Tänane päev ajaloos: lumetorm Istanbulis; Paat uppus ja Unkapani sild purunesid

11. veebruar on Gregoriuse kalendri järgi aasta 42. päev. Aasta lõpuni on jäänud 323 päeva.

Demiryolu

• 11 veebruar 1878 koos Rumelia raudteede tegutseva ettevõtte tahtega tunnistati Austria kodakondsuseks. Ettevõtte nimeks sai Orient Railways Operating Company.
• 11. veebruar 1888 algas Sirkeci rongijaama ehitus. Arhitekt Preisi Ogust Yasmundi projekteeritud hoone võeti kasutusele 3. novembril 1890.

Olaylar

• 1250 – Ayyubid ja Prantsusmaa kuningas IX. Louisi juhitud ristisõdijate vaheline Mansure'i lahing lõppes.
• 1752 – Pennsylvanias avati esimene haigla Ameerika Ühendriikides.
• 1808 – Antratsiiti kasutatakse esmakordselt kütusena.
• 1809 – Robert Fulton patenteeris aurulaeva.
• 1826 – asutati University College London.
• 1843 – Milanos toimus Giuseppe Verdi ooperi “I Lombardi alla prima crociata” esmaettekanne.
• 1867 – Suurvesiir Mehmed Emin Âli Pasha sai viiendat ja viimast korda suurvesiiriks.
• 1895 – Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis on Suurbritannia saarel ajaloo külmim päev: -27.2 °C. Seda rekordit korrati 10. jaanuaril 1982. aastal.
• 1926 – Ilmuma hakkas Siirt asetäitja Mahmut Soydani asutatud ajaleht Milliyet.
• 1928 – taliolümpiamängud, St. Moritz (Šveits).
• 1936 – lumetorm Istanbulis; hooned hävisid, 120 paati uputati ja Unkapani sild hävis.
• 1939 – Lockheedi firma P-38 lendas Californiast New Yorki 7 tunni ja 2 minutiga.
• 1941 – anti välja määrus välismaa juutide transiidi kohta läbi Türgi; Välismaa juudid, kelle kodakondsusriigid on piiranud, saavad Türgi territooriumi läbida vaid konsulaatidest transiitviisa hankides.
• 1945 – 4. veebruaril alanud Jalta konverents, kus osalesid Briti peaminister Sir Winston Churchill, USA president Franklin Roosevelt ja Nõukogude president Josef Stalin, lõppes. II. Pärast II maailmasõda määrati maailmakorra põhimõtted.
• 1953 – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
• 1953 – Istanbuli Ajakirjanike Ühendus otsustas asutada "Reaktsioonivastase võitluse" jaoks "Rahvusliku solidaarsusrinde".
• 1957 – opositsiooni saadikud nõudsid koosolekute ja meeleavalduste seaduse muutmist.
• 1957 – ajakirjanik Metin Toker arreteeriti ja vangistati. Metin Toker mõisteti demokraatliku partei (DP) Istanbuli saadiku ning endise riigiministri Mükerrem Saroli ja ajakirja Akis vahelise juhtumi eest vangi. Vabariikliku Rahvapartei esimees İsmet İnönü ütles: "Mind ei morjendanud uudis oma väimehe vahistamise kohta, see on auväärne veendumus."
• 1959 – Türgi ja Kreeka allkirjastasid Küprose Vabariigi asutamise Zürichi lepingu.
• 1961 – asutati 5 erakonda. Õigluse partei, Rahvuslik Vabaerakond, Tööpartei, Türgi Tööliste ja Põllumeeste Partei ning Vabariiklik Kutsereformi Partei.
• 1961 – Ragıp Gümüşpala eesistumise all asutati Õigluse Partei.
• 1964 – Taiwan katkestas diplomaatilised suhted Prantsusmaaga.
• 1964 – Limassolis (Küprosel) puhkesid kokkupõrked kreeklaste ja türklaste vahel.
• 1965 – USA president Lyndon B. Johnson annab õhu- ja merejõududele korralduse pommitada sõjalisi sihtmärke Põhja-Vietnamis.
• 1965 – ajaleht Yeni Adana võitis World Press Achievement Awardi.
• 1969 – jätkuvad protestid Ameerika 6. laevastiku vastu; 1969. aastal heiskasid ülikooli tudengid Beyazıti tornile Vedat Demircioğlu pildiga lipu. Vedat Demircioğlu hukkus 6. laevastiku saabumisel 1968. aastal.
• 1971 – USA, Ühendkuningriigi, NSV Liidu ja teiste riikide vahel sõlmiti leping tuumarelvade mittekasutamise kohta rahvusvahelistes vetes.
• 1973 – Vietnami sõda: esimesed Ameerika vangid vabastatakse.
• 1978 – Hiina kaotas Aristotelese, Shakespeare'i ja Charles Dickensi teoste tsensuuri.
• 1979 – protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979–12. september 1980): Õigluse partei juht Süleyman Demirel ütles: "Igagi erapooletu on 1200 surmajuhtumit, 70% inflatsiooni, halva maine, julmuse, piinamise, ebaõigluse ja halastamatu käitumise. riik maailmas.Selline valitsus ei suuda päevagi vastu pidada. Kaader, kelle ambitsioonid on ületanud oma piirid, on administratsiooni anastanud.» ütles.
• 1979 – 15 päeva tagasi pärast 9-aastast eksiili naasnud ajatolla Khomeini toetajad võtsid Iraanis administratsiooni üle. Šahhi peaminister Shahpur Bakhtiar astus tagasi.
• 1980 – protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979–12. september 1980): parempoolne võitleja Cevdet Karakaş tappis vasakpoolse advokaadi Erdal Aslani. METU üliõpilased põrkasid kokku sandarmitega ja seal oli vigastusi. Ankara-Eskişehiri maantee suleti õpilaste poolt liikluseks.
• 1980 – protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979 – 12. september 1980): Uğur Mumcu reageeris terrorismile: „Üks meie politseiametnikest (Zekeriya Önge) suri Ankaras enne märtrisurma… on näited, mis tõestavad, et see on nii. etapil. Kui neid rünnakuid ja mõrvu sooritatakse revolutsiooni, vasakpoolsuse ja progressiivsuse siltide all, on meie kui progressiivse ajakirjanduse kohus need võimalikult karmilt hukka mõista. Vaeste valvurite, valvurite, osariigi politsei ja sandarmeeria tulistamine on põlastusväärne mõrv ning sellised teod on revolutsiooni, vasakpoolsete ja sotsialismi reetmine.
• 1981 – Istanbuli sõjaseisukorra ülemjuhatuse sõjaväekohus andis tagaselja vahistamismääruse lauljate Cem Karaca, Melike Demirağ, Şanar Yurdatapani, Sema Poyrazi ja Selda Bağcani suhtes. Kunstnikke süüdistati välisriikides Türgi-vastase propaganda tegemises. Selda Bağcan alistus ja vabastati.
• 1981 – Poolas vahetab kommunistlik partei peaministrina välja Józef Pińkowski; asendas kindral Wojciech Witold Jaruzelski.
• 1988 – 70 protsenti Austria avalikkusest ei soovinud president Kurt Waldheimi tagasiastumist. Kurt Waldheimi küsitleti tema natsimineviku kohta.
• 1990 – Mike Tyson kaotas nokaudiga poksi raskekaalu tiitli Buster Douglasele.
• 1990 – Lõuna-Aafrika Vabariigis apartheidirežiimi vastu võidelnud Aafrika Rahvuskongressi juht Nelson Mandela vabastati täna pärast 27-aastast vangistust.
• 1992 – asutati Aserbaidžaani keskpank.
• 1994 – Erhan Akyıldız ja Ali Tevfik Berber, HBB-s eetris oleva kõrge vererõhu saate produtsendid, mõisteti kumbki kaheks kuuks vangi. Telesaadete edastajad said saates süüdistuse avalikkuse väidetava ajateenistusest võõrandamise eest.
• 1998 – Türgis suleti 12 kasiinot 78 linnas. Sulgemisotsus tehti kooskõlas „Turismi edendamise seaduse muutmise seadusega“.
• 2000 – Rumeenias asuvast kullakaevandusest lekkis tsüaniid, põhjustades Ungari piiri ületavas Tisa jões tuhandeid surmajuhtumeid.
• 2006 – Saksa arheoloogid leidsid Şanlıurfas asuvast Göbekli Tepe pühamust märgid, mida nad kirjeldavad kui inimkonna vanimat uudistesüsteemi ja tänapäeval kasutatavat ürgset kirjutamisvormi.
• 2007 – ÖDP 5. korralisel kongressil valiti esimeheks Ufuk Uras.
• 2008 – Saksamaal Ludwigshafeni korteris tulekahjus hukkunud üheksa türklase surnukehad maeti Gaziantepi.
• 2011 – Egiptuse president Hosni Mubarak teatas pärast pikka vastupanu oma tagasiastumisest.
• 2015 – Ülikooli üliõpilane Özgecan Aslan vägistati ja tapeti. Juhtum muutus Türgis naiste õiguste kaitseks.

sünnitused

• 1380 – Poggio Bracciolini, Itaalia teadlane ja varajane Rönesans oli humanist (surn. 1459)
• 1466 – Elizabeth of York, Inglismaa kuninganna (surn. 1503)
• 1535 – XIV. Gregory, 5. detsember 1590 – 16. oktoober 1591, katoliku kiriku paavst (surn. 1591)
• 1776 – Yannis Kapodistrias, Kreeka riigimees, diplomaat ja poliitik (esimese Kreeka vabariigi kuberner (s. 1831)
• 1791 – Alexandros Mavrochordatos, Kreeka poliitik (surn. 1865)
• 1839 – J. Willard Gibbs, Ameerika teadlane (surn. 1903)
• 1845 – Ahmet Tevfik Okday, viimane Osmani impeeriumi suurvesiir (surn. 1936)
• 1847 – Thomas Edison, Ameerika teadlane, leiutaja ja 1093 patendi omanik (surn. 1931)
• 1881 – Carlo Carrà, itaalia maalikunstnik (surn. 1966)
• 1882 – Joe Jordan, afroameerika muusik ja helilooja (surn. 1971)
• 1887 – John van Melle, Lõuna-Aafrika kirjanik (surn. 1953)
• 1890 Takazumi Oka, Jaapani sõdur (surn. 1973)
• 1896 – Józef Kałuża, Poola jalgpallur ja mänedžer (surn. 1944)
• 1898 – Leo Szilard, ungari-Ameerika füüsik ja leiutaja (surn. 1964)
• 1902 – Arne Jacobsen, Taani arhitekt ja disainer (surn. 1971)
• 1909 – Joseph L. Mankiewicz, Ameerika produtsent, režissöör, stsenarist ja parima režissööri Oscari võitja, parima originaalstsenaariumi Oscari võitja (surn. 1993)
• 1909 – Max Baer, ​​USA poksija (s. 1959)
• 1915 – Richard Hamming, Ameerika matemaatik (surn. 1998)
• 1917 – Sidney Sheldon, Ameerika kirjanik, näitekirjanik ja stsenarist (surn. 2007)
• 1920 – Faruk I, Egiptuse kuningas (surn. 1965)
• 1926 – Leslie Nielsen, Kanada näitleja ja koomik (surn. 2010)
• 1929 – Burhan Sargın, Türgi jalgpallikoondislane
• 1936 – Burt Reynolds, USA näitleja (surn. 2018)
• 1937 – Mauro Staccioli, Itaalia skulptor (surn. 2018)
• 1939 – Okei Temiz, Türgi jazzmuusik
• 1942 – Mike Markkula, Ameerika investor ja ettevõtja
• 1943 – Serge Lama, prantsuse laulja
• 1944 – Bernie Bickerstaff, Ameerika korvpallitreener
• 1945 – Burhan Galyun, Süüria politoloog ja sotsioloog
• 1947 – Yukio Hatoyama, Jaapani poliitik
• 1950 – İdris Güllüce, Türgi poliitik
• 1956 – Oya Başar, Türgi koomik, filmi- ja teatrinäitleja
• 1962 – Sheryl Crow, Ameerika muusik
• 1963 – José Mari Bakero, Hispaania jalgpallur ja mänedžer
• 1964 – Sarah Palin, Ameerika poliitik
• 1969 – Jennifer Aniston, Ameerika filmi- ja telenäitleja
• 1969 – Yoshiyuki Hasegawa, Jaapani jalgpallur
• 1971 – Damian Lewis, inglise näitleja ja filmitegija
• 1972 – Amanda Peet, USA näitleja ja laulja
• 1973 – Shawn Hernandez, USA maadleja
• 1973 – Varg Vikernes, Norra muusik
• 1974 – Ayça Mutlugil, Türgi näitleja ja stsenarist
• 1974 – Saša Gajser, Sloveenia jalgpallur
• 1976 – Hakan Bayraktar, Türgi jalgpallur
• 1977 – Mike Shinoda, Jaapani-Ameerika muusik, produtsent, laulja ja Linkin Parki kaasasutaja
• 1977 – Mustafa Üstündağ, Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja
• 1979 – Mabrouk Zaid, Saudi Araabia jalgpallur
• 1980 – Mark Bresciano, Austraalia jalgpallur
• 1981 – Kelly Rowland, Ameerika R&B laulja, laulukirjutaja, tantsija, näitleja ja Destiny's Childi liige
• 1982 – Christian Maggio, Itaalia jalgpallur
• 1982 – Neil Robertson, Austraalia snuukrimängija
• 1983 – Hocine Ragued, Tuneesia jalgpallur
• 1983 – Rafael van der Vaart, Hollandi jalgpallur
• 1984 – Doka Madureira, Bulgaaria jalgpallur
• 1986 – Francisco Silva, Tšiili jalgpallur
• 1987 – José Callejon, Hispaania jalgpallur
• 1987 – Ervin Zukanović, Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
• 1987 – Luca Antonelli, Itaalia jalgpallur
• 1987 – Wu Yiming, Hiina iluuisutaja
• 1988 – Wellington Luis de Sousa, Brasiilia jalgpallur
• 1989 – Josef de Souza, Brasiilia jalgpallur
• 1990 – Javier Aquino, Mehhiko jalgpallur
• 1990 – Jonas Hector, Saksamaa jalgpallur
• 1991 – Darwin Andrade, Colombia jalgpallur
• 1992 – Louis Labeyrie, Prantsusmaa korvpallur
• 1992 – Rubén Belima, Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur
• 1992 – Taylor Lautner, USA näitleja
• 1993 – Ben McLemore, USA korvpallur
• 1993 – Hörður Björgvin Magnússon, Islandi jalgpallur
• 1994 – Hamza Dursun, Türgi rahvussuusataja
• 1994 – Musashi Suzuki, Jaapani jalgpallur
• 1995 – Milan Škriniar, Slovakkia jalgpallur
• 1996 – Jonathan Tah, Saksamaa jalgpallur
• 1996 – Miladin Stevanovic, Serbia jalgpallur
• 1998 – Khalid on USA laulja ja laulukirjutaja.
• 1999 – Andri Lunin, Ukraina jalgpallur

relv

• 55 – Britannicus, Rooma keiser Claudiuse ja tema kolmanda naise, Rooma keisrinna Messalina (s. 41) poeg
• 244 – III. Gordianus, Rooma keiser. Gordianus I pojapoeg (s. 225)
• 641 – Heraclius, Bütsantsi keiser (s. 575)
• 731 – II. Gregory, katoliku kiriku 89. paavst (s. 669)
• 1503 – Elizabeth of York, Inglismaa kuninganna (s. 1466)
• 1650 – René Descartes, prantsuse matemaatik, teadlane ja filosoof (s. 1596)
• 1823 – William Playfair, Šoti insener ja majandusteadlane (s. 1759)
• 1829 – Aleksandr Gribojedov, vene näitekirjanik, helilooja, luuletaja ja diplomaat (s. 1795)
• 1857 – Sadik Rıfat Pasha, Osmanite välisminister (s. 1807)
• 1868 – Léon Foucault, prantsuse füüsik (tuntud Foucault pendli ja güroskoobi instrumentide poolest) (s. 1819)
• 1870 – Carlos Soublette, Venezuela president (s. 1789)
• 1872 – Edward James Roye, Libeeria kaupmees ja poliitik (s. 1815)
• 1884 – Cenanizade Mehmed Kadri Paša, Ottomani riigimees (s. 1832)
• 1888 – Sarah Elmira Royster, Edgar Allan Poe (s. 1810) armuke
• 1892 – James Skivring Smith, Libeeria arst ja poliitik (s. 1825)
• 1894 – Emilio Arrieta, hispaania helilooja (s. 1823)
• 1941 – Rudolf Hilferding, Austrias sündinud Saksa poliitik (s. 1877)
• 1949 – George Botsford, Ameerika Ragtime helilooja (s. 1874)
• 1963 – Sylvia Plath, Ameerika luuletaja ja kirjanik (s. 1932)
• 1970 – Tahsin Yazıcı, Türgi sõdur ja poliitik (s. 1892)
• 1975 – Cemal Hüsnü Taray, Türgi poliitik (s. 1893)
• 1976 – Lee J. Cobb, USA näitleja (s. 1911)
• 1977 – Clarence Garrett, Ameerika pesapallur (s. 1891)
• 1978 – James Bryant Conant, Ameerika keemik (s. 1893)
• 1982 – Eleanor Powell, USA näitleja ja tantsija (s. 1912)
• 1982 – Takashi Shimura, Jaapani näitleja (Seven Samurai) (s. 1905)
• 1985 – Henry Hathaway, USA filmirežissöör ja näitleja (s. 1898)
• 1986 – Frank Herbert, Ameerika kirjanik (s. 1920)
• 1989 – Leon Festinger, Ameerika sotsiaalpsühholoog (s. 1919)
• 1992 – Hikmet Tanyu, Türgi akadeemik, luuletaja ja kirjanik (s. 1918)
• 1993 – Robert William Holley, Ameerika biokeemik (s. 1922)
• 2000 – Roger Vadim, prantsuse filmirežissöör (s. 1928)
• 2002 – Barry Foster, inglise näitleja (s. 1927)
• 2006 – Kani Yılmaz, ühe ametiaja PKK tippjuht (s. 1950)
• 2006 – Peter Benchley, Ameerika kirjanik (s. 1940)
• 2010 – Alexander McQueen, Briti moedisainer ja illustraator (s. 1969)
• 2012 – Siri Bjerke, Norra poliitik ja minister (s. 1958)
• 2012 – Whitney Houston, USA laulja (s. 1963)
• 2014 – Alice Babs, Rootsi laulja (s. 1924)
• 2015 – Anne Cuneo, Šveitsi-Prantsuse ajakirjanik, filmirežissöör ja stsenarist (s. 1936)
• 2015 – Roger Hanin, prantsuse näitleja (s. 1925)
• 2015 – Bob Simon, USA ajakirjanik ja uudistetoimetaja (s. 1941)
• 2016 – William Haze on USA näitleja ja muusikamänedžer (s. 1966)
• 2016 – Kevin Randleman, Ameerika võitluskunstnik ja maadleja (s. 1971)
• 2017 – Danièle Djamila Amrane-Minne, Prantsuse naiste õiguste aktivist (s. 1939)
• 2017 – Chavo Guerrero Sr. on Mehhiko-Ameerika elukutseline maadleja (s. 1949)
• 2017 – Kurt Marti, Šveitsi teoloog ja luuletaja (s. 1921)
• 2017 – Fab Melo on Brasiilia endine korvpallur (s. 1990)
• 2017 – Jiro Taniguchi, Jaapani illustraator, kirjanik ja animaator (s. 1947)
• 2018 – Vic Damone, Ameerika traditsioonilise popbändi laulja, laulukirjutaja, näitleja, raadio, telesaatejuht ja meelelahutaja (s. 1928)
• 2018 – Jan Maxwell, USA laulja ja näitleja (s. 1956)
• 2018 – Juozas Preikšas, Leedu roomakatoliku piiskop (s. 1926)
• 2019 – Ricardo Boechat, Argentinas sündinud Brasiilia uudisteankur, autor ja ajakirjanik (s. 1952)
• 2019 – Sibgatullah Mujaddid sai Afganistani Islamivabariigi esimeseks presidendiks (s. 1926)
• 2020 – François André, Prantsuse poliitik (s. 1967)
• 2021 – L. Desaix Anderson, USA poliitik ja diplomaat (s. 1936)
• 2021 – Rusty Brooks, USA elukutseline maadleja (s. 1958)
• 2021 – Joan Weldon, USA laulja, lava-, filmi- ja telenäitleja (s. 1930)

Pühad ja erilised sündmused

• Rahvusvaheline naiste ja tüdrukute päev teaduses