Täna ajaloos: Yusuf Özeri-nimelisele patsiendile tehti Türgis esimene neerusiirdamine

30. jaanuar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 30. päev. Aasta lõpuni on jäänud 335 päeva.

Demiryolu

• Jaanuar Jaanuar Ministrite nõukogu võttis vastu Demir Ida-Anatoolia Raudteed, mille nimeks on anlaşma Ida-Anatoolia Raudtee, ja saadeti parlamendile.
• 30 Jaanuar 1929 1483 23 mai 1927 1042i kuupäevaga muudeti. Riigi raudteede ja sadamate peadirektoraadi nimi; Ları riigiraudteede ja sadamate peadirektoraat “. Bagdadi raudteed kaotati Haydarpaşa sadama ja kai ääres. 1 Haydarpaşas. Asutati äriinspektsioon.
• Jaanuar 30 1941 24 väljus Saksamaa Türgi vedur.
• 30. – 31. Jaanuar 1943 74. aastapäev Churchilli ja İnönü kohtumisest Adanas. Teise maailmasõja ajal, 1943. aastal, kohtus president İsmet İnönü Adana lähedal Yenice rongijaamas vagunis Suurbritannia peaministri Winston Churchilliga. Täna on selle kahepäevase Adana kõnelustena tuntud kontakti 74. aastapäev. Paigaldage Saksamaa võimalik rünnak Churchilli suhtumisele ülejäänud Türgisse sõjast väljapoole tuleval kohtumisel.

Olaylar

• 1517 – Kairo lahing (1517)
• 1648 – Madalmaade ja Hispaania vahel kirjutati alla Münsteri leping, mis lõpetab kaheksakümneaastase sõja.
• 1662 – Hiina kindral Koxinga vallutas pärast üheksa kuud kestnud piiramist Taiwani saare.
• 1847 – Californias asuva Yerba Buena nimi muudeti San Franciscoks.
• 1867 – Mutsuhitost sai Jaapani keiser.
• 1919 – Pariisi rahukonverentsil otsustasid liitlased Osmani impeeriumi lõhkuda.
• 1925 – Türgi valitsus, piiskop VI. Ta otsustas Constantine'i Istanbulist välja viia.
• 1923 – Kreekaga sõlmiti rahvastikuvahetuse leping. 1923. aasta detsembris alanud ja kuni 1927. aastani kestnud rakendamisega pandi ümber 400 tuhat türklast ja üle 1 miljoni kreeklase.
• 1930 – asutati Rahvamajanduse ja Hoiuühing.
• 1931 – poksija Küçük Kemal alistas Kreeka meistri Angelidise.
• 1933 – Adolf Hitlerist sai kantsler.
• 1942 – Iraanis asutati Tudeh Partei.
• 1942 – Türgis keelustati koogi valmistamine ja kauplemine ning määrati kauplejatele karistused.
• 1943 – Churchill tuli Adanasse ja pidas İsmet İnönüga kohtumise, mida tuntakse kui "Adana kohtumist".
• 1946 – Ungaris kuulutati välja kommunistlik režiim: Ungari Rahvavabariik
• 1948 – taliolümpiamängud St. Moritz (Šveits).
• 1948 – New Delhis mõrvati India liider Mahatma Gandhi.
• 1948 – Atlandi ookeanis Bermuda kolmnurgas läks kaduma British South American Airwaysile kuuluv lennuk.
• 1950 – Nõukogude Liit tunnustas Põhja-Vietnami režiimi. Prantsusmaa protesteeris Nõukogude Liidu vastu.
• 1951 – tervishoiuminister Ekrem Üstündağ teatas, et igal aastal sureb hooletuse tõttu 300 tuhat kodanikku.
• 1967 – Ankaras tehti esimene ametlik telesaade.
• 1969 – The Beatles andis oma viimase kontserdi. (The Beatlesi katusekontsert)
• 1969 – Beyoğlu riiklikus haiglas tehti Yusuf Özeri-nimelisele patsiendile Türgis esimene neerusiirdamine. Yusuf Özer pöördus aga prokuratuuri, väites, et talle siirdatud neer võeti vaimuhaigelt.
• 1971 – Istanbulis korraldas Dev-Genç marsi, et nõuda erihariduse natsionaliseerimist.
• 1972 – Briti sõdurid avasid Põhja-Iirimaal meeleavaldajate pihta tule, tappes 14 inimõiguste kaitsjat. Tänane päev läks Ühendkuningriigi ajalukku kui verine pühapäev.
• 1972 – Pakistan lahkus Rahvaste Ühendusest.
• 1975 – Izmiri-Istanbuli ekspeditsiooni teinud THY lennuk Bursa kukkus Marmara merre: hukkus 41 inimest.
• 1976 – George HW Bushist sai CIA 11. direktor.
• 1979 – Iraani valitsus teatas, et lubab Prantsusmaal paguluses viibinud usujuhil ajatolla Khomeinil riiki naasta.
• 1980 – Välispankade filiaalide avamine Türgis lisati väliskapitali seaduse reguleerimisalasse. Pangakontorid said õiguse oma kasumit üle kanda.
• 1982 – Richard Skrenta kirjutas esimese arvutiviiruse koodi. See programm oli 400 rida pikk ja maskeeris end Apple'i alglaadimisprogrammina nimega "Elk Cloner".
• 1983 – Nigeeria valitsus saatis riigist välja üle miljoni Ghana ja ligi 1 700 Lääne-Aafrika töötaja.
• 1983 – 12. septembri putši 36. hukkamine: 22. mail 1979 hukati parempoolne võitleja Ahmet Kerse, kes tappis oma poes töötanud vasakpoolse toidupoe 6-7 lasuga.
• 1985 – Egeuse merel toimunud õppusel “Sea Wolf-85” uppus tormi tõttu tankidessantlaev: hukkus 39 meremeest.
• 1987 – Ministrite Nõukogu kiitis heaks ajateenistuse seaduse uue määruse. Vananemise vanust langetati 46-lt 41-le, need, kes on ametilt õpetajad, teevad ajateenistuse õpetajana; Kõik, kes soovivad, saavad ajateenistusest kasu.
• 1989 – Ameerika Ühendriikide saatkond Kabulis (Afganistanis) suleti.
• 2000 – Kenya Airlinesi reisilennuk kukkus Elevandiluuranniku lähedal ookeani: hukkub 169 inimest.
• 2001 – DYP asetäitja Fevzi Şıhanlıoğlu suri Türgi Suure Rahvusassamblee põhikirja läbirääkimiste käigus puhkenud kakluses südamerabandusse.
• 2002 – Slobodan Milosevic väitis, et ÜRO organisatsiooni rahvusvaheline sõjakurjategijate tribunal suhtus temasse deemonlikult ja vaenulikult.
• 2003 – Belgias legaliseeriti samasooliste paaride abielu, mis teeb Belgiast Hollandi järel selle seaduse vastuvõtmise teise riigina maailmas.
• 2005 – Iraagis toimusid esimest korda 50 aasta jooksul mitmeparteilised valimised. Sunniidid boikoteerisid valimisi. Valimiste võitjad olid šiiidid. Jalal Talabani valiti riigi esimeseks kurdi päritolu presidendiks. Peaministriks sai ka šiiit Ibrahim al-Jafari.

sünnitused

• 133 – Didius Julianus, Rooma keiser (surn. 193)
• 1621 – II. György Rákóczi, Erdeli vürst (surn. 1660)
• 1720 – Bernardo Bellotto, Itaalia vedutamaalija ja plaadivalmistaja (surn. 1780)
• 1781 – Adelbert von Chamisso, saksa kirjanik (surn. 1838)
• 1807 – William Henry Leonard Poe, Ameerika meremees, amatöörluuletaja (surn. 1831)
• 1828 – Rainilaiarivony, Madagaskari poliitik (surn. 1896)
• 1841 – Félix Faure, Prantsusmaa kolmanda vabariigi kuues president (surn. 1899)
• 1846 – Francis Bradley, inglise idealistlik filosoof (surn. 1924)
• 1872 – Eduard Bloch, Austria meditsiinitöötaja (s. 1945)
• 1882 – Franklin D. Roosevelt, Ameerika poliitik ja Ameerika Ühendriikide 32. president (surn. 1945)
• 1894 – III. Boriss, Bulgaaria tsaar (surn. 1943)
• 1895 – Wilhelm Gustloff, natsionaalsotsialistliku Saksamaa liider (surn. 1936)
• 1899 – Max Theiler, Lõuna-Aafrika viroloog ja Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat (s. 1972)
• 1912 – Barbara Tuchman, Ameerika ajaloolane, kirjanik ja Pulitzeri auhinna laureaat (surn. 1989)
• 1920 – Delbert Mann, USA Oscari võitnud režissöör (surn. 2007)
• 1927 Olof Palme, Rootsi peaminister (surn. 1986)
• 1930 – Gene Hackman, Ameerika näitleja ja parima meespeaosatäitja Oscari ja parima meeskõrvalosatäitja Oscari võitja
• 1935 – Richard Brautigan, Ameerika kirjanik (surn. 1984)
• 1937 – Boriss Spasski, Venemaa maletaja
• 1937 – Vanessa Redgrave, inglise lava-, tele- ja filminäitleja
• 1938 – Islam Karimov, Usbekistani president (surn. 2016)
• 1941 – Dick Cheney, Ameerika poliitik ja Ameerika Ühendriikide 46. asepresident
• 1956 – Feridun Sinirlioğlu, Türgi diplomaat ja poliitik
• 1962 – II. Abdullah, Jordaania kuningas
• 1963 – Thomas Brezina, Austria lasteraamatute autor
• 1965 – Hazım Körmükçü, Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja
• 1973 – Hakan Kaygusuz, Türgi jalgpallur
• 1974 – Abdel Zaher El-Saka, Egiptuse jalgpallur
• 1974 – Christian Bale, Walesi filminäitleja
• 1976 – Cristian Brocchi, Itaalia jalgpallur
• 1985 – Gisela Dulko, Argentina tennisist
• 1987 – Arda Turan, Türgi jalgpallur
• 1987 – Phil Lester, inglise keel YouTuber
• 1997 – Meltem Avcı, Türgi korvpallur

relv

• 1730 – II. Peeter, Venemaa keiser (s. 1715)
• 1806 – Vicente Martín y Soler, hispaania helilooja (s. 1754)
• 1838 – Osceola, seminooli päritolu juht (s. 1804)
• 1847 – Virginia Eliza Clemm Poe, Ameerika kirjanik (s. 1822)
• 1858 – Coenraad Jacob Temminck, Hollandi aristokraat, zooloog, ornitoloog ja kuraator (s. 1778)
• 1867 – Kōmei, Jaapani 121. keiser traditsioonilises järjestuses (s. 1831)
• 1872 – Francis Rawdon Chesney, inglise kindral ja maadeavastaja (s. 1789)
• 1889 – Rudolf, Austria kroonprints (s. 1858)
• 1890 – tuneeslane Hayreddin Pasha, Osmanite riigitegelane (s. 1823)
• 1891 – Charles Joshua Chaplin, prantsuse maastiku-, portreemaalija ja graafika (s. 1825)
• 1893 – Grigori Gagarin, vene maalikunstnik, kindralmajor ja administraator (s. 1810)
• 1923 – Arthur Kinnaird, Briti jalgpallur (s. 1847)
• 1930 – Georgi Pjatakov, bolševike revolutsioonijuht, kommunistlik poliitik. Ta hukati väidetava nõukogudevastase tegevuse eest Suure puhastuse ajal. (s. 1890)
• 1940 – Jules Payot, prantsuse koolitaja ja pedagoog (s. 1859)
• 1948 – Mahatma Gandhi, India poliitik ja vabadusvõitleja (s. 1869)
• 1948 – Orville Wright, Ameerika pioneerlendur (s. 1871)
• 1951 – Ferdinand Porsche, Austria autoinsener (s. 1875)
• 1955 – Mim Kemal Öke, Türgi akadeemik ja arst (s. 1884)
• 1963 – Francis Poulenc, prantsuse helilooja (s. 1899)
• 1970 – Fritz Bayerlein, Saksa tankikindral (s. 1899)
• 1991 – Hulusi Sayın, Türgi sõdur (relvastatud rünnakus oma maja ees Ankaras) (s. 1926)
• 1991 – John Bardeen, Ameerika füüsik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1908)
• 1991 – John McIntire, USA näitleja (s. 1907)
• 1998 – Ali Ulvi Ersoy, Türgi karikaturist (s. 1924)
• 2001 – Jean-Pierre Aumont , prantsuse näitleja (s. 1911)
• 2007 – Sidney Sheldon, Ameerika kirjanik, näitekirjanik ja stsenarist (s. 1917)
• 2010 – Fatma Refet Angın, Türgi koolitaja ja üks Türgi esimesi naisõpetajaid (s. 1915)
• 2013 – Patty Andrews, USA laulja ja näitleja (s. 1918)
• 2015 – Hakkı Kıvanç, Türgi kino- ja teleseriaalide näitleja (s. 1931)
• 2015 – Seyfi Doğanay, Türgi folk- ja arabeskimuusika kunstnik (s. 1964)
• 2017 – Dore Ashton, Ameerika akadeemik, autor, kunstiajaloolane ja kriitik (s. 1928)
• 2017 – Marta Becket, USA tantsija, koreograaf ja maalikunstnik (s. 1924)
• 2021 – Pantelei Sandulache, Moldova poliitik (s. 1956)
• 2021 – Alla Yoshpe, Venemaa poplaulja (s. 1937)

Pühad ja erilised sündmused

Torm: Tema maa lõpp