Koos nendega, kes varahommikul tööle või kooli teele asuvad, kurdavad jätkuvalt suveaja üle ka need, kes alustavad oma päeva varakult. Vaatamata alalisele suveajale üleminekule Türgis alates 2016. aastast, tõusevad arutelud igal aastal uuesti päevakorda. Eriti need, kes elavad riigi lääneosas ja alustavad oma päeva varahommikul, soovivad selle tava kaotamist. Üks küsimus, mis kodanikke kõige enam huvitab, on see, kas sellest rakendusest on kodanike taskule või riigile kasu. Sellele uudishimulikule küsimusele otsis vastust elektritarnijate võrdlus- ja asendussait encazip.com.
Talvekuude saabudes kerkisid nagu igal aastal taas päevakorda arutelud 'püsiva suveaja' rakenduse üle. Türgi lääneosas asuvate provintside koguelanikkond on ligikaudu 56 miljonit. Püsivat suveaega mõjutavad ka elanikkond, kes on harjunud vara ärkama, samuti varakult tööd alustavad ja kooli minevad õpilased. Mullu oktoobris toodi teema tagasi riigikokku ja kutsuti üles sellest tavast loobuma, kuid energeetika- ja loodusvarade ministeerium teatas, et suveaja kaotamisega tööd ei tehta. Sellest kõigest ei piisanud ühiskondlike debattide ärahoidmiseks. Noh, milline on olnud suveaja rakenduse panus kodanikele ja riigi majandusele, mille üle 2016. aastal ellu viimisest hoolimata igal aastal arutatakse? Elektritarnijate võrdlus- ja asendussait encazip.com on otsinud suveaja rakenduse vastu uudishimulikke.
Püsiv suveaeg võeti kasutusele 2016. aastal
Suveaja idee, mis võeti kasutusele 19. sajandil, et päevavalgust rohkem ära kasutada, levis 20. sajandil üle maailma. Paljudes riikides on kasutusele võetud suveaeg. Alates 1972. aastast on Türgis rakendatud suve- ja talveaja eristamist. 7. septembril 2016 Ametlikes Teadaannetes avaldatud otsusega loobus Türgi talveaja pikaajalisest kasutamisest ja läks üle suveajale. See olukord ei mõjutanud kõiki riigi osi samal määral. Suveajal püsivalt rakendudes algasid töötunnid riigi läänepoolsetes linnades talvekuudel enne ilmade valgenemist. Idas elavaid see eriti ei mõjutanud, kuna Türgi lääne- ja idaotsa vahe oli 76 minutit. Minu praeguse keele järgi tõuseb see Iğdıris kell 06.51 ja Edirnes kell 08.05. Seetõttu ärkavad idapoolsetes linnades elavad inimesed jätkuvalt helge päeva peale.
Kahekordne kokkuhoid tunnis
Pideva suveaja all kannatavates riigi lääneosas asuvates linnades elavate kodanike kõige uudishimulikum küsimus on, kuidas see tava kodanike arvetel kajastub ja kas nad säästavad raha. Elektriturul määratakse energiakulud tunnipõhiselt ning tarbijatele pakutavate tariifide hulgas on erinevatel kellaaegadel erineva hinnaga kolmekordsed elektritariifid. Kõrgeima elektrikulu ja tarbijahinnaga ajaperiood on vahemikus 17.00-22.00. Väljaspool neid aegu olevates ajavööndites on kulud üsna madalad. Odavaima elektrihinnaga öötariif lõpeb kell 6.00, mis on aeg, mil enamik inimesi ärkab ja valmistub tööle. Selle tulemusena suureneb elektritarbimine sellel tunnil. Hommikul kella kuuest päikesetõusuni kehtib endiselt soodne päevatariif. Tavatingimustes oli elektritarbimine kodudes intensiivsem vahemikus 6.00-17.00, mis on tipptunnid, kuid talveaja rakenduse kaotamisega nihkus tipptundidel tarbitav elekter öö- ja päevatundidele. Seega tekib tariifipõhiselt 22.00-1 tunni jooksul elektriarvelt ligikaudu 2-protsendine kokkuhoid.
Teatati, et aastas hoiti kokku 3.97 miljardit TL.
Vastavalt "Fixed Time Practice (SSU) hindamisaruandele", mis koostati energia- ja loodusvarade ministeeriumi ning Istanbuli tehnikaülikooli (ITU) vahel sõlmitud lepingu raames tehtud uuringute tulemusena, et uurida suveaja mõju, Türgi alaline suveaja rakendamine on 1 Väidetavalt on see saavutanud säästu üle miljardi TL. Väidetavalt on alates fikseeritud suveaja kehtestamisest 2016. aastal säästetud 6.82 miljardit kilovatt-tundi. Sellel teemal on aga erinevaid uuringuid. Inglismaa Cambridge'i ülikooli professor. Dr. Sinan Küfeoğlu ja tema sõprade tehtud uuringu järgi püsiva suveajaga kokkuhoidu ei saa. Uuringus arvutati elektrihinnad, energiatarbimine ja kliimamuutujad aastatel 2012–2020. Uuringus jõuti järeldusele, et suveaeg ei säästnud mõõdetavaid koguseid ega põhjusta nii palju elektritarbimist kui mõni teine väidetav vaade.
Püsiva suveajaga on rahul vaid 22 protsenti kodanikest
Türgis tehtud uuringu järgi on püsiva suveajaga rahul vaid 22 protsenti kodanikest. Uuringute kohaselt soovib 66 protsenti inimestest naasta endisele talve- ja suveajale. Pideva suveajaga rahulolu kinnitajate osakaal on vaid 22. See rahulolu peegeldab aga psühholoogilisi, mitte majanduslikke andmeid, sest individuaalne sääst on väga piiratud ja katab vaid väikese osa päevast. Eriti just riigi lääneosas elavad inimesed ei taha, et päeva hakul ilm oleks pime. Seda seetõttu, et nad ei taha pimedas tööl käia ja nende lastele on pimedas kooliminek ohtlik.
Eurooplased ei taha suveaega
Euroopa Liidu (EL) täitevorgan Euroopa Komisjon viis läbi küsitluse, et selgitada välja eurooplaste seisukohti suve- ja talveaja kohta. Uuringu, milles osales 4 miljonit 600 inimest, tulemuste kohaselt peab enamik eurooplasi erinevalt meie riigi kodanikest suveaega mittevajalikuks. Kui EL-i sees rakendus kaotatakse, siis on ette nähtud, et iga riik otsustab ise, kas kasutada suve- või talveaega. Suveaeg mõjutab ka mõne rahvusvahelise ettevõtte ja rahvusvaheliselt tegutseva ettevõtte äritegevust. Teine suveaja soovimatu mõju on ajavahe suurenemine ELi, Türgi suurima turu ja läänemaailmaga. Mõnda ettevõtet võib see olukord negatiivselt mõjutada, kuna tavalist tööaega lühendatakse. Küll aga nenditakse, et need, kes äriasjus läände sõidavad, on taotlusega rahul. Kuna nad sõidavad Istanbulist Londonisse äriasjus, lendavad kell 9 Londonisse ja jõuavad sinna kell 00 Londoni aja järgi.
"Kuigi elektrituru kohta pole selgeid andmeid, vähendab püsiv suveaeg kulusid."
Suveaja rakendamise arutelusid hinnates ütles encazip.com asutaja Çağada KIRIM: „Ministeeriumi avaldus väljendab kogu energiasäästu. Selget infot elektrituru kohta aga avalikustatud ei ole ning meie käsutuses olevad andmed on piiratud. Ametivõimude poolt selles küsimuses läbipaistvamate andmete avalikustamine ja koostatud aruannete üksikasjalik avaldamine takistab arutelusid kodanikke veendes. Kuid elektrikulude osas tähendab tarbimise nihutamine tipptundidelt valgele ajale umbes 40–60 protsenti odavamaid elektrikulusid. Teisalt, arvestades, et pärast kella 17.00 on tegevust rohkem, on elektrivajaduse suurendamine päevasel ja öötunnil ning selle vähendamine tipptundidel elektriturgu tasakaalustav ja kulusid vähendav tegur. Kuigi seda on raske individuaalselt realiseerida, oleks aus öelda, et 1-2 tunni elektritarbimise nihutamine kõrge elektrikulu tunnilt madalamale elektrikulu on loogiline lähenemine, mis säästab raha energiamajanduse perspektiiv."
Ole esimene, kes kommenteerib