Aidates kaasa Türgi transpordiinvesteeringute digitaliseerimisele, on Türk Telekom intelligentsete transpordisüsteemide (AUS) projekti raames muutnud 1915-kilomeetrise marsruudi, mis hõlmab 101. aasta Çanakkale silda ja Malkara Çanakkale maanteed, uue põlvkonna tehnoloogiate abil nutikaks.
Lisaks trassil sõiduohutust tagavatele tehnoloogiatele on Türk Telekom loonud peamiste andme- ja avariitaastekeskuste tehnoloogilise infrastruktuuri viisil, mis võimaldab loodusõnnetustele ja õnnetustele kiiresti, tõhusalt ja koordineeritult reageerida. Lisaks teostati 1915. aasta Çanakkale silla, mis ühendab Çanakkale väina Euroopa ja Aasia pooli ühendava XNUMX. aasta Çanakkale silla mõningaid komponente ning kiirtee inspektsioonikontrolli, andmete kogumise (SCADA) infrastruktuuri ja liikluskorraldussüsteemi tarkvara. vastutab Türk Telekom.
Türgi digitaalse ümberkujundamise eestvedaja Türk Telekom jätkab tehnoloogia pakutavate võimaluste muutmist teenusteks igas valdkonnas. Türk Telekom varustas 18. aasta Çanakkale silla ja Malkara Çanakkale maanteed, mille president Recep Tayyip Erdoğan avas 1915. märtsil, Çanakkale mereväe võidu aastapäeval, nutikate tehnoloogiatega.
Täielik digitaliseerimine transpordil Euroopast Aasiasse
Avamisega suurt elevust tekitanud kiirtee intelligentsete transpordisüsteemide (AUS) projektitöövõtja Türk Telekom varustas 101-kilomeetrise trassi uue põlvkonna tehnoloogiatega. Türk Telekom projekteeris intelligentsete transpordisüsteemide (AUS) projekti raames 2023. aasta Çanakkale silla ja Malkara-Çanakkale maantee põhiandmete ja katastroofi taastamise keskuste tehnoloogilise infrastruktuuri, mis on "maailma suurim keskmise avaga rippsild". projekti juurde. Peamiste andme- ja avariitaastekeskuste tehnoloogiline infrastruktuur loodusõnnetuste ja õnnetuste vastu; loodud selleks, et võimaldada kiiret, tõhusat ja koordineeritud sekkumist. Transpordis saavutati täielik digitaliseerimine teademärkide (VMS), muutuvate liiklusmärkide (VTS), meteoroloogiajaamade ja kaamerataristuga 1915-kilomeetrisel marsruudil. Lisaks rajasid Türk Telekomi juurdepääsumeeskonnad marsruudile soomustatud fiiberoptilise kaabli rajatise ning loodi side magistraal, kus kõik süsteemid saavad integreeritult töötada.
"Teeme Türgi neli nurka oma riikliku transpordivõrguga nutikaks"
Türk Telekomi tegevjuht Ümit Önal ütles oma avalduses sel teemal: „Meie presidendi Recep Tayyip Erdoğani ning meie transpordi- ja taristuministeeriumi juhtimisel on ette võetud väga olulisi projekte, mis jätavad ajalukku jälje. Ehitatud sildade, tunnelite, kiirteede ja poolitatud teedega on Türgi tõusnud kiirteede poolest maailmas eeskujulikuks riigiks. Türk Telekomina oleme uhked tehnoloogia üle, mille oleme pakkunud 1915. aasta Çanakkale silla ja kiirtee projekti jaoks, mis on oluline lüli maanteede integreerimisel Türgi lääneosas ja töö, mis väärib Çanakkale kuulsusrikast ajalugu. Oma inimkeskse lähenemisega keskendume tehnoloogia kasutamisele hea ja kasu toomisel. Selles kontekstis demonstreerime oma panust meie intelligentsete transpordisüsteemide (AUS) uuringutega kiirteede, eriti Çanakkale maantee ja silla strateegilistesse projektidesse. Teisest küljest töötame selle nimel, et muuta meie riiklik transpordivõrk nutikaks üle kogu Türgi ning panustame selliste transpordisüsteemide juurutamisse nagu Smart Stop, Smart Parking, Smart Intersection, Numbrituvastus ja EDS.
Spetsiaalne juhtimiskeskus Çanakkale vaimu jaoks
Projektis ühendab 1915. aasta Çanakkale sild Marmara piirkonda ja Põhja-Egeuse mere piirkonda, samas kui Malkara-Çanakkale maantee tagab katkematu juurdepääsu Euroopast Edela-Türgi tööstuspiirkondadele. Türk Telekom kujundas juhtimiskeskuse arhitektuuri, kus koordineeritakse silla ja maantee järelevalvet ja haldamist, lähtudes Çanakkale vaimule vastavast poolkuu ja tähe kontseptsioonist, ning viis läbi rakendusuuringud. Türk Telekomi vastutusel juurutati ka kesksüsteemi SCADA infrastruktuuri tarkvara, mis jälgib kõiki saite ning tagab kontrolli ja andmete kontrolli.
Nutikas tarkvara maksesüsteemides
Teekasutussüsteemide (ÜTS) kogumisjälgimise osas kasutati Türk Telekomi kontserni ettevõtte İnnova tarkvara Lega-Payflex, mis on ka maanteehaldurite oluline vajadus. Selle tarkvara kaudu ehitati kõik maksesüsteemid ja pankade integratsioonid. Lisaks marsruudil asuvale fiiberoptilisele infrastruktuurile, et tagada piletihindade katkematu kogumine, rajati TTVPN-i infrastruktuur teemaksupunktide, andmekeskuste ja pankade vahele.
Ole esimene, kes kommenteerib