Rahvaharidusministeeriumi pingutuste tulemusena kutsehariduskeskuste laiendamiseks ja hõive kasvule kaasaaitamiseks kasvas kutsehariduskeskustes õppijate arv kolme kuuga 158 protsenti 159 tuhandelt 410 tuhandeni. 3
Rahvaharidusministeerium jätkab kutseõppekeskuste laiendamist ja panustamist tööhõive suurendamisse. Sellega seoses hakkasid vilja kandma 2021. aasta detsembri lõpus Kutseharidusseaduses nr 3308 tehtud muudatused. Määruse järel kasvas kutsehariduskeskustes õppijate arv 158 protsenti 159 tuhandelt 410 tuhandele. Seega on 2022. aasta lõpuks esimese kolme kuuga täidetud 1 protsenti eesmärgist, milleks on 41 miljon õpilast kutseõppekeskustes.
Kutseõppekeskusesse sissekirjutanud õpilane saab uue määrusega õppimise ajal kuutasu 1.275 liiri. Kolme aasta lõpus makstakse reisimeestele umbes 2.125 liiri. Kõik need tasud maksab riik. Lisaks on kõik õpilased tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustatud. Üsna kõrge on ka lõpetajate tööhõive määr, 88 protsendi ringis. Suureks eeliseks on ka asjaolu, et nendesse keskustesse registreerumisel pole vanusepiirangut.
54 protsenti õpilastest on 19-aastased või vanemad
Kutseõppekeskustes õppijate arvu kasv koosneb peamiselt 19-aastastest ja vanematest kodanikest. Arvestades, et 410 tuhandest õpilasest 222 tuhat 283 on 19-aastased ja vanemad ehk 54 protsenti neist, on selgelt näha, kui tõhus on regulatsioon noorte tööpuuduse vähendamisel.
Suurim nõudlus on Istanbulis, Gaziantepis, Adanas, Mersinis ja Hatays.
Suurim nõudlus kutseõppekeskuste järele oli Istanbulis, kuhu on registreeritud 30 510 õpilast. Istanbulile järgnesid Gaziantep 17 tuhande 413 õpilasega ja Adana 17 tuhande 339 õpilasega. Kutsehariduskeskustes õppijate arvu järgi oli Mersin 16 tuhande 317 õpilasega neljas, Hatay aga 16 tuhande 154 õpilasega viies.
Suurim nõudlus on ilu- ja juuksehooldusteenuste järele.
Kutsehariduskeskuste nõudluse osas oli esikohal ilu- ja juuksehooldusteenused 71 tuhande 100 õpilasega, teisel kohal mootorsõidukitehnika 60 tuhande 31 õpilasega ning kolmandal kohal toitlustus- ja joogiteenused 39 tuhande 479 õpilasega. Neljandal kohal oli elektri-elektroonika tehnoloogia 35 tuhande 249 üliõpilasega ja moedisainitehnoloogia 29 tuhande 169 üliõpilasega.
Sihtmärgiks 1 miljon õpilast
Teemale hinnangut andes ütles rahvaharidusminister Mahmut Özer: „Kutseharidusseaduses nr 3308 tehtud uued regulatsioonid tugevdasid kutseõppekeskusi ja alustasid uut ajastut tööturule vajaliku inimressursi tõstmises. Esmakordselt on loodud atraktiivne mehhanism nii tööandjatele kui ka kutseõppes osalevatele noortele. See on ajalooline samm, mis suurendab meie riigi tööhõivet. Alustasime põhjaliku uuringuga, et tutvustada kutseõppekeskuste pakutavaid võimalusi. Valmistasime ette avalikud kohad. Teisest küljest annavad meie administraatorid ja õpetajad 81 provintsis peredele juhiseid kutsehariduse vallas. Nad tutvustavad kutseõppekeskusi tööstus- ja kaubanduskodadele, sektori esindajatele ja provintsi peredele. Oleme loonud kõikidele OIZ-dele kutseõppekeskused, eelkõige selleks, et OIZ-d saaksid sellest võimalusest kasu saada. Kõik need sammud kajastusid kohe ka õpilaste arvudes. Lühikese kolme kuuga kasvas õpilaste arv 158 protsenti. Teisest küljest on see, et see tõus toimus valdavalt 19-aastastel ja vanematel, juba näidanud, kui oluline on uus lähenemisviis noorte töötuse vähendamisel. 2022. aasta lõpuks on meil eesmärk viia 1 miljon meie kodanikku kokku kutseõppekeskustega. Kutseõppekeskused tõstavad nii meie inimressursi kvaliteeti kui annavad olulise panuse noorte tööpuuduse vähendamisesse. Tahaksin tänada oma kolleege ja 81 provintsi administraatorit nende suurte pingutuste eest selles protsessis.
Ole esimene, kes kommenteerib