Tänapäeval ajaloos: Istanbulis hakati majades kasutama maagaasi

21. jaanuar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 21. päev. Aasta lõpuni on jäänud 344 päeva.

Demiryolu

• 21 Jaanuar 1902 Lõplik kontsessioonileping Bagdadi raudtee ehitamiseks ja käitamiseks kirjutati alla Ottomani riigi ja Anatoolia raudtee-ettevõtja vahel. Lepingu kestus määrati 99 aastaks. marsruut; Basaseks määrati Konya-Karaman-Eregli-Adana-Hamidiye-Kilis-Abyss-Nusaybin-Mosul-Tekrik-Samarra-Bagdad-Karbala-Najaf. Isegi suur hulk harude jooni, mille kogupikkus on 2467 km. Ettevõttele anti õigus kasutada laeva Sirkeci ja Haydarpaşa vahel, tehes Bagdadis, Basras ja Iskenderuni lahes sadama.

Olaylar

• 1522 – Osmanite merevägi vallutas Rhodose.
• 1774 – Osmanite sultan III. Mustafa on surnud. Abdulhamid I tuli troonile.
• 1774 – Pugatšovi mäss: Kasahstani mässuliste juht Pugatšov hukatakse.
• 1793 – Prantsusmaa kuningas XVI mõisteti süüdi riigireetmises. Louis hukati giljotiiniga.
• 1899 – Opel toodab oma esimest autot.
• 1908 – New Yorgi linnavolikogu otsusega keelati naistel avalikus kohas suitsetamine.
• 1911 – algab esimene Monte Carlo ralli.
• 1919 – algab Iirimaa iseseisvussõda.
• 1921 – Prantsuse sõdurid tapsid märter Mehmet Kamili täägiga.
• 1921 – asutati Itaalia Kommunistlik Partei.
• 1925 – kuulutati välja Albaania Vabariik.
• 1941 – II. II maailmasõda: Austraalia ja Ühendkuningriigi väed alustasid rünnakut Tobruk-Liibüale.
• 1942 – II. II maailmasõda: Rommeli rünnak Cyrenaicale Põhja-Aafrika rindel.
• 1943 – oli varamaksu tasumise viimane päev. Maksu maksmata jätnud maksumaksjate vara konfiskeeriti nende kodudes ja töökohtades ning seejärel koguti nende maksud hukkamismüügi teel.
• 1946 – asutati Türgi Tööhõiveagentuur.
• 1951 – Ankarasse saabus esimene rühm haigeid ja vigastatuid Koreast.
• 1952 – armee endine asetäitja ja huumoriajakiri raisakotkasFirma omanik Yusuf Ziya Ortaç astus Vabariiklikust Rahvaparteist välja.
• 1954 – Connecticutis lasti vette esimene tuumaallveelaev Nautilus.
• 1958 – Briti sõdurid sekkusid Küprose türgi noortesse, kes demonstreerisid Nikosias taksimi poolt; üks nooruk sai raskelt vigastada, kuus inimest peeti kinni.
• 1959 - rahvas ajalehe peatoimetaja Ülkü Arman ja Yakup Kadri Karaosmanoğlu mõisteti kumbki üheks aastaks vangi; Ajaleht suleti kuu aega. Yakup Kadri Karaosmanoğlu artikkel pealkirjaga “Nalıncı Keseri” oli kohtuvaidluse objektiks.
• 1967 – vahistati viis Türgi riikliku üliõpilasliidu direktorit. Sencer Güneşsoy, Baykan Kalaba, Naci Özdemir, Hüsnü Temiz, Kazım Musa soovisid siseneda föderatsioonihoonesse, mille politsei eelmisel päeval pitseeris.
• 1970 – Jumbo-Jet Boeing 747 alustab kommertslende.
• 1972 – Hajjilt naasmine Jeddasse Marmara TEIE lennuk nimega Turkish Airlines kukkus alla viieliikmelise meeskonnaga. Perenaine Hülya Maviler põles surnuks, teised päästeti vigastustega.
• 1976 – Concorde alustas kommertslende liinidel London-Bahrein ja Pariis-Rio de Janeiro.
• 1977 – Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter andis Vietnami sõja ajal armu peaaegu kõigile desertööridele.
• 1981 – Ankara sõjaõiguse kohus mõistis Ankara aseprokuröri Doğan Özi mõrvas süüdistatava parempoolse aktivisti İbrahim Çiftçi kolmandat korda surma.
• 1983 – Istanbuli endine linnapea Ahmet İsvan tõsteti välja. İsvan oli kohtu all Revolutsiooniliste Tööliste Ametiühingute Konföderatsiooni (DİSK) kohtuasjas.
• Aastatest 1985 – 1983 kestnud kirjanike liidu kohtuasjas mõisteti kohtualused õigeks.
• 1990 – Adnan Oktar ja tema jünger Kinni peeti 66 väidetavalt kinni peetud meest ja 68 naist.
• 1992 – Istanbulis hakati majades kasutama maagaasi.
• 1997 – Kemalist Mõtteühing esitas peaminister Necmettin Erbakani vastu kriminaalkaebuse tema elukohas antud õhtusöögikutse eest.
• 1999 – Ameerika ajaloo suurim narkooperatsioon: rannavalve poolt kinni peetud laeval konfiskeeritakse 4.300 kg kokaiini.
• 2001 – Filipiinidel sai tänavate ja sõjaväe survel presidendiks asepresident Gloria Macapagal Arroyo, kes asendas Joseph Estrada.
• 2005 – SEKA töötajad, kes sulgesid tehase, et protesteerida Izmiti tehase sulgemise vastu, veetsid Eid-al-Adha tehases.
• 2008 – Türgi elanikkond Aadressipõhine elanikkonna registreerimise süsteem2007. aasta lõpu seisuga oli selleks teatatud 70 miljonit 586 tuhat 256 inimest. Kui maha arvata riigis elavate 98 tuhande 339 välisriigi kodaniku arv, teatati, et Türgis elavate Türgi kodanike arv oli 70 miljonit 487 tuhat 917.
• 2010 – Ümit Boyner valiti TÜSİADi uueks presidendiks, saades teiseks naispresidendiks TÜSİADi ajaloos.
• 2012 – Türgis tehti esimene näosiirdamine.

sünnitused

• 63 – Claudia Augusta, Rooma keisri Nero teine ​​naine (surn. ?)
• 1738 – Ethan Allen, Ameerika põllumees, ärimees, Ameerika revolutsioonisõja kangelane, filosoof, kirjanik ja poliitik (surn. 1789)
• 1743 – John Fitch, Ameerika kellassepp ja leiutaja (surn. 1798)
• 1769 – Ignacio Allende, uue Hispaania armee sõdur (surn. 1811)
• 1824 – Stonewall Jackson, Ameerika Konföderatsiooni kindral (surn. 1863)
• 1827 – Ivan Mihhejevitš Pervušin, vene matemaatik (surn. 1900)
• 1829 – II. Oscar, Rootsi ja Norra kuningas (surn. 1907)
• 1843 – Émile Levassor, prantsuse insener (surn. 1897)
• 1846 – Albert Lavignac, prantsuse keele õpetaja, muusikateoreetik ja helilooja (surn. 1916)
• 1848 – Henri Duparc, prantsuse helilooja (surn. 1933)
• 1854 – Karl Julius Beloch, saksa ajaloolane (surn. 1929)
• 1858 – Mélanie Bonis, prantsuse hilisromantiline helilooja (surn. 1937)
• 1860 – Karl Staaff, Rootsi liberaalne poliitik ja jurist (surn. 1915)
• 1866 – Marius Berliet, Prantsuse autotootja (surn. 1949)
• 1867 – Maxime Weygand, Prantsuse kindral (surn. 1965)
• 1868 – Felix Hoffmann, saksa keemik, leiutaja ja proviisor (surn. 1946)
• 1869 – Grigori Rasputin, vene munk (surn. 1916)
• 1874 – René-Louis Baire, prantsuse matemaatik (surn. 1932)
• 1878 – Egon Friedell, Austria filosoof, ajaloolane, ajakirjanik, näitleja, kabareekunstnik ja teatrikriitik (surn. 1938)
• 1882 – Pavel Florensky, vene õigeusu teoloog, filosoof, matemaatik ja füüsik (surn. 1937)
• 1882 – Tadeusz Makowski, poola maalikunstnik (surn. 1932)
• 1883 – Oskar Baum, tšehhi muusikapedagoog ja kirjanik (surn. 1941)
• 1884 – Roger Nash Baldwin, Ameerika inimõiguste aktivist (surn. 1981)
• 1884 – Max Erwin von Scheubner-Richter, Saksa poliitiline aktivist (surn. 1923)
• 1885 – Seishirō Itagaki, Jaapani sõdur ja poliitik (surn. 1948)
• 1887 – Georges Vézina, Kanada elukutseline jäähokiväravavaht (surn. 1926)
• 1892 – Şerif Muhittin Targan, türgi helilooja, oud- ja tšellovirtuoos ning portreemaalija (surn. 1967)
• 1896 – Paula Hitler, Adolf Hitleri õde (surn. 1960)
• 1897 – René Iché, prantsuse skulptor (surn. 1954)
• 1898 – Ahmad Shah Qajar, Iraani šahh (surn. 1930)
• 1905 – Christian Dior, prantsuse moelooja (s. 1957)
• 1906 – Igor Moisejev, vene koreograaf ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Riikliku Rahvatantsuansambli asutaja (surn. 2007)
• 1912 – Konrad Emil Bloch, Ameerika biokeemik ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (surn. 2000)
• 1922 – Telly Savalas, USA näitleja (surn. 1994)
• 1924 – Benny Hill, inglise näitleja ja koomik (s. 1992)
• 1924 – Şefika Akhundova, Aserbaidžaani helilooja (surn. 2013)
• 1933 – Ahmet Oktay, türgi luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik (surn. 2016)
• 1936 – Mithat Düden Camicioğlu, Türgi romaanikirjanik
• 1938 – Yıldırım Gürses, Türgi helilooja ja helikunstnik (surn. 2000)
• 1943 – Dinçer Çekmez, Türgi näitleja ja teatrinäitleja (surn. 2013)
• 1941 – Plácido Domingo, hispaania tenor
• 1942 – Edwin Starr, Ameerika muusik (surn. 2003)
• 1949 – Ümit Aktan, Türgi spordidiktor, ajakirjanik ja kirjanik
• 1950 – Zelimhan Yakub, Aserbaidžaani luuletaja ja poliitik (surn. 2016)
• 1953 – Paul Gardner Allen, Ameerika arvutiteadlane ja Microsofti kaasasutaja koos Bill Gatesiga (surn. 2018)
• 1956 – Geena Davis, USA näitleja
• 1958 – Enver Ercan, türgi luuletaja (surn. 2018)
• 1962 – Aysun Kocatepe, Türgi popmuusika artist
• 1963 – Mehmet Akarca, Türgi advokaat ja ülemkohtu president
• 1965 – Robert Del Naja, inglise muusik ja Massive Attacki laulja
• 1966 – Tuna Orhan, Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja
• 1969 – Karina Lombard, USA näitleja
• 1970 – Alen Bokšić, Horvaatia jalgpallur
• 1976 – Emma Bunton, inglise laulja ja Spice Girlsi liige
• 1976 – Serdar Orçin, Türgi kino- ja teatrinäitleja
• 1980 – Eve Mayfair, Ameerika pornograafilise filmi näitleja
• 1983 – Maryse Ouellet, Kanada-Prantsuse elukutseline maadleja
• 1984 – Can Arat, Türgi jalgpallur
• 1988 – Ashton Eaton, USA kümnevõistleja
• 1989 – Doğuş Balbay, Türgi korvpallur

relv

• 1531 – Andrea del Sarto, itaalia maalikunstnik (s. 1486)
• 1578 – Piyale Pasha, Osmanite riigimees ja merekapten (s. 1515)
• 1773 – Alexis Piron, prantsuse luuletaja ja näitekirjanik (s. 1689)
• 1774 – III. Mustafa, Ottomani impeeriumi 26. sultan (s. 1717)
• 1775 – Jemeljan Pugatšov, Kasahstani juht (s. 1740 – 42)
• 1789 – Paul Henri Thiry d'Holbach, prantsuse filosoof ja kirjanik (s. 1723)
• 1793 – XVI. Louis, Prantsusmaa kuningas (hukati giljotiiniga) (s. 1754)
• 1831 – Achim von Arnim, saksa luuletaja (s. 1781)
• 1851 – Albert Lortzing, saksa helilooja, laulja ja näitleja (s. 1801)
• 1870 – Aleksander Herzen, vene kirjanik ja filosoof (s. 1812)
• 1871 – Jan Jacob Rochussen, Hollandi poliitik (s. 1797)
• 1872 – Franz Grillparzer, Austria tragöödiakirjanik (s. 1791)
• 1888 – George Robert Waterhouse, inglise loodusloolane (s. 1810)
• 1891 – Jean-Louis-Ernest Meissonier, prantsuse maalikunstnik ja illustraator (s. 1815)
• 1892 – John Couch Adams, inglise astronoom (s. 1819)
• 1892 – Charles de Lalaisse, prantsuse litograaf, disainer ja maalikunstnik (s. 1811)
• 1894 – Guillaume Lekeu, Belgia helilooja (s. 1870)
• 1909 – Mezide Kadınefendi, II. Abdulhamidi naine (s. 1869)
• 1914 – Theodor Kittelsen, Norra maalikunstnik (s. 1857)
• 1919 – Gazi Ahmet Muhtar Paša, Osmanite riigimees, suurvisiir ja sõdur (s. 1839)
• 1924 – Vladimir Iljitš Lenin, Nõukogude Liidu asutaja (s. 1870)
• 1937 – Udi Nevres Bey (Orhon), Türgi helilooja (s. 1873)
• 1938 – Georges Méliès, prantsuse filmitegija ja režissöör (s. 1861)
• 1938 – David Rjazanov, vene marksist ja marksistiteoreetik (s. 1870)
• 1942 – Dorothy Wall, Uus-Meremaa-Austraalia kirjanik ja illustraator (s. 1894)
• 1950 – George Orwell, inglise kirjanik (s. 1903)
• 1959 – Cecil B. DeMille, USA filmirežissöör (s. 1881)
• 1960 – Emin Sazak, Türgi poliitik ja endine Eskişehiri asetäitja (s. 1882)
• 1967 – Ann Sheridan, USA näitleja (s. 1915)
• 1983 – Kemal Bilbaşar, türgi kirjanik (s. 1910)
• 1985 – Oktay Araıcı, türgi näitekirjanik (s. 1936)
• 1988 – Cemal Reşit Eyüboğlu, Türgi poliitik ja Asutava Assamblee liige (s. 1906)
• 1996 – Emin Bilgiç, Türgi akadeemik, sumeroloog (s. 1916)
• 2002 – Ege Ernart, Türgi luuletaja, teatri- ja filminäitleja ning reklaamitegija (s. 1937)
• 2002 – Peggy Lee, USA laulja (s. 1920)
• 2006 – Ibrahim Rugova, Kosovo president (s. 1944),
• 2008 – Marie Smith, viimane inimene, kes rääkis ejaki keelt (s. 1918)
• 2010 – Orhan Alp, Türgi mehaanikainsener ja poliitik (s. 1919)
• 2013 – Ahmet Mete Işıkara, Türgi teadlane, geofüüsikainsener ja koolitaja (Türgis tuntud kui Deprem Dede) (s. 1941)
• 2013 – İsmet Kür, türgi kirjanduse õpetaja ja kirjanik (s. 1916)
• 2016 – Mustafa Koç, Türgi ärimees (s. 1960)
• 2016 – Mrinalini Sarabhai, India tantsija (s. 1918)
• 2017 – Ayberk Atilla, Türgi teatri-, teleseriaali- ja kinonäitleja (s. 1946)
• 2017 – Vahit Melih Halefoğlu, Türgi diplomaat ja välisminister (s. 1919)
• 2021 – Oktay Yavuz, filminäitleja (s. 1943)
• 2021 – Yavuz Bahadıroğlu, Türgi romaani- ja jutukirjanik, ajakirjanik, raadiosaatejuht (s. 1945)