Sel aastal esimest korda kultuuri- ja turismiministeeriumi korraldatava „Beyoğlu kultuuritee festivali” raames toimuv Türgi maailmafilmide festival Korkut Ata valmistub kohtumiseks filmivaatajatega.
Tänavu esimest korda Istanbulis peetav festival võõrustab üle 13 filmitegija, näitleja ja kultuuriinimese 42 filmiga 100 riigist.
Kinos Atlas 1948 pressikonverentsil kõneles kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy: „Nagu teate, alustasime Istanbuli AKMi avamisega meie vabariigi 29. aastapäeval 98. oktoobril 17-päevast Beyoğlu kultuuri. Maanteefestival. Sellel organisatsioonil, mis on Türgi suurim ja kõige põhjalikum kultuuri- ja kunstiüritus, mis kunagi toimunud on, on sisu ja rikkus, mida võib nimetada festivaliks festivali sees. Korkut Ata Türgi maailmafilmide festival on selle üks väärtuslikumaid näiteid. Beyoğlu kultuuritee festivalist sõltumatult on see tõsine kultuuriline ja kunstiline samm tuleviku suunas, mis esindab väga laia geograafiat. ütles.
Ersoy märkis, et neil on hea meel korraldada Korkut Ata nime all kinofestival, mis on räägitud lugude ning õppetundide, õpetuste ja teadmiste allikas, mis ei kao kunagi, kuni Türgi maailm eksisteerib, ning jätkas järgmine:
„Korkut Ata saab olema kunsti- ja tulemusele orienteeritud koostöö, kus toome Türgi maailma kinos kõige laiema haardega ekraanile, arutame, vahetame mõtteid ja püüame paika panna teekaardi ühisprojektide tootmiseks. Samas on tegemist kõige põhjalikuma filmifestivaliga, kus võistlevad väljamõeldud ja dokumentaalfilmid türgi vabariikidest ja kogukondadest. Loodan ja usun, et astume esimest sammu, et avada uks uutele peegeldustele kinoekraanil Türgi maailma jaoks, millel on rääkida rikkalikult eepikast ja legendidest kuni ajaloo ja mütoloogiani, aga ka selle kultuurist tulenev erinev vaatenurk ning sügavalt juurdunud teadmised ja kogemused, mida jagada. Lisame sellele koos töötades rohkem.
"Türgi maailmana soovime olla kunstis, nagu igas valdkonnas, koos ja üheskoos edasi liikuda"
Viidates sellele, et Türgi maailmafilmide festival Korkut Ata on traditsiooni ühtsus, mis seob ühist minevikku ajaloo, kultuuri ja geograafiaga, ütles minister Ersoy: „Just tänu temale valisime oma sümboliks Kurelinnu. Arvan, et see ainulaadne motiiv, mis on südamekeel ja sõnumitooja, lähendab vahemaid, kujutab koosolemist ja kaugustest sõltumatut, on olnud väga õige valik meie eesmärke ja eesmärke kajastama. Sest Türgi maailmana soovime olla kunstis, nagu igas valdkonnas, koos ja koos reisida. Teisalt valiti kunstikontseptsioonile väga sobiv visuaal oma esteetika ja elegantsiga.“ kasutas fraase.
Mehmet Nuri Ersoy ütles, et festivalil saavad kinokunsti katuse alla kokku 13 riiki, sealhulgas Türgi ja autonoomsed vabariigid, ning ütles:
"Nende osalejateks on Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Aserbaidžaan, Türkmenistan, Ungari, Sahha Vabariik, Tatarstan, Gagauusia, Iraan, Ukraina ja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Me oleme sellise suurepärase geograafia häälekandjaks kinos. Sellega seoses võõrustame üle 100 kõrgetasemelise külalise ministritest kuni kinofirmade juhtide, näitlejate ja režissöörideni. Meil on festivali raames linastus 42 filmi. Koostatud on hoolikalt valitud ilukirjandus-, dokumentaal-, animatsiooni- ja Cengiz Aytmatovi filmitöötlustest koosnev valik. Toimub ka meie festivali võistlusrubriik. Kokku leiab ilukirjanduse ja dokumentaalfilmi kategoorias omaniku 6 auhinda. Peale nende anname välja auauhinna ja 5 meie institutsiooni premeeritakse nende panuse eest televisiooni- ja kinosektorisse Türgi maailmas.
Märkides, et festivalifilmid kohtuvad publikuga tasuta Atlas 8 ja Emek Cinemas, Tarık Zafer Tunaya kultuurikeskuses ja Istanbuli ülikooli taskukinos 12.-1948. novembrini, ütles Ersoy: "Muidugi ei piirdu meie eesmärk tänased lavastused laiemale publikule. Samuti soovime astuda samme, mis juhivad Türgi maailma tuleviku kinokunsti ja paljusid teoseid, mis selle kunsti katuse all ellu ärkavad. Selles suunas korraldame 11. novembril esimese Türgi maailma kino tippkohtumise. Lisaks toimub meie Istanbuli kinomuuseumis 10. novembril vastuvõtt Kõrgõzstani kino 80. aastapäeva puhul ja 11. novembril Usbeki päeva üritused. Ees ootab festival täis osavõttu, sisu ja tegevust. Neile, kes tunnevad huvi üksikasjade vastu, jagan teie ja meie inimestega teavet, et kõik üksikasjad on kättesaadavad korkutatafilmfestivali.com Interneti-aadressil. ta ütles.
"Kinoseaduses tehtud muudatused on avanud Türgile kõik võimalused saada kinoriigiks"
Minister Ersoy juhtis tähelepanu kino tähtsusele kultuuridiplomaatias ja andis järgmised hinnangud:
“Teatavasti on diplomaatia mõiste, mille allharud toimivad erinevalt. Üks nendest harudest, kultuuridiplomaatia, on põhimõtteliselt suunatud sellele, et luua võimalikult täpne ettekujutus riigist ja edastada kultuurielementide kaudu esmalt massidele tegelikku teavet soovitud teemadel. Võib-olla on kõige olulisem osata seda kõike teha viisil, mis võimaldab inimestel kuulata, jälgida ja vastu võtta antud teavet ning tekitada eelarvamusi õõnestades vähemalt kalduvuse uurida ja kuulata teadaolevate diskursuste vastandeid. . Kunsti jõud selle saavutamisel on nii suur, et äratab hämmastust ja imetlust.
'Kas kunst on kunsti jaoks? Või on kunst inimestele? Jätan arutelu asjatundjate hooleks. Siiski ei saa mööda vaadata kunsti mõjust inimesele. Kui kunst on õige infoni jõudmisel efektiivne, on oluline seda tõsiselt võtta ja seda kasutada. Maailm ja inimkond peavad saama näha igast küljest, mitte ühest silmast ja ühest punktist, vaid tuhandest ja ühest vaatenurgast. Sel hetkel on Türgi maailmal palju öelda, palju teadmisi ja rikkust, mida inimkonnaga jagada. Neid on võimalik kino ja üldse kunsti kaudu soovitud publikuni viia. Sellest hoolimata on mõeldamatu nii võimsa ja väärtusliku valdkonna ignoreerimine.
Kui vaatame viimast 19 aastat Türgis, näeme kergesti, et see teadlikkus on muutunud tegudeks. Kinole antud toetus kasvas selles protsessis enam kui 45 korda ja kasvas 5,4 miljonilt dollarilt 246 miljonile dollarile. Oleme kolmeaastasel perioodil aastatel 2018-2021 toetanud 1.360 projekte ja toetuse suurus 284 miljonit TL. Nende toetustega, kui 2002. aastal ilmus kodumaiste filmide arv 9, siis pandeemiaeelsel perioodil kasvas see 180-ni ning kodumaiste filmide vaatajaskond, mis oli 2 miljonit, ulatus 33 miljonini. Kinoseaduses tehtud muudatused on avanud Türgile kõik võimalused saada kinoriigiks ning rakendanud olulisi vahendeid ja eeskirju ühisteoste jaoks, mida me selle festivaliga teerajajaks püüame. Me lõikame kõigi nende sammude vilju alates toodetud filmide arvu tohutust kasvust kuni meie inimeste kinohuvini ja sellest tulenevalt ka kassanumbrite kasvuni ning meil pole kahtlust, et saavutame homme rohkem kui täna. Tahan rõhutada, et meie sõbralike ja vennaste riikidega edu jagamine ning koos suurema edu saavutamine on meie jaoks alati tõsine eesmärk ja õnnevahend.
Ole esimene, kes kommenteerib