Umbes kaks aastat nii meie riiki kui ka kogu maailma mõjutanud Covid-19 pandeemia puudutab sügavalt eelkõige elundeid ootavaid patsiente. Kui elundisiirdamisest sõltuvate patsientide arv kasvab, siis nii elusdoonorite kui ka surnukehade elundidoonorluse vähenemine pandeemia ajal põhjustab ellujäämisvõimaluste kadumist iga päevaga. Acıbadem International Hospital Organ Transplant Center Nefroloogiaspetsialist prof. Dr. Ülkem Çakır ja Acıbadem International Hospital Organ Transplant Center osakonnajuhataja ja üldkirurgia spetsialist prof. Dr. İbrahim Berber juhtis 3.–9. novembril toimunud elundidoonorluse nädala raames tehtud avalduses tähelepanu elundidoonorluse murettekitavale asjaolule ning tegi olulisi hoiatusi ja ettepanekuid.
Neer, maks, süda, kõhunääre, kops… Meie riigis unistab endiselt 23 919 inimest, et klammerdutakse ellu koos elundiga, mille nad loodavad igal hetkel leida. Kui aga meie riigis ei ole võimalik piisaval hulgal elundidoonorlust teha, seda eelkõige mõne vale info tõttu, siis elundite leidmise võimalus väheneb kiiresti, kui lisandub mure umbes kaks aastat kestnud Covid-19 pandeemia pärast. see. Nefroloogiaspetsialist prof. Dr. Ülkem Çakır ütles: "Kuid kui meie riigis tehti 2019. aastal 5.760 elundisiirdamist, siis 2020. aastal vähenes see arv 3.852-ni. Selle aasta esimese kümne kuuga tehti 3.714 siirdamist.“ Prof. Dr. Ülkem Çakır ütleb, et siin on 21 maksasiirdamise, 1.715 südame-, 952 kõhunäärmesiirdamise ja 283 kopsusiirdamise patsienti.
Siirdamisoperatsioon tehakse ohutult
Rõhutades, et kehtivate tervishoiuministeeriumi poolt määratud reeglite järgimisel saab patsientide läbivaatust ja ravi teha ohutult. Dr. Ülkem Çakır räägib nii: „Lisaks rutiinsetele testidele elusdoonorite ja ajusurmaga doonorite elundisiirdamise puhul muudavad protsessi kontrollitavaks Covid-19 antigeen-antikehade testid ja isoleerimismeetmete järgimine. Meie riigis, mis on koos kogu maailmaga Covid-19 pandeemiaga tugevalt kokku puutunud, on aga alates 2020. aastast täheldatud nii elusdoonorite kui surnukehade siirdamiste arvu olulist vähenemist. Nt; 2019. aastal tehti elusdoonoritelt 4.397 elundisiirdamist ja ajusurnud doonoritelt 1.363 elundisiirdamist. Selle aasta esimese 10 kuuga tehti 3.714 elundisiirdamisest 3.260 elusdoonorilt ja 454 ajusurnud doonorilt.
Elundidoonorlus on parim pärand!
Rõhutades, et elundisiirdamist vajavate patsientide arv Türgis järk-järgult suureneb, ütles prof. Dr. İbrahim Berber ütles: "Rasked ajad, mida peame üle elama, eriti pandeemiaprotsessi ajal, ei tohiks vähendada meie tundlikkust elundidoonorluse tähtsuse suhtes. Ärgem unustagem, et parim pärand, mille me jätame, on elundidoonorlus, mille teeme elus olles. prof. Dr. İbrahim Berber rõhutab, et Türgi on viimastel aastatel teinud elundisiirdamise kirurgias kiireid edusamme ning on oma kogenud spetsialisti ja arenenud tehnoloogilise infrastruktuuriga siirdamise edukuse poolest maailma juhtivate riikide seas.
Ole esimene, kes kommenteerib