Täna ajaloos: Süleyman Demirel ütleb, et režiimi muutmise katse ei ole poliitiline kuritegu

27. jaanuar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 27. päev. Aasta lõpuni on jäänud 338 päeva.

Demiryolu

• 27 Jaanuar 1906i Hicasi raudteeoperatsiooni administratsioon loodi ja ehitustööd ning operatsioon eraldati. Kuni selle ajani paigaldati Hejazi raudteele 750 km raudtee.

Olaylar

• 1521 – Mastaba lahing: Canberdi Gazali mäss suruti maha.
• 1695 – II. Ahmeti surmaga sai II. Mustafast sai Osmanite sultan.
• 1785 – asutati Georgia ülikool (Ameerika Ühendriigid).
• 1880 – Thomas Edison patenteeris elektripirni.
• 1901 – Saksa purskkaev avati.
• 1915 – Ameerika Ühendriikide merevägi tungis Haitile.
• 1918 – Ameerika romaanikirjaniku Edgar Rice Burroughsi loodud esimene film "Tarzanil" Gorillade Tarzan (Tarzan of the Apes) ilmus USA-s. Näitleja Elmo Lincoln sai esimeseks suure ekraani Tarzaniks.
• 1923 – Mustafa Kemal Pasha, kes tuli Izmiri, Karşıyakaaastal tuli ta rongilt maha.
• 1926 – John Logie Baird tegi esimese telesaate.
• 1934 – Camille Chautemps astus Prantsusmaal tagasi. Uue valitsuse moodustas Édouard Daladier.
• 1934 – İpeki filmistuudio avas stsenaariumikonkursi.
• 1937 – Genfis toimunud Rahvasteliidu koosolekul võeti vastu Hatay iseseisvus.
• 1940 – Riigikaitse seadus avaldati ametlikus väljaandes.
• 1941 – II. Teises maailmasõjas sisenesid Britid Eritreasse.
• 1943 – maksumaksjad, kes ei tasunud rikkusemaksu, saadeti töölaagritesse, et "maksma oma võlgu füüsiliselt töötades". Esimene 32 inimesest koosnev konvoi, kõik Istanbulist pärit mittemoslemid, asus teele Aşkale.
• 1945 – Nõukogude Liidu Punaarmee üksused vallutasid Saksamaa asutatud Auschwitz-Birkenau koondus- ja hävitamislaagri Poolas.
• 1947 – usuõpetus lubati väljaspool õppeasutusi.
• 1948 – Müügile tuleb esimene magnetofon.
• 1954 – Parlamendis võeti vastu seadus, mis ühendab külainstituudid ja algõpetajate koolid nimetuse "algõpetajate koolid". Seega suleti külainstituudid.
• 1954 – Rahvuspartei suleti; Väidetavalt oli tegemist religioonipõhise ja oma eesmärki varjava erakonnaga ning selle juhte karistati ühepäevase vangistusega ja igaühele 250-sendine rahatrahv.
• 1956 – Välismaisest naftafirmast Mobil sai esimene ettevõte, kes sai Türgis naftauuringute litsentsi.
• 1958 – Küprosel demonstreeris 10 tuhat türklast "Taksimi" poolt. Briti sõdurid marssisid haavatuna soomustatud sõidukitega kogukonnale.
• 1965 – Ord. prof. Ali Fuat Başgilile paluti 5 aastat vangistust. Ali Fuat Başgil oli Šveitsis avaldanud prantsuse keeles raamatu, mida nimetatakse 27. mai sõjaliseks revolutsiooniks.
• 1967 – Ankara ülikooli riigiteaduste teaduskonna üliõpilased alustasid boikotti, et protesteerida uue määruse sätete vastu.
• 1967 – Apollo-1 kosmoselaev põles Kennedy kosmosekeskuses katsetamise ajal maha: astronaudid Gus Grissom, Edward Higgins White ja Roger Chaffee hukkuvad.
• 1969 – Istanbulis Aksarays asuv Väike ooperiteater põles täielikult maha.
• 1969 – Türgi tekstiili-, kudumis- ja rõivatööstuse töötajate ametiühinguga (TEKSİF) seotud veel viies tehases algas streik. Töölt lahkus 5 töötajat.
• 1971 – Türgi Töölispartei Amasya provintsi esimees Şerafettin Atalay tapeti.
• 1972 – Süleyman Demirel ütles: "Režiimi muutmise katse ei ole poliitiline kuritegu."
• 1973 – USA ja Vietnam allkirjastasid relvarahu.
• 1973 – Armeenia organisatsioon ASALA tappis Türgi peakonsuli Los Angeleses Mehmet Baydari ja konsul Bahadır Demiri.
• 1974 – EOKA juht Yorgo Grivas, kes tahtis Küprost Kreekale kinkida, suri Küprosel südamerabandusse, ta oli surres 75-aastane.
• 1980 – Beyoğlus suleti ajalooline Markizi kondiitriäri. Marquise avati uuesti 23. detsembril 2003. aastal.
• 1983 – avati maailma pikim (53,9 km) merealune tunnel Seikani tunnel. Tunnel ühendab Jaapani saari Honshu ja Hokkaidot.
• 1984 – Ülemkohus tühistas surmanuhtluse otsuse İbrahim Çiftçi suhtes, keda süüdistati Ankara aseprokuröri Doğan Özi mõrvas. Kuus aastat vangis istunud İbrahim Çiftçi vabastati.
• 1988 – Server Tanilli Millist demokraatiat me tahame? raamat koguti kokku.
• 1991 – Somaalia diktaator Siad Barre põgenes riigist pärast seda, kui mässulised vallutasid pealinna Mogadishu.
• 1994 – Siseminister Nahit Menteşe teatas, et Istanbuli Kumkapı politseijaoskonnas kinni peetud kodaniku nimega Vakkas Dost peksis politseinik Nurettin Öztürk surnuks.
• 1994 – Ajalehe Özgür Gündem Ankara esinduses toimus plahvatus. Ajalehe Ankara uudistekeskusesse visati Molotovi kokteile.
• 1995 – Dev-Soli juht Dursun Karataş, kes on 1994. aasta septembrist Pariisis vangis istunud, vabastati 1995. aastal. Dursun Karataş arreteeriti Prantsusmaale sisenemisel valeidentiteediga.
• 1995 – Türgi võttis reservatsiooniga vastu lapse õiguste konventsiooni.
• 1996 – Kreeka ja Türgi ajakirjanikud asetasid Bodrumi lähedal Kardaki kaljudele eraldi lipud, tekitades Türgi ja Kreeka vahel pingeid.
• 1996 – aastast 1963 Bursas kasutusel olnud köisraudtee erastati.
• 2000 – Kohtuasjas, mida avalikkus tunneb teise Manisa kohtuasja nime all, milles anti kohut 10 süüdistatava üle, kellest 14 olid vangis, ning Riigikohus tühistas menetluse kaks korda ning süüdistatavatele määrati 2-aastased vanglakaristused, 6 kuud kuni 15 aastat.
• 2010 – Apple'i boss Steve Jobs tutvustas iPadi, multifunktsionaalset tahvelarvutit kaasaskantava arvuti ja nutitelefoni vahel, mida on oodatud juba kuid.
• 2014 – Iisraeli õhurünnak Süüriale.

sünnitused

• 1571 – Abbas I, Safaviidide dünastia 5. valitseja (surn. 1629)
• 1585 – Hendrick Avercamp, Hollandi maalikunstnik (surn. 1634)
• 1662 – Richard Bentley, inglise teoloog ja kriitik (surn. 1742)
• 1679 – Jean François de Troy, prantsuse rokokoo maalikunstnik ja gobeläänkunstnik (surn. 1752)
• 1756 – Wolfgang Amadeus Mozart, Austria helilooja (surn. 1791)
• 1775 – Friedrich Schelling, saksa idealistlik mõtleja (surn. 1854)
• 1808 – David Strauss, saksa teoloog ja filosoof (surn. 1874)
• 1814 – Eugène Viollet-le-Duc, prantsuse arhitekt ja teoreetik (surn. 1879)
• 1820 – Juan Crisóstomo Falcón, Venezuela president (surn. 1870)
• 1823 – Edouard Lalo, prantsuse helilooja (surn. 1892)
• 1826 – Mihhail Jevgrafovitš Saltõkov-Štšedrin, vene satiirik ja romaanikirjanik (surn. 1889)
• 1832 – Lewis Carroll, inglise kirjanik, matemaatik ja loogik (surn. 1898)
• 1832 – Arthur Hughes, inglise maalikunstnik ja illustraator (surn. 1915)
• 1836 – Leopold von Sacher-Masoch, Austria kirjanik (surn. 1895)
• 1848 – Tōgō Heihachirō, Jaapani laevastiku admiral (surn. 1934)
• 1850 – Edward Smith, Briti mereväeohvitser (surn. 1912)
• 1852 – Fulgence Bienvenue, prantsuse ehitusinsener (s. 1936)
• 1859 – II. Wilhelm, Saksamaa keiser (surn. 1941)
• 1859 – Pavel Miljukov, vene ajaloolane ja liberaalne poliitik (surn. 1943)
• 1860 – Gabriele Possanner, Austria arst (surn. 1940)
• 1868 Arthur Brofeldt, Soome poliitik (surn. 1928)
• 1878 – Olympe Démarez, prantsuse advokaat (surn. 1964)
• 1881 – Sveinn Björnsson, Islandi esimene president (surn. 1952)
• 1883 – Gottfried Feder, Saksa majandusteadlane ja üks kuuest NSDAP asutajast (surn. 6)
• 1886 – Frank Nitti, Itaalia maffiajuht (surn. 1943)
• 1888 – Victor Goldschmidt, Norra mineraloog (surn. 1947)
• 1888 George Relph, inglise näitleja (surn. 1960)
• 1890 – Mauno Pekkala, Soome peaminister (surn. 1952)
• 1893 – Song Qingling, Hiina president (surn. 1981)
• 1898 – Erich Zepler, juudi elektroonikainsener ja malehelilooja (surn. 1980)
• 1903 – John Carew Eccles, Austraalia neurofüsioloog ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (surn. 1997)
• 1905 – Burhan Atak, Türgi jalgpallur (surn. 1987)
• 1910 – Edvard Kardelj, revolutsiooniline poliitik ja Jugoslaavia marksismi rajaja (surn. 1979)
• 1910 – Felix Candela, Hispaania/Mehhiko arhitekt (surn. 1997)
• 1919 – Hüseyin Peyda, Türgi filminäitleja (surn. 1990)
• 1921 – Donna Reed, USA näitleja (surn. 1986)
• 1924 – Rauf Denktaş, Põhja-Küprose Türgi Vabariigi asutaja ja poliitik (surn. 2012)
• 1926 – Ingrid Thulin, Rootsi näitleja (surn. 2004)
• 1928 – Marie Daëms, prantsuse näitlejanna (surn. 2016)
• 1931 – Gazanfer Özcan, Türgi teatri- ja kinokunstnik (surn. 2009)
• 1932 – Boriss Anfijanovitš Šahlin, Nõukogude Liidu võimleja (kolm olümpiakulda ja kümnekordne maailmameister) (surn. 10)
• 1934 – Edith Cresson, Prantsusmaa esimene naispeaminister
• 1936 – Samuel CC Ting, Ameerika füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat
• 1942 – Tasuku Honjo, Jaapani teadlane, immunoloog ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
• 1940 – Ahmet Kurtcebe Alptemoçin, Türgi poliitik, endine Bursa asetäitja ja ärimees
• 1944 – Mairead Corrigan, Iiri sotsiaaltöötaja (katoliiklasi ja protestante ühendava organisatsiooni People of Peace asutaja ning 1976. aasta Nobeli rahupreemia kaasvõitja koos Betty Williamsiga)
• 1944 – Nick Mason, inglise muusik ja Pink Floydi trummar
• 1948 – Mihhail Barõšnikov, vene tantsija
• 1948 – Valeri Brainin, vene-saksa muusikajuht, muusikateadlane, helilooja ja luuletaja
• 1955 – Nilgün Özhan Kasapbaşoğlu, Türgi teater, filminäitleja ja häälnäitleja
• 1955 – Burhanettin Kocamaz, Türgi poliitik
• 1957 – Frank Miller, Ameerika koomiksikirjanik, kirjanik ja filmirežissöör
• 1964 – Lale Başar, Türgi teatri-, teleseriaali- ja filminäitleja
• 1965 – Attila Sekerlioglu, Türgi-Austria jalgpallur ja treener
• 1965 – Oktay Kaynarca, Türgi kino-, teatri- ja teleseriaalide näitleja
• 1969 – Süleyman Atanisev, Türgi teatri näitleja
• 1970 – Heather Nauert, Ameerika ajakirjanik ja diplomaat
• 1974 – Ole Einar Bjørndalen , Norra laskesuusataja
• 1980 – Austin O'Riley, USA aktimodell ja pornograafilise filmi näitleja
• 1987 – Lupe Fuentes, USA aktimodell ja pornograafilise filmi näitleja
• 1992 – Jean Acosta Soares, Brasiilia jalgpallur
• 1997 – Betül Kutlu, Türgi korvpallur

relv

• 98 – Nerva, Rooma keiser (s. 30)
• 308 – Püha Nino, pühak, kes levitas kristlust Gruusias (s. 296)
• 1635 – Nef'i, türgi luuletaja (s. 1572)
• 1731 – Bartolomeo Cristofori, Itaalia muusikariistade valmistaja (s. 1655)
• 1814 – Johann Gottlieb Fichte, saksa filosoof (s. 1762)
• 1851 – John James Audubon, Ameerika maalikunstnik (s. 1785)
• 1901 – Giuseppe Verdi, itaalia helilooja (s. 1813)
• 1913 – Ebüzziya Tevfik Bey, Türgi ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja kalligraaf (s. 1849)
• 1922 – Nellie Bly, Ameerika ajakirjanik (s. 1864)
• 1922 – Giovanni Verga, itaalia kirjanik (s. 1840)
• 1930 – Leonardo de Mango, Itaalia maalikunstnik (s. 1843)
• 1933 – Charles Ernest Overton, Briti biofüüsik ja farmakoloog (s. 1865)
• 1939 – Salih Münir Pasha, Türgi diplomaat ja endine suursaadik Pariisis (s. 1859)
• 1940 – Isaac Babel, Nõukogude-Vene kirjanik (s. 1894)
• 1949 – Boriss Vladimirovitš Asafjev, vene muusikateadlane ja helilooja (s. 1884)
• 1967 – Luigi Tenco, Itaalia muusik (s. 1938)
• 1972 – Sefik Inan, Türgi poliitik (s. 1913)
• 1974 – Georgios Grivas, Küprose sõdur ja Kreeka terroriorganisatsiooni EOKA juht (s. 1898)
• 1974 – Leo Geyr von Schweppenburg, Saksa sõdur (s. 1886)
• 1974 – Rudolf Dassler, Puma asutaja (s. 1898)
• 1978 – Uğur Güçlü, Türgi filminäitleja (s. 1942)
• 1983 – Louis de Funès, prantsuse filminäitleja (s. 1914)
• 2008 – Suharto, Indoneesia president (s. 1921)
• 2009 – John Updike, USA romaanikirjanik (s. 1932)
• 2010 – Howard Zinn, Ameerika ajaloolane (s. 1922)
• 2010 – Jerome David Salinger, USA romaanikirjanik (s. 1919)
• 2011 – Öner Ünalan, türgi kirjanik, tõlkija ja teadlane (s. 1935)
• 2014 – Pete Seeger, Ameerika inimõiguste aktivist ja laulja (s. 1919)
• 2015 – Charles Townes, Ameerika füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1915)
• 2017 – Brunhilde Pomsel, Saksa raadio ja uudistereporter (s. 1911)
• 2018 – Ingvar Kamprad, Rootsi ärimees ja IKEA asutaja (s. 1926)
• 2021 – Cloris Leachman, USA näitleja, koomik ja parima naiskõrvalosa Oscari võitja (s. 1926)
• 2021 – Mihrdad Minavend, Iraani jalgpallur ja mänedžer (s. 1975)
• 2021 – Efraín Ruales, Ecuadori näitleja, telesaatejuht, modell ja muusik (s. 1984)

Pühad ja erilised sündmused

• Rahvusvaheline holokausti mälestuspäev