President Recep Tayyip Erdoğan osales Antalya diplomaatiafoorumil.
Siin on mõned pealkirjad Erdogani kõnest:
„Vaatamata möödunud aasta epideemilistele oludele pidasime Antalya diplomaatiafoorumi esimese kohtumise edukalt läbi. Usun, et sõnumid rahust, dialoogist ja solidaarsusest, mille andsime Antalyast valusal perioodil, mil kogu inimkond on hädas tervisekriisiga, annavad foorumile hoopis teistsuguse tähenduse. Teisele Antalya diplomaatiafoorumile suunatud soosing näitab, et meie soov, et foorum muutuks pinnaseks, kus globaalse diplomaatia süda ajas tuksub, saab lühikese aja jooksul teoks.
Et foorum on asunud oma eesmärki täitma, näitab fakt, et siin toimus esimene kõrgetasemeline kontakt kahe riigi vahel pärast Venemaa ja Ukraina kriisi välisministrite tasemel.
Foorumil osalevad riigipead ja valitsusjuhid peavad tihedat dialoogi riikide esindajate ja teiste külaliste vahel sama oluliseks kui nende panust istungitele ning tervitavad ka meie tuleviku tagatiseks olevate noorte intensiivset huvi selle vastu. Rahvusvahelise üritusena usun, et see jätkab sihikindlalt oma rada.
Lugupeetud külalised, kallid sõbrad, kui meie maailm valmistub 21. sajandi esimese veerandi selja taha jätma, kasvab inimkonna igatsus ülemaailmse rahu, vaikuse ja õitsengu järele.
Vaatamata kõigile edusammudele teaduses, tehnoloogias, põllumajanduses, tööstuses, side- ja transpordivõimalustes, näen ma, et me pole oma põhiprobleeme inimkonnana veel lahendanud.
Terrorism; nälg, vaesus, mandritevaheline ebaõiglus, kuumad konfliktid ja sõjad, kliimamuutustest põhjustatud keskkonnakatastroofid on kahjuks globaalse päevakorra esikohal. Kui majandus kasvab, pilvelõhkujad kerkivad, mõne rahakott paisub, teatud riigid saavad päev-päevalt rikkamaks, statistika maalib meile pildi jõukamast maailmast, kahjuks nälgivad lapsed meie kõrval jätkuvalt.
"Näljaviirus" maksab rohkem elusid kui koroonaviirus. Laps sureb iga sekund maa peal, sest ta ei leia leiba ega lonksu vett. Ebastabiilsuse ja konfliktide tõttu on miljonid inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma.
Tahaksin teiega jagada mõnda silmatorkavat arvu. Ainuüksi 2014. aastast on Vahemere siniveed hauad ligi 25 tuhandele lootusrikkale reisijale. Põgenike arv maailmas on enam kui kahekordistunud, ulatudes 2 miljonini.
Sellele arvule lisandus 15 päevaga üle 2 miljoni Ukraina põgeniku. On arusaadav, et eeloleval perioodil kasvab inimeste arv veelgi.
Praegu näeb 1 miljard inimest vaeva, et ellu jääda vähem kui kahe dollariga päevas. Tegelikult piisab igaühest neist üksi, et näidata meie ees seisvat ebaõiglust.
Me elame selles maailmas, kus sajad miljonid inimesed lähevad iga päev näljasena magama. Olgem ausad, kestvat rahu, vaikust ja stabiilsust, millest unistame, ei saa sellises maailmas luua.
Keegi ei saa tunda end turvaliselt võrrandis, kus uusi sõdu ei suudeta ära hoida ja isegi aastakümneid kestnud konflikte ei suudeta lahendada.
Tänapäeva maailmas, kui maailm on muutunud tohutuks külaks, ei saa meist keegi öelda, mida mulle kellegi teise käest öelda.
Peaksime teadma, et iga tulekahju, mida me ei suuda kustutada, iga konflikt, mida me ei saa peatada, iga probleem, mida me ei saa ära hoida, iga probleem, mida me ei lahenda, mõjutab lõpuks meid ja põletab ka meid.
Oleme seda kibedat tõde korduvalt tunnistanud, mitte Süürias, Jeemenis, Afganistanis, rääkimata Arakanist ja paljudest teistest kriisipiirkondadest. Nendes konfliktipiirkondades kaotasid elu miljonid tsiviilisikud, enamik neist naised ja lapsed.
Me maksame endiselt kõigis neis kriisipiirkondades hooletuse hinda, mida mõnikord eiratakse geograafilistel ja mõnikord kultuurilistel põhjustel mitte ainult vastutavate isikute, vaid ka inimkonna poolt.
Kallid sõbrad, neile, kes neist õppust ei võta ja lugu ei jaga, on see kordus. Kuna seda ei võeta, ei kordu mitte ainult ajalugu, vaid ka valus. Ukraina küsimus seisab meie ees selle tõe viimase näitena.
Kõigepealt tahaksin siinkohal rõhutada ühte punkti. Türgi on nii Vahemere kui ka Musta mere riik. Ukraina ja Venemaa on meie naabrid ja sõbrad Mustast merest. Meil on kahju, et meie naabritevaheline kriis on muutunud tuliseks konfliktiks.
Kõige rohkem häiris meid pinge suurenemine ja selle areng sellesse etappi. Me ei saa kunagi puutuda kokku agressiivsete tegudega, mis on suunatud meie naabri riigi suveräänsuse vastu.
Oleme Türgina väljendanud oma selget seisukohta Krimmi suhtes alates 2014. aastast igal korral, astunud ebaseaduslikke samme, mis eiravad Ukraina territoriaalset terviklikkust, eriti Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Oleme selle kõigil alustel selgeks teinud. Oleme seda teemat alati päevakorral hoidnud kõigil oma kohtumistel nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Ukraina sõpradega.
Kui kogu Lääs oleks 2014. aastal sissetungi vastu häält teinud, kas ta oleks siis tänase pildi ees? Need, kes invasioonist vaikisid, räägivad nüüd midagi.
Noh, õiglus kehtib selle maa teatud osas ja kehtetu teises osas. Mis maailm see selline on? Kahjuks ei ilmutanud rahvusvaheline üldsus selle ebaõigluse parandamiseks vajalikku tundlikkust ja Ukraina õigustatud juhtumil jäeti vajalikku tuge pakkuma.
Täna seisab silmitsi probleemide laastavate ja valusate tagajärgedega, mida saab diplomiga lahendada, kui näidatakse tugevat tahet.
Meie kurbus kasvab plahvatuslikult, kui näeme tsiviilelanikke oma kodudest lahkumas, lapsi täis hirmu ja ärevust, süütuid, kes surevad linnades raha käes.
2,5 aastane beebi on ema süles, emal pisarad silmis, nägin, et beebi hakkas ema pisaraid lakkuma. Ühelt poolt pühib ta ema pisaraid, teisalt, kas sellest maalist saab nii? Miks selline maailm? Kas selleks me olemegi?
Samuti lööb ta oma isa, kes on politseinik, vastu kiivrit. Kas selle politseiniku kohustus on oma lapse nutmine peatada? Või terrorismi ärahoidmiseks? Niisiis, ma ütlen kõigile meie sõpradele, kes meid selles praeguses ühiskonnas oma ekraanidelt jälgivad, et üheskoos peame looma rahumaailma.
Oleme seisukohal, et sõtta bensiini valamisest ei tule kellelegi kasu. Toetades seaduslikku võitlust, tuleb vältida edasisi samme, mis seda võitlust kahjustavad.
Fašistlikud tavad oma riigis elavate vene päritolu inimeste ja vene kultuuri vastu ei ole kunagi vastuvõetavad. Orkestri dirigent vallandatakse, sest Putini sõber on Putini sõber.
Teisalt vaatate teist Euroopa riiki, kus maailmas keelati ära maailmakuulsate vene kultuuriväljaannete teosed.
Seda ei juhtu. Ei demokraatia, diplomaatia ega inimlikkus ei vääri neid. Meie Türgina teeme suuri jõupingutusi, et ära hoida palju inimohvreid ning taastada oma piirkonnas rahu ja stabiilsus. Loodame, et mõõdukus ja terve mõistus võidavad ning relvad vaigistatakse esimesel võimalusel.
Sõber, kellega täna vestlesime, ütles, et meie riiki on maandunud SİHA ja see tähendab, et need relvad tabavad riiki, millel pole täna publikuga midagi pistmist.
Sellel suunal viisime läbi kriisieelsest ajast alguse saanud ja tänaseni kestnud intensiivse diplomiliikluse. Läbirääkimised 25, 30 juhiga jätkuvad. Samamoodi olid meie välisministri sõpradel kohtumised, jätkame.
Nagu kõikidel kohtumistel, jagame ka täna ja homme oma lahenduspakkumisi vestluskaaslastega oma kontaktides.
Teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, sealhulgas kasutame meie riigile Montreux' konventsiooniga antud volitusi.
Lugupeetud külalised, keskendudes praegustele probleemidele, ei tohiks me unustada peamisi põhjuseid, mis neid paljastavad, suurendavad ja lahutamatuks muudavad.
Paljude siin välja toodud küsimuste taga on pärast Teist maailmasõda kehtestatud kord. On ilmselge, et praegune julgeolekuarhitektuur, mis seab esikohale 5 võiduka riigi huvid, ei vasta ega saagi vastata tänapäeva vajadustele.
Selgus, et sellel süsteemil, mis jätab ÜRO 193 liikmesriigi saatuse 5 Julgeolekunõukogu alalise liikme meelevalda, on palju suuremaid puudujääke ja struktuurseid probleeme peale selle moonutamise.
Ühel konflikti osapoolel on vetoõigus. Tema alaliseks liikmeks saades oli probleem selles, et Julgeolekunõukogu töökohtade loomise roll oli asjatu ja süsteem läks pankrotti.
Kuna ÜRO Peaassambleel vastu võetud resolutsioonid ei ole siduvad, ei ole konfliktide lõpetamiseks astutud samme.
Arvan, et 14 liikmest hääletas vastu 15, 1 või 2 liiget, kas nad saaksid selle? Ma ei saa aru. See oleks õiglus. Asi on selles, et ma ütlen, et nüüd juhime tähelepanu sellele süsteemi aspektile, öeldes, et maailm on õiglase maailma diagnoosimiseks pikka aega suurem kui viis. Oleme alati öelnud, et seda tuleks reformida vastavalt tänastele tingimustele.
Ent kuigi süsteemi vead on teada, kuna vetoõiguse omajad ei taha võimu jagada, on naeruväärne reforminõudmisi ignoreerida ja anda ajutine vetoõiguseta liikmelisus.
Süsteemi struktuurseid probleeme püüti varjata liikmelisuse kaudu. Meiesugused riigid, kes ei kõhkle valju häälega karjumisest, mida õigeks peavad, tahavad ebaõiglaselt ja ülekohtuselt maha vaikida. Kui me ütleme, et maailm on suurem kui viis, siis me ei nõua ainult iseendale, vaid püüame toetada kogu inimkonna õigusi, meie rahvuse õigusi ja kogu inimkonna ühiseid huve. Kogetud sündmused on meile näidanud, kui täpsed ja täpsed on meie otsused ja ettepanekud.
Järgmisel perioodil jätkame üha enam jõupingutusi ÜRO reformimiseks.
Süsteem, mis jätab ÜRO 193 liikmesriigi saatuse viie riigi meelevalda, on ebaõiglane süsteem ja seda tuleb uuesti deformeerida.
Türgina ei vaja me mitte ainult tugevat tahet, vaid ka uut paradigmat diplomaatias, et viia ellu rahvusvahelisel areenil algatatud projekte.
Usume, et meie lähenemine diplomaatiale vajab muutmist ja ümbermõtlemist muutunud kogemuste valguses.
Lisaks diplomaatia probleemide lahendamise oskusele tuleks seda kasutada ka pingete ennetamisel probleemide ennetamisel. Diplomaatia esmane ülesanne ei peaks olema rahu kehtestamine, vaid rahu ja stabiilsuse loomine. See tähendab õigeaegset kaasamist, enne kui probleemid tärkavad.
Vastasel juhul on paratamatu, et kulud suurenevad, kaob aeg ja energia ning süveneb kannatus ja julmus. Just seda oligi vaja, et arendaksime koos välja proaktiivse, ettevõtliku ja innovaatilise diplomikäsitluse, jätmata kõrvale mineviku kuhjumist ja aastatepikkust head kogemust.
Selles kontekstis juhivad meie väga täpsed jõupingutused meid, et määrata foorumi teemaks diplomaatia taastamine. Teame, et minevikust on nii häid ja edukaid näiteid kui ka rikkalikku varandust. Usun, et te peaksite kasu saama sellistest näidetest nagu Musta mere Majanduskoostöö Organisatsioon, Tsivilisatsioonide Liit, Euroopa Liit ja Aafrika Liit.
Selles kontekstis on väga täpne määrata foorumi teemaks diplomaatia rekonstrueerimine. Usun, et te peaksite kasu saama sellistest näidetest nagu Musta mere Majanduskoostöö Organisatsioon, Tsivilisatsioonide Liit, Euroopa Liit ja Aafrika Liit. Usun, et tehtavad ettekanded avavad meile uusi silmaringi.
Loodan, et teine Antalya diplomifoorum, kus arutatakse meie regiooni ja maailmaga seotud kriitilisi küsimusi, toob kaasa uusi laienemisi, uusi ettepanekuid ja uute ideede teket diplomite osas.
Ole esimene, kes kommenteerib