Täna ajaloos: USA esimene lennukikandja USS Langley alustas teenistust

USSi esimene lennukikandja USS Langley asus teenistusse
USSi esimene lennukikandja USS Langley asus teenistusse

20. märts on Gregoriuse kalendri järgi aasta 79. päev (liigaaastatel 80. päev). Aasta lõpuni on jäänud 286 päeva.

Demiryolu

  • 20 Märts 1920i delegatsioon otsustas Anatoolia raudteed konfiskeerida. Anatoolia raudteed alustas delegatsioon. Osmaniye sild hävitati.
  • 1995 – Tokyo metroo sariinigaasi rünnakus hukkus 12 inimest ja 1300 sai vigastada.

Olaylar

  • 1602 – asutati Hollandi Ida-India ettevõte.
  • 1792 – Prantsuse Rahvusassamblee kiitis giljotiiniga hukkamise heaks. Leiutaja, prantsuse arsti Joseph Ignace Guillotini järgi nime saanud giljotiin võeti esimest korda kasutusele 25. aprillil 1792. aastal.
  • 1815 – Pärast Elbe saarelt põgenemist sisenes Napoleon 140.000 200.000-pealise regulaararmee ja XNUMX XNUMX-liikmelise vabatahtliku väega Pariisi.
  • 1852 – Ameerika Ühendriikides avaldati esmakordselt Harriet Beecher Stowe'i kuulus abolitsionistide romaan "Onu Tomi majake".
  • 1861 – Argentiina Mendoza linn sai tugevas maavärinas tõsiselt kannatada.
  • 1899 – Martha M. Place Sing Singi vanglas saab esimeseks naiseks, kes hukati elektritoolis.
  • 1913 – Hiina natsionalistliku partei (Kuomintang) asutaja Sung Chiao-jen sai mõrvakatses vigastada ja suri 2 päeva hiljem.
  • 1916 – Albert Einstein avaldas oma relatiivsusteooria.
  • 1922 – USA esimene lennukikandja USS Langley võeti kasutusele.
  • 1918 – avati Türgi naiste klassiruum. Klassiruumis anti võõrkeele, türgi ja muusika tunde ning konverentse.
  • 1933 – Müncheni politseiülem Heinrich Himmler andis käsu rajada natside esimene koonduslaager Dachau koonduslaager ja määras laagri ülemaks Theodor Eicke.
  • 1942 – natsid võtavad Poolas Zgierzis töölaagrist 100 poolakat ja tapavad nad.
  • 1942 – saksa keel Schutzstaffel Tema väed tapsid Lääne-Ukrainas Rohatinis ühe päevaga 600 juuti, sealhulgas 3000 last.
  • 1945 – 6-magnituudine maavärin Adanas - Ceyhanis; Hukkus 39 inimelu, hävis 328 maja.
  • 1956 – Tuneesia iseseisvus Prantsusmaalt. Tuneesia esimeseks presidendiks sai Habib Bourguiba.
  • 1969 – John Lennon ja Yoko Ono abiellusid.
  • 1974 – Konyas varitses isik nimega Rıdvan Karaköse ning tappis verevaenust ema ja tema poja koos oma vendade Caviti, Süleymani ja İsmail Karakösega. Rıdvan, Cavit ja Süleyman Karaköse hukati 12. septembril.
  • 1977 – Kaks 17-aastast õpilast, İsmail Açan ja Hanefi Güzel, kaaperdasid reisilennuki Diyarbakır Beirutisse. Piloot Ethem Durak sai intsidendis kergelt vigastada.
  • 1981 – Argentina endine president Isabel Peron mõisteti altkäemaksu andmise eest 8 aastaks vangi.
  • 1986 – Jacques Chiracist sai Prantsusmaa peaminister.
  • 1987 – Ameerika Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kiitis heaks ravimi AZT (asidotümidiin), mida kasutatakse AIDSi ravis. Ravimist nimega Retrovir sai esimene heakskiidetud AIDS-i ravim.
  • 1990 – Imelda Marcos, Ferdinand Marcose lesk; Ta anti kohtu ette süüdistatuna altkäemaksu võtmises, omastamises ja väljapressimises.
  • 1996 – Anadolu Group omandas Alternatif Banki.
  • 1996 – Inglismaa valitsus teatas, et hullu lehma tõbi (MCD) kandub edasi ka inimestele.
  • 1997 – Armeenia peaministriks sai Robert Kocharyan.
  • 1997 – peeti Euroopa Liidu assotsiatsioonikomitee 106. ametiaeg.
  • 2003 – Iraagi sõda: USA alustab Iraaki tungimist. Bagdadi ründas õhupommitamine (Šokk ja aukartust Operatsioon).
  • 2005 – Pärast Mersini suurlinna rallialal peetud Nevruzi pidustusi üritati Türgi lipp maale visata ja ära põletada. Juhtum tekitas riigis pahameelt.
  • 2005 – Jaapanis Fukuokas toimunud 6,6-magnituudises maavärinas; 1 inimene sai surma, sadu sai vigastada.
  • 2006 – Tšaadi idaosas tapsid mässulised enam kui 150 Tšaadi sõdurit.
  • 2015 – toimus täielik päikesevarjutus. Täielikku varjutust võis jälgida Loode-Norrast, Lõuna-Islandist ja Svalbardist.
  • 2016 – Istanbuli kuberner tühistas julgeolekukaalutlustel Galatasaray – Fenerbahçe jalgpallimatši. Esmalt otsustati matš pidada ilma pealtvaatajateta. Veidi aega hiljem jäi derbi "pommitatud sõiduki" luureandmete tõttu ära. Istanbuli terroripolitsei oli TT Arena ümbruses valves.

sünnitused

  • 43 eKr – Publius Ovidius Naso, Rooma luuletaja (surn. 17)
  • 1606 Georg von Derfflinger, Brandenburgi-Preisi sõjaväe feldmarssal (surn. 1695)
  • 1612 – Anne Bradstreet, inglise-ameerika feministlik poeet (esimene naisluuletaja Ameerika kolooniates) (surn. 1672)
  • 1725 – Abdulhamid I, Ottomani impeeriumi 27. sultan (surn. 1789)
  • 1737 – Rama I, Tai kuningas (surn. 1809)
  • 1765 – Karl Daub, saksa filosoof (surn. 1836)
  • 1770 – Friedrich Hölderlin, saksa luuletaja (surn. 1843)
  • 1780 – José Joaquín de Olmedo, Ecuadori president, jurist, poliitik ja autor (surn. 1847)
  • 1794 – René Primevère Lesson, prantsuse kirurg, loodusteadlane, ornitoloog ja herpetoloog (surn. 1849)
  • 1809 – Johann Philipp Becker, Saksa revolutsionäär (surn. 1886)
  • 1811 – II. Napoleon, Prantsusmaa keiser (surn. 1832)
  • 1823 – Nâsif Maluf, Liibanoni leksikograaf (surn. 1865)
  • Henrik Ibsen, norra kirjanik (surn. 1906)
  • Friedrich Karl, Preisimaa vürst (surn. 1885)
  • 1840 – Franz Mertens, poola matemaatik (surn. 1927)
  • 1851 – İsmail Gaspıralı, krimmitatari ajakirjanik (surn. 1914)
  • 1856 Frederick Winslow Taylor, Ameerika insener (surn. 1915)
  • 1865 – Jeanne d'Alcy, prantsuse filminäitleja (surn. 1956)
  • 1870 – Paul von Lettow-Vorbeck, Saksa kindral (surn. 1964)
  • 1879 – Hüseyngulu Sarabski, Aserbaidžaani ooperilaulja, näitleja, lavastaja (surn. 1945)
  • 1882 – René Coty, Prantsusmaa neljanda vabariigi viimane president (surn. 1962)
  • 1884 – Philipp Frank, Austria füüsik, matemaatik ja akadeemik (surn. 1966)
  • 1887 – Hovsep Orbeli, nõukogude orientalist ja akadeemik (surn. 1961)
  • 1891 – Edmund Goulding, inglise filmirežissöör, näitekirjanik ja teatrirežissöör (surn. 1959)
  • 1892 – Ludwig Crüwell, Saksa kindral (surn. 1958)
  • 1894 – Hans Langsdorff, Saksa mereväeohvitser (surn. 1939)
  • 1899 – Cafer Cabbarlı, Aserbaidžaani luuletaja, kirjanik, stsenarist ja režissöör (surn. 1934)
  • 1908 – Michael Redgrave, inglise näitleja, lavastaja ja kirjanik (surn. 1985)
  • 1911 – Alfonso García Robles, Mehhiko diplomaat (s. 1991)
  • 1915 – Svjatoslav Richter, Ukraina pianist (surn. 1997)
  • 1917 – Yigael Yadin, Iisraeli sõdur ja arheoloog (surn. 1984)
  • 1919 – Gerhard Barkhorn, natsi-Saksamaa Luftwaffe ässpiloot (surn. 1983)
  • 1922 – Suphi Konak, Türgi poliitik (surn. 1964)
  • 1926 – Marge Calhoun, Ameerika surfar (surn. 2017)
  • 1932 – Ryszard Kotys, poola näitleja (surn. 2021)
  • 1937 – Lois Lowry, Ameerika kirjanik
  • 1939 – Brian Mulroney, Kanada poliitik
  • 1940 – Paul Neville, Austraalia poliitik (surn. 2019)
  • 1943 – Cevdet Selvi, Türgi poliitik
  • 1944 – Erwin Neher, saksa bioloog
  • 1945 – Pat Riley, USA korvpallur
  • 1948 – Bobby Orr, Kanada jäähokimängija
  • 1948 – Nikos Papazoğlu, Kreeka laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (surn. 2011)
  • 1950 – William Hurt, USA näitleja ja parima meespeaosatäitja Oscari võitja (surn. 2022)
  • 1952 – Sadettin Teksoy, Türgi saatejuht, ajakirjanik ja saateprodutsent
  • 1953 – Sait Genay, Türgi näitleja
  • 1955 – Zerrin Güngör, Türgi jurist ja riiginõukogu president
  • 1956 – Ayşenil Şamlıoğlu, Türgi näitleja, lavastaja ja kirjanik
  • 1956 Catherine Ashton, Briti poliitik
  • 1957 – Elizabeth Bourgine, prantsuse näitleja, filmi- ja telenäitleja
  • 1957 – Oğuz Haksever, Türgi uudisteankur, reporter ja toimetaja
  • 1957 – Spike Lee, Ameerika režissöör ja produtsent
  • 1958 – Holly Hunter, USA näitleja
  • 1961 – Mustafa Karataş, Türgi akadeemik ja hadithiteadlane
  • 1963 – David Thewlis, inglise näitleja
  • 1964 – Natacha Atlas, Egiptuse muusik
  • 1976 – Chester Bennington, Ameerika rokilaulja (surn. 2017)
  • 1982 – Fatma Kaplan Hürriyet, Türgi poliitik
  • 1982 – Tomasz Kuszczak, Poola professionaalne väravavaht
  • 1983 – Selin Demiratar, Türgi näitleja
  • 1984 – Christy Carlson Romano, USA näitleja ja laulja
  • 1984 – Fernando Torres, Hispaania jalgpallur
  • 1986 – Ruby Rose, Austraalia näitleja, modell ja VJ
  • 1987 – Jô, Brasiilia jalgpallur
  • 1989 – Xavier Dolan, Kanada näitleja ja filmitegija
  • 1993 – Sloane Stephens, Ameerika tennisist

relv

  • 1239 – Hermann von Salza, Saksa ristisõdijate asutatud Saksa rüütlite sõjaväeordu juht (1210-1239) (s. 1170)
  • 1390 – III. Alexios, Trebizondi keiser (s. 1338)
  • 1413 – IV. Henry ehk Henry Bolingbroke, Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1399–1413 (s. 1367)
  • 1568 – Albrecht, Saksa rüütlite suurmeister ja Preisimaa esimene valitseja (s. 1490)
  • 1619 – Matthias valitses Böömimaa kuningana 1611–1617 (s. 1557)
  • 1673 – Augustyn Kordecki, Poola vaimulik (s. 1603)
  • 1816 – Maria I oli Portugali kuninganna aastatel 1777–1816 ja Brasiilia kuninganna aastatel 1815–1816 (s. 1734)
  • 1851 – Ali Pasha Rıdvanbegovic, Hertsegoviina poliitik (s. 1783)
  • 1878 – Julius Robert von Mayer, saksa füüsik (s. 1814)
  • 1894 – Lajos Kossuth , Ungari poliitik (s. 1802)
  • 1897 – Apollon Maykov, vene luuletaja (s. 1821)
  • 1898 – Ivan Šiškin, vene maastikumaalija, graveerija ja tehniline illustraator (s. 1832)
  • 1924 – Fernand Cormon, prantsuse maalikunstnik (s. 1845)
  • 1925 – George Curzon, Briti riigimees (s. 1859)
  • 1929 – Ferdinand Foch, Prantsuse sõdur (s. 1851)
  • 1930 – Hoca Ali Rıza, Türgi maalikunstnik (s. 1858)
  • 1931 – Hermann Müller, Saksamaa riigimees ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) juht (s. 1876)
  • 1934 – Waldecki ja Pyrmonti printsess Emma oli Hollandi kuninganna ja Luksemburgi suurhertsoginna (s. 1858)
  • 1935 – Jón Þorláksson, endine Islandi peaminister (s. 1877)
  • 1938 – Aleksandr Malinov, Bulgaaria poliitik (s. 1867)
  • 1941 – Oskar Baum, tšehhi muusikapedagoog ja kirjanik (s. 1883)
  • 1947 – Victor Goldschmidt, Norra mineraloog (s. 1888)
  • 1954 – Mehmet Emin Kalmuk, Türgi Hendese (geomeetria) õpetaja ning telegraafi- ja telefoniprofessor (s. 1869)
  • 1962 – C. Wright Mills, Ameerika sotsioloog (s. 1916)
  • 1962 – Hüsrev Gerede, Türgi sõdur ja poliitik (s. 1884)
  • 1971 – Falih Rıfkı Atay, Türgi ajakirjanik ja kirjanik (s. 1894)
  • 1972 – Marvel Marilyn Maxwell, USA näitleja ja koomik (s. 1921)
  • 1984 – Kerime Nadir, Türgi romaanikirjanik (s. 1917)
  • 1987 – Towser, Šoti kass (s. 1963)
  • 1990 – Lev Jašin, Nõukogude jalgpallur (s. 1929)
  • 1993 – Polykarp Kusch, USA füüsik ja Nobeli füüsikaauhinna laureaat (s. 1911)
  • 1998 – George Howard, Ameerika muusik (s. 1956)
  • 2004 – Juliana, Hollandi kuninganna aastast 1948 kuni troonist loobumiseni 1980. aastal (s. 1909)
  • 2007 – Taha Yasin Ramazan, Iraagi poliitik (s. 1938)
  • 2009 – Abdullatif Filali, Maroko poliitik ja diplomaat (s. 1928)
  • 2015 – John Malcolm Fraser, Austraalia liberaalne poliitik, endine peaminister (s. 1930)
  • 2017 – David Rockefeller, Ameerika pankur (s. 1915)
  • 2018 – Dilbar Abdurahmanonova, Nõukogude-Usbeki viiuldaja ja dirigent (s. 1936)
  • 2020 – Amadeo Raúl Carrizo, Argentina koondise jalgpallur ja mänedžer (s. 1926)
  • 2020 – Levent Ünsal, Türgi näitleja, saatejuht ja häälnäitleja (s. 1932)
  • 2020 – Muhterem Nur, Türgi kino- ja helikunstnik (s. 1932)
  • 2020 – Kenny Rogers, Ameerika kantri- ja kantripoplaulja, muusikakirjanik ja näitleja (s. 1938)

Pühad ja erilised sündmused

  • Sügisene pööripäev (lõunapoolkeral) 
  • Kevadine pööripäev (põhjapoolkera) 
  • Ülemaailmne õnnepäev
  • Ülemaailmne laste ja noorte teatripäev
  • Ülemaailmne varblaste päev

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*