Izmiri suurlinna omavalitsus mälestas rahva luuletajat Yunus Emret, üht sufi luule teerajajat, tema 700. surma -aastapäeval kontserdiga “Yunus Emre oratoorium” Ahmed Adnan Sayguni kunstikeskuses.
Sufismi ühe teerajaja Yunus Emre 700. surma -aastapäeval korraldas İzmiri suurlinna omavalitsus Yunus Emre oratooriumikontserdi koostöös Türgi Kultuuri Rahvusvahelise Organisatsiooni (Türksoy), İzmiri riigiooperi ja balletiga. Izmiri kultuuritippkohtumise raames toimunud kontserdil astus koos lavale Izmiri suurlinna omavalitsus, mille asutas pandeemiast mõjutatud kunstnike toetamiseks käsikäes muusika sümfooniaorkester, Izmiri riigiooperi- ja balletikoor ning Türksoy koor. .
Türksoy koor, İzmiri pealinna linnapea Tunç SoyerTa andis tunnustusplaadi Autahvli võttis vastu Izmiri suurlinnavalitsuse asepeasekretär Ertuğrul Tugay.
Kes on Yunus Emre?
Yunus Emre (1238 - 1328), sufi ja rahva luuletaja, kes oli Türgi luule teerajaja Anatoolias. Yunus Emre sündis 13. sajandil alates 14. sajandi keskpaigast, kui Anatoolia Seljuki riik hakkas lagunema ning suured ja väikesed. Türgi vürstiriike hakati looma erinevates Anatoolia piirkondades. Kuni sajandi esimese veerandini kasvas ta üles Sarıköys, mis asub Kesk -Anatoolia basseinis Eskişehiri Sivrihisari linnaosas, ja elas Nallıhani linnaosas Taptuk Emre Lodge'is. Ankarast.
Türgi sufi kirjanduse valdkonna ainulaadse stiili rajaja Yunus Emre tutvustas Anatoolias ainulaadsel moel Ahmed Yeseviga alguse saanud öömajaluule traditsiooni. Yunus Emre, kes mõjutas mitte ainult rahva- ja dervišiluulet, vaid ka divaani luulet, käsitles müstikast toidetud salmides inimese suhteid iseenda, esemete ja Jumalaga ning arutas selliseid teemasid nagu surm, sünd, pühendumine elule, jumalik õiglus , ja inimlik armastus. Ta väljendas kõnekeeles oma ajastu mõtteviisi ja kultuuri lihtsa ja ladusa väljendusega. Yunus Emre luuletusi hakati pähe õppima ja lugema alates nende laulmise ja kirjutamise kuupäevast ning alates 14. sajandist levisid need paralleelselt Ottomani vallutustega troonide ja dervišite kaudu kogu Anatoolias ja Rumeenias. Samal ajal muutusid tema luuletused sajandeid Anatoolias ja Rumelias tegutsenud usulahkude ühiseks mõtteks ja hääleks ning said allikaks rahvakirjandusele, mis lõi Alevi-Bektashi kirjanduse ja Melamî-Hamzavi kirjanduse. Teda peetakse sektideüleseks. Yunus Emre äratas taas tähelepanu 20. sajandil ja teda hinnati uue vaatenurgaga, arvestades armastust inimkonna vastu, mida ta kajastas. UNESCO mälestas 1991. aastat Yunus Emre 750. sünniaastapäevana.
Ole esimene, kes kommenteerib