Bursa, kliimamuutuste vastu võitlemise teerajaja

Bursa on kliimamuutuste vastase võitluse liider.
Bursa on kliimamuutuste vastase võitluse liider.

Bursa suurlinna omavalitsus, mis rakendab hoolikalt eeskujulikke tavasid rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas, jätkab kompromissitult kõiki oma ökoloogilist tasakaalu ohustavaid jõupingutusi.

Suurlinna omavalitsus, mis peab väga tähtsaks keskkonnainvesteeringuid eesmärgiga muuta Bursa tervislikumaks linnaks, jätkab eeskujulikku tööd võitluses kliimamuutustega, mis on viimastel aastatel muutunud ülemaailmseks probleemiks.

Pealinna omavalitsuse keskkonnakaitse ja kontrolli osakond koostas 2015. aastal „Bursa kasvuhoonegaaside inventuuri ja kliimamuutuste tegevuskava“, et määrata kindlaks kasvuhoonegaaside heiteallikad Bursas ja luua vähendamise meetmed. Kliimamuutuste vallas läbiviidavate tegevuste viimiseks rahvusvahelise mõõtmeni ning teadmiste ja kogemuste jagamiseks teiste teemaga tegelevate omavalitsustega võeti kohustus vähendada 2016. aastal osaledes kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030 protsenti elaniku kohta. Euroopa Linnapeade Konvendis 40. aastal. "Bursa säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise kava" koostati 2017. aastal eesmärgiga vaadata üle kasvuhoonegaaside inventuuri ja kliimamuutuste tegevuskava vastavalt linnapeade Euroopa kokkuleppe kriteeriumidele. Kõikide linna sidusrühmadega läbiviidud eraintervjuude ja töötubade andmete põhjal koostatud kava raames määrati kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks meetmed 7 erinevas sektoris. Välja on töötatud kohanemisstrateegiad, et muuta Bursa vastupidavamaks sellistele loodusõnnetustele nagu kuumalained, põud, üleujutused ja maalihked, mis on tingitud kliimamuutustest. Sellega seoses sai Bursast esimene linn, mis töötas välja riiklikul tasandil kliimamuutustega kohanemise strateegiad.

Tööstus ennekõike

Vastavalt inventuuri tulemustele; Süsinikjalajälg määrati kindlaks „pealinna omavalitsuse ettevõtte kasvuhoonegaaside inventari ja Bursa kasvuhoonegaaside inventari” arvutamise teel. Kui Bursa süsiniku jalajäljeks määrati üle 13,2 miljoni tonni, siis emissioonide inventuuris moodustas tööstusliku kütuse ja elektri tarbimine 31 protsendiga suurima osa. Sellele väärtusele järgnesid elamute kütuse- ja elektritarbimine 22 protsendiga ning linnatransport 19 protsendiga. Bursa moodustab 2,7 protsenti Türgi kasvuhoonegaaside koguheitest.

aktiivne võitlus

Suurlinna omavalitsus; Ta jätkab oma tööd katkestusteta, et tõhusamalt võidelda kliimamuutustega, kiirendada otsustusprotsesse ja astuda kiireid samme Bursa kaitsmiseks kliimamuutuste laastavate mõjude eest. Pealinna vallakogu saalis toimunud koosolekul, millest võttis osa ka asekantsler Ahmet Aka, hinnati protsessis läbitud vahemaad ja tehtavaid töid. Süsinikjalajälg arvutatakse ümber vastavalt linna kõikidelt sidusrühmade institutsioonidelt ja organisatsioonidelt saadavatele andmetele, et hinnata kohanemiskavas sätestatud eesmärkide saavutamist ja määrata Bursa staatus kliimamuutustega võitlemisel. Selle eesmärk on jagada avalikkusega uuringute tulemusena avaldatavat seire- ja hindamisaruannet, suurendades seeläbi teadlikkust ja teadlikkust kliimamuutustest, tugevdades Bursa kohalike omavalitsuste vahelisi sidemeid ja tagades osalemise. linnas elavate inimeste otsustusmehhanismides selles võitluses.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*