Samsuni Kavaki rajooni Karlı külas ja asus elama emakülla Emirlisse pärast seda, kui isa suri Esimese maailmasõja ajal. Yaşar Doğu saadeti oma tädi Ayşe Toki (Doğu) juurde, kes elas Amasya Kurnasi külas 5. või 1917. aastal, kui tema ema, proua Feride, selles külas teist korda abiellus. On teada, et Ayşe Hanima külas sai see nimeks Feride, Yaşar Doğu ema Feride auks. Tema tädi abikaasa, nimelt õemees Satıldı Tok, kasvatas Yaşar Doğut enda juures kuni ajateenistuseni, tegemata vahet tema poegade Hayrettini ja Kemali vahel. Nendel aastatel viis Yaşar Doğu, kes tegeles põllutöö ja loomakasvatusega tädi ja õemehe kõrval, õemehe Satıldı Toki nädalavahetustel külapulmades ühe hobuvankriga maadlema. Enne ajateenistusse minekut imetlesid teda Ankarast pärit maadlusvõimud pulmamaadluses tänases Ziyareti linnas Amasyas - endise nimega 1918. aastal Ziyere küla.

1936. aastal Ankaras sõjaväes olles liitus ta maadluse spetsialiseerumise klubiga ja alustas matimaadlust. Kui ta sõjaväeteenistuse 1938. aastal lõpetas, asus ta elama Ankarasse ja hakkas oma klubi nimel maadlema. Siin viis sel ajal rahvuskoondise eesotsas olnud Soome treener Onni Helinen ta maadlusstiili ja jõudu nähes 1939. aastal rahvuskoondisse. Samal aastal maadles ta Oslos Euroopa meistrivõistlustel 66 kilogrammiga ja kaotas ühes neljast maadlusest ning tuli teiseks. Ta võttis ainsa vabatehnika kaotuse punktidega Eesti maadleja Tootsi vastu. Oslo turniir oli ainus vabatehnika turniir, kus Yaşar Doğu osales, kuid ei tulnud meistriks.

1940. aastal Istanbulis Çemberlitaşis peetud Balkani meistrivõistlustel võitis ta kolme nupuga 3 võitu ja tuli meistriks 66 kilogrammis. Araya II. Teise maailmasõja tulekuga võitis ta 1946. aastal Kairos ja Aleksandrias toimunud kahes maavõistluses veel kaks võitu kahe võtmega. Sel aastal mängis ta Stockholmi EM-il taas 73 mängu 6 kg-ga ning võitis kõik ja võitis esimest korda Euroopa meistri tiitli. Aasta hiljem võitis ta Prahas Kreeka-Rooma Euroopa meistrivõistlustel kõik konkurendid ja tuli 73 kg meistriks.

Ta osales 1948. aasta suveolümpiamängudel, kus ta alistas kõik 5 vastast ja tuli olümpiavõitjaks.

1949. aastal käis ta koos Türgi rahvusmeeskonnaga Euroopa tuuril. Sellel turneel, mis hõlmas Itaaliat, Šveitsi, Rootsit ja Soomet, mängis ta 79 kiloga kokku 7 maadlust ja võitis need kõik. Samal aastal peeti Istanbulis maadluse Euroopa meistrivõistlused. Yaşar Doğu maadles 79 kilogrammiga ja tuli meistriks, kui võitis võtmega esikolmikut ja finaalis kuulsa Rootsi maadleja Groembergi punktidega.

1950. aastal käis ta ringreisil, seekord Aasias. Ta peksis vastaseid kogu Bagdadis, Basras ja Lahores läbi viidud maadluse puudutusega ning levitas oma mainet idas.

Yaşar Doğul oli üks võimalus oma maadlusel osaleda maailmameistrivõistlustel. 1951. aastal 87 kg raskusel matil olnud Yaşar Doğu võitis oma elu esimese ja viimase maailmameistrivõistluse, alistades Soome, Iraani, Saksamaa ja Rootsi rivaalid, ehkki selles kaalus oli raske maadelda, sest ta oli lühike. Kõik 1951. aastal Helsingisse sõitnud maadluse rahvusmeeskonnad naasid koju meistritiitliga. Selle meeskonna koosseisu kuulusid Yaşar Doğu, Nurettin Zafer, Haydar Zafer, Nasuh Akar, Celal Atik, Ali Yücel, İbrahim Zengin ja Adil Candemir.

Kui olümpiakomitee kuulutas ta pärast Londoni olümpiat kodu andmise eest professionaalseks, ei saanud ta osaleda 1952. aasta Helsingi olümpial.

Pärast maadlusest loobumist sai temast rahvuskoondise treener. 15. detsembril 1955 rahvuskoondisega Rootsis viibides tabas teda raske südameatakk. Ta jätkas noorte maadlejate koolitamist ka pärast tagasitulekut, hoolimata arstide nõuannetest kindla puhkuse saamiseks.

Ta suri 8. jaanuaril 1961 teise infarktiga Ankaras. Tema haud asub Ankara Cebeci sõjaväekalmistul.

Yaşar Doğu, üks Türgi maadluse legendaarsetest nimedest, alistati 47-st poolkuu-tähesärgiga maadlusest vaid ühes ja võitis 46-st võidetud matšist 33. Ehkki 46 võidetud matši normaalaja pikkus oli 690 minutit, võttis see maadlus lühikese aja jooksul tehtud klahvide tõttu kokku 372 minutit ja 26 sekundit.