Tänapäeval ajaloos: Saddam Husseini käsul toimus mürgise gaasi rünnak Halabjale

Mürgise gaasi rünnak Halabjas Saddam Husseini käsul
Mürgise gaasi rünnak Halabjas Saddam Husseini käsul

16. märts on Gregoriuse kalendri järgi aasta 75. päev (liigaaastatel 76. päev). Aasta lõpuni on jäänud 290 päeva.

Demiryolu

  • 16 märts 1899 Il.Wilhelmi palvel korraldati Bagdadi raudteel Deusche Banki peadirektori Siemensi ja välisministeeriumi vaheline põhjalik kohtumine.
  • 16. märts 1920 Kui Antantiriigid okupeerisid Istanbuli ametlikult, võtsid nad Heyet-i esindaja vastu meetmeid. Mustafa Kemal Pasha soovis, et tema telegrammis võetaks järgmised meetmed: „Geyve väina okupeerimine rahvuslike jõudude poolt ja simendiferi silla hävitamine, liitlasvägede arreteerimine mööda joont, et haarata Simendifer jooni ja materjale Konya Anatoolia liinikomissaris Geyve, Ankara, Pozantı piirkonnas. Ta haaraks rongid kohe kinni ja tagaks nende töö. " Çiftehan-Ulukışla vaheline sild õhiti. See takistas prantslastel siseneda siseruumidesse.

Olaylar

  • 597 eKr – Babüloonia pagendus: pärast seda, kui Babüloonia vallutas Juuda kuningriigi, pagendati juudid Babüloni.
  • 1521 – Ferdinand Magellan saabub Filipiinidel Homonhoni saarele.
  • 1848 – asutati õpetajate koolid.
  • 1909 – Saksamaa jalgpallikoondis sai Inglismaa vastu ajaloo kõige erilisema kaotuse: 9:0.
  • 1914 – Ürgüpist pärit Mustafa Hayri Efendi määrati Şeyhülislamiks.
  • 1920 – liitlased okupeerisid Istanbuli.
  • 1921 – NSVL tunnustas ametlikult Ankara valitsust; Moskva leping allkirjastati.
  • 1924 – pärast hariduse ühtlustamise seaduse vastuvõtmist (3. märts) suleti medresed.
  • 1924 – Itaalia annekteeris Rijeka vastavalt Rooma lepingule.
  • 1926 – Robert H. Goddard saatis välja esimese vedelkütusel töötava raketi.
  • 1930 – Kuuba jalgpallikoondis tegi oma rahvusvahelise debüüdi Jamaica vastu ja võitis 3:1.
  • 1932 – asutati Ankara Demirspor.
  • 1935 – Adolf Hitler teatas, et tühistas Versailles' lepingu.
  • 1939 – Hitler teatas Praha lossis, et võttis Böömimaa ja Moraiva sakslaste kaitse alla.
  • 1939 – Egiptuse printsess Fevziye Fuad ja Iraani šahh Mohammed Reza Pahlavi abiellusid.
  • 1945 – II. II maailmasõda: Iwo Jima lahing lõppeb, kuigi Jaapani vastupanu on vähe.
  • 1964 – Türgi Suure Rahvusassamblee erakorralisel koosolekul anti valitsusele volitused vajadusel Küprosel sekkuda.
  • 1968 – Ameerika Ühendriikide president Johnson otsustas saata Vietnami veel 35.000 50.000–XNUMX XNUMX sõdurit.
  • 1968 – Vietnami sõja ajal toimus My Lai veresaun.
  • 1971 – Deniz Gezmiş ja Yusuf Aslan tabati pärast kokkupõrget sandarmeeriaga Gemerekis, Sivas.
  • 1972 – Vabariigi Senat; Deniz Gezmiş kiitis heaks Yusuf Aslani ja Hüseyin İnani surmanuhtluse.
  • 1978 – 16. märts veresaun: Istanbuli ülikooli farmaatsiateaduskonna ees toimunud pommirünnakus üliõpilastele hukkus 7 üliõpilast.
  • 1978 – Itaalias röövisid Punased brigaadid endise peaministri Aldo Moro.
  • 1979 – Hiina-Vietnami sõda: Hiina Rahvavabastusarmee naaseb oma riiki. Sõda on läbi.
  • 1980 – protsess, mis viis 12. septembri 1980. aasta riigipöördeni Türgis (1979–12. september 1980): 33 vangi põgenes Vanglast tunnelit kaevates.
  • 1988 – Saddam Husseini käsul korraldati Halabjas mürkgaasirünnak.
  • 1993 – Efes Pilsen, esimene Türgi korvpallimeeskond, kes jõudis Euroopa klubide karikavõistlustel finaali, kaotas Kreeka Arise meeskonnale ja sai teiseks: 50:48.
  • 1994 – Kuus saadikut, kellest viis olid DEP-st ja kes peeti kinni pärast seda, kui Türgi Suur Rahvusassamblee võttis nende puutumatuse ära, suunati riikliku julgeolekukohtusse, kuna nad olid Türgi karistusseadustiku artikli 125 vastu. Riigireetmises süüdistatud saadikud arreteeriti ja vangistati.
  • 1996 – professor İlhan Arseli “Oleme ProfessoridTema raamatu üle peetud kohtuprotsessil lükkas prokurör Abdurrahman Yılancı tagasi kohtunik Yücel Yurdakuli, süüdistades teda erapoolikuses. See oli esimene kord Türgi kohtumaja ajaloos, kui prokurör kohtuniku tagasi lükkas.
  • 1999 – Kosovos alustati Serbia vägede vastu 70-päevast õhukampaaniat.
  • 2003 – Iisraeli tankid purustasid Rachel Corrie surnuks.
  • 2004 – Türgi kivisöekorporatsiooni Karadoni kaevanduses toimunud plahvatuses hukkus kaheksast Hiina töötajast 8 ja sai vigastada 5 inimest.
  • 2005 – Iisrael andis Jeeriko ametlikult üle Palestiina omavalitsusele.
  • 2014 – Krimm nõustus vastuolulisel referendumil Ukrainast lahkuma ja Venemaale üle minema.

sünnitused

  • 1399 – Xuande, Hiina Mingi dünastia viies keiser (surn. 1435)
  • 1750 – Caroline Herschel, Saksa-Inglise astronoom (surn. 1848)
  • 1751 – James Madison, USA 4. president (surn. 1836)
  • 1755 – Jakob Laurenz Custer, Šveitsi botaanik (surn. 1828)
  • 1771 – Antoine-Jean Gros, prantsuse maalikunstnik (surn. 1835)
  • 1774 – Matthew Flinders, Briti kuningliku mereväe kolonel, meremees ja kartograaf (surn. 1814)
  • Georg Ohm, saksa füüsik (surn. 1854)
  • Francis Rawdon Chesney, inglise kindral ja maadeavastaja (surn. 1872)
  • 1794 – Ami Boué, Austria geoteadlane (surn. 1881)
  • 1796 – Cincinnato Baruzzi, Itaalia skulptor (surn. 1878)
  • 1800 – Ninkō, Jaapani 120. keiser traditsioonilises järjestuses (surn. 1846)
  • 1810 – Robert Curzon, Briti diplomaat ja rändur (surn. 1873)
  • 1813 – Gaëtan de Rochebouët, Prantsuse poliitik (surn. 1899)
  • 1839 – Sully Prudhomme, prantsuse luuletaja ja Nobeli preemia laureaat (surn. 1907)
  • 1846 Gösta Mittag-Leffler, Rootsi matemaatik (surn. 1927)
  • 1846 – Jurgis Bielinis, Leedu kirjastaja ja kirjanik (surn. 1918)
  • 1853 – William Eagle Clarke, Briti ornitoloog (surn. 1938)
  • 1859 – Aleksandr Stepanovitš Popov, vene füüsik (surn. 1906)
  • 1862 – Wil van Gogh, Hollandi meditsiiniõde ja varajane feminist (surn. 1941)
  • 1874 – Frédéric François-Marsal, Prantsuse poliitik (surn. 1958)
  • 1878 – Henry B. Walthall, Ameerika kunstnik ja filminäitleja (surn. 1936)
  • 1879 – Mark Sykes, inglise kirjanik, diplomaat, sõdur ja rändur (surn. 1919)
  • 1883 – Rudolf John Gorsleben, saksa ariosoof, armanist (armaneni ruunide palve), ajakirjade toimetaja ja näitekirjanik (surn. 1930)
  • 1890 – Solomon Mikhoels, Nõukogude juudi näitleja ja kunstiline juht (surn. 1948)
  • 1892 – César Vallejo, Peruu luuletaja ja kirjanik (surn. 1938)
  • 1896 – Otto Hofman, natsi-Saksamaa riigiametnik (surn. 1982)
  • 1907 – Arkadi Vassiljev, nõukogude kirjanik (surn. 1972)
  • 1908 – Robert Rossen, USA režissöör, stsenarist ja produtsent (surn. 1966)
  • 1909 – Nubar Terziyan, Armeenia päritolu Türgi filminäitleja (surn. 1994)
  • 1911 – Josef Mengele, Saksa (natside) arst (surn. 1979)
  • 1912 – Pat Nixon, Ameerika Ühendriikide 37. presidendi Richard Nixoni (surn. 1993) naine
  • 1915 – Haldun Taner, türgi kirjanik (surn. 1986)
  • 1926 – Jerry Lewis, USA näitleja, koomik ja laulja (surn. 2017)
  • 1927 Vladimir Komarov, Venemaa kosmonaut (surn. 1967)
  • 1940 – Bernardo Bertolucci, Itaalia režissöör (surn. 2018)
  • 1943 – Murat Belge, türgi kirjanik, tõlkija, poliitiline aktivist ja akadeemik
  • 1946 – Mustafa Alabora, Türgi teatri-, kino-, teleseriaalide näitleja ja häälnäitleja
  • 1948 – Tomris İncer, Türgi teatri-, kino- ja teleseriaalide näitleja (surn. 2015)
  • 1953 – Richard Matthew Stallman, Ameerika vaba tarkvara aktivist ning GNU projekti ja Vaba Tarkvara Fondi asutaja
  • 1959 – Jens Stoltenberg, Norra majandusteadlane ja poliitik
  • 1965 – Mustafa Taşkesen, Türgi bürokraat
  • 1967 – Lauren Graham, USA näitleja
  • 1971 – Alan Tudyk, USA näitleja
  • 1973 – Kutsi, Türgi laulja, helilooja, näitleja ja laulukirjutaja
  • 1976 – Gökcen Özdoğan Enç, Türgi poliitik
  • 1980 – Bahri Tanrıkulu, Türgi taekwondo sportlane
  • 1986 – Alexandra Daddario, USA näitleja
  • 1990 – Josef Hušbauer, Tšehhi jalgpallur

relv

  • 37 – Tiberius, Rooma keiser (s. 42 eKr)
  • 455 – III. Valentinianus, Lääne-Rooma keiser (s. 419)
  • 1608 – Seonjo, Joseoni kuningriigi 14. kuningas (s. 1552)
  • 1649 – Jean de Brébeuf, jesuiitide misjonär (s. 1593)
  • 1664 – Ivan Võhhovski, Kasahstani hetman (s. ?)
  • 1736 – Giovanni Battista Pergolesi, itaalia muusik (s. 1710)
  • 1822 – Jeanne Louise Henriette Campan, prantsuse koolitaja ja kirjanik (s. 1752)
  • 1898 – Aubrey Beardsley, inglise illustraator ja autor (s. 1872)
  • 1913 – Tatyos Efendi, Osmanite armeenia muusik (s. 1858)
  • 1919 – Jakov Sverdlov, juudi Venemaa revolutsionäär (s. 1885)
  • 1929 – Kel Hasan Efendi, Türgi saunameister (s. 1865)
  • 1935 – John James Richard Macleod, Šoti arst ja füsioloog (Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia laureaat ja insuliini avastaja) (s. 1876)
  • 1938 – Egon Friedell, Austria filosoof, ajaloolane, ajakirjanik, näitleja, kabareenäitleja ja teatrikriitik (s. 1878)
  • 1940 – Selma Lagerlöf, esimene rootslanna, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna (s. 1858)
  • 1944 – Mehmed Abdulkadir Efendi, II. Abdülhamidi ja Bidâr Kadınefendi poeg (s. 1878)
  • 1955 – Nicolas de Staël, prantsuse maalikunstnik (s. 1914)
  • 1957 – Constantin Brâncuşi, Rumeenia skulptor ja kaasaegse abstraktse skulptuuri pioneer (s. 1876)
  • 1966 – Emin Türk Elinç, türgi kirjanik (s. 1906)
  • 1988 – Erich Probst, Austria jalgpallur (s. 1927)
  • 1998 – Pertev Naili Boratav, Türgi rahvaluuleuurija (s. 1907)
  • 2000 – Thomas Ferebee, Ameerika piloot (aatomipommi heitnud Enola Gay pommitaja) (s. 1918)
  • 2003 – Rachel Corrie, Ameerika rahuaktivist (Iisraeli tankide poolt purustatud) (s. 1979)
  • 2015 – Firuz Çilingiroğlu, Türgi advokaat ja ülemkohtu aupeaprokurör (s. 1924)

Pühad ja erilised sündmused

  • Ülemaailmne südametunnistuse päev
  • Ülemaailmne unepäev
  • Vene ja Armeenia vägede väljaviimine Erzurumi Khorasani ringkonnast (1918)

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*