2007. aastal jõustus energiatõhususe seadus, mille eesmärk on tõsta energiaressursside ja energia kasutamise efektiivsust, et energiat tõhusalt kasutada, vältida raiskamist, leevendada energiakulukoormust majandusele ja kaitsta keskkonda. . Kahjuks ei ole viimase 15 aasta jooksul iga aasta jaanuaris 1 nädalaks päevakorda võetud energiatõhususe ja -säästu strateegiad täielikult ellu viidud ja regulatsioonid tegemata.
Energiani jõudmine on inimese kõige loomulikum vajadus! Siiski on usaldusväärne, odav ja puhas energiavarustus majandusliku/sotsiaalse arengu ja inimelu jaoks; Sellest on saanud meie aja kõige olulisem probleem. Viimase 30 aasta turustamisprotsess ja kasumiahnus Türgis on hävitanud võimaluse efektiivseks tootmiseks ning elektrituru täieliku erasektori meelevalda jätmise tulemusena on meie riik pandud süsteemi, kus mille elektrihindu pidevalt tõstetakse.
Energiatõhusus; See on energiatarbimise vähendamine toote ühiku või koguse kohta, põhjustamata seejuures hoonete elatustaseme ja teenusekvaliteedi ning tööstusettevõtetes toodangu kvaliteedi ja kvantiteedi langust. Energiasääst on; See tähendab nõuete ja mugavustingimuste piires lisa- ja tarbetult tarbitud energia säästmist, mitte vähendamist või programmilist katkestamist ühe kahest pirnist välja lülitades.
Tuleb mõelda, et mida kallimaks energia läheb, seda enam tõuseb teadlikkus säästmisest. Praktikas jääb erasektorile tulusamat keskkonda luues kodanikel mõelda, „kust saaksin raha säästa”. Vastupidiselt ministeeriumi kampaanialoosungile "Ela mõistusega tõhusalt" väsitavad meie inimesed oma meelt mitte efektiivsusest, vaid sellest, kuidas kärpida.
Selle konkreetsed näited on; Kui vaadata Türgi kasvuhoonegaaside inventuuri majanduskriisi süvenemise aastatel (nt 2001, 2008 ja 2018), võib seda seletada gaasi ja kivisöe heitkoguste vähenemisega hoonetega seotud osades. Selle languse peamist põhjust võib seletada sellega, et majapidamised väldivad majanduskriisi süvenemise ajal importsöe ja maagaasi kasutamist ning veedavad talvekuud külmemalt. Pärast energiamatkasid on näha, et meie inimesed veedavad 2022. aasta talve rohkem külmaga. See, et meie inimesed püüavad energiasäästule mõtlemise asemel energiapuudusega toime tulla, et ellu jääda, on ilmselge. Ja ometi on see vaid selleks, et oma rahva üle nalja teha, et näiliste Euroopa Liidu fondidest rahastatavate projektidega oma inimestele "ole targaks" sõnumitega lugusid efektiivsusest ja säästmisest rääkida.
Planeerimatusest ja elektriteenuse osutamisel tekkinud ebaefektiivsusest tingitud suured kulud on kandnud kodanikke. Kui hoonetes tehtava elektrisäästuga oleks võimalik tarbida 20-40 protsenti vähem energiat, siis 2022. aasta jaanuaris tõsteti elamute elektrienergia ühikuhindu 50 protsenti 125 protsendini. Teisisõnu ei ole kodanikel võimalik saadava säästuga vabaneda turu energiamajandusest tingitud hinnatõusudest.
Arvestades, et tootmisstruktuuris, kus elektrienergia tootmisel kasutatakse valdavalt imporditud ja fossiilseid ressursse, ei saa rääkida ka efektiivsusest.
Energiatõhususe praktikate aktiveerimiseks ja energia säästmiseks;
- Elektri tootmisel tuleks eelistada kodumaist ja taastuvat ressurssi; Tuleks laiendada rakendusi tuule- ja päikeseenergia potentsiaali maksimeerimiseks.
- Taastuvate energiaallikate kasutamine; tähendab vähem fossiilkütuste kasutamist, väiksemat süsiniku jalajälge ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Taastuvenergia strateegia ja tegevuskava tuleks koostada osalusmudeliga ning vastavalt sellele koostada tegevuskava ja terviklik, üldine raamseadus.
- Imporditud ressursside kasutamine elektri tootmisel tuleks minimeerida, liberaliseerimis- ja erastamispoliitikast loobuda.
- Ressursse tuleks hinnata avalikes huvides, liberaliseerimisest ja erastamisest tuleks loobuda.
- Avalikku planeerimist, avalikku tootmist ja kontrolli tuleks käsitleda prioriteetse energiapoliitikana.
- Kõik energiatõhususe strateegilised eesmärgid tuleks uuesti määratleda avalikest huvidest lähtuva ökonomeetrilise analüüsi abil.
- Tuleks välja töötada ühine järelevalve- ja hindamismehhanism ning kohaldada sanktsioone kõikide sektoriga seotud strateegiate ja tegevuskavade suhtes.
- Samuti tuleks energiatõhususe muutmise küsimust kooskõlastada, kavandada ja ellu viia koos „Pariisi kokkuleppe kohustused, puhas ökotootmine, linnade ümberkujundamine ja taastuvenergia“ seadusandlusega.
- Praegused "Riikliku energiatõhususe tegevuskava 2017-2023" eesmärgid tuleks üle vaadata ja ette tuua, aktiveerida veel rakendamata osad.
- Tuleks luua tõhusam struktureerimine, kaasates Energiatõhususe Koordinatsiooninõukogusse (EVKK) vastavad kutsekojad, valdkondlikud ühendused ja organisatsioonid.
Igal aastal jaanuari teisel nädalal tähistataval energiatõhususe nädalal, mida tänavu tõusu varjus tervitasime, nõuame, et „turunduse ja kalli energia“ praktikate kaudu tõhususe ja säästu tagamisele suunatud poliitika maha jätta. Energiatõhususe ja -säästu küsimust tuleks käsitleda avaliku teenuse mõistmisega ning ühiskonna teadlikkust tuleks tõsta avalike huvide raames. Põhiline vajadus on mõelda ka efektiivsusele koos reaalsete majanduslike lahendustega peale showkampaaniate.
Ole esimene, kes kommenteerib