Elektrisõidukid on muutunud meie tehnoloogilise arengu ja digitaalse transformatsiooni perioodi üheks olulisemaks elemendiks. Need sõidukid on muutumas üha olulisemaks nii võitluses kliimamuutustega, kuna need aitavad vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, kui ka majandusliku mõju tõttu, mida nad loovad e-mobiilsuse ökosüsteemi keskmes.
Elektrisõidukite levitamine on võetud meie riigi strateegiliseks eesmärgiks. Elektrisõidukite kasutamine tavapäraste sisepõlemismootoritega sõidukite asemel mõjutab oluliselt meie riigi eesmärkide saavutamist selles valdkonnas, mis on näidanud oma sihikindlat lähenemist kliimamuutustega võitlemisel. Lisaks on elektrisõidukite levik hoob selle äsja areneva valdkonna peamist tööstust, tarnetööstust ning lisandväärtusega tooteid ja teenuseid arendava tehnoloogilise ökosüsteemi arengu hoob.
Elektrisõidukite leviku üks määravamaid tegureid riigis on avalike laadimisvõimaluste tase. Elektrisõidukite sihipärase kiire laienemise saavutamiseks meie riigis on väga oluline, et laadimisinfrastruktuur jõuaks provintsides ja rajoonides miinimumtasemele. Elektrisõidukite kasutamises, mis on alles lapsekingades, on see küsimus tarbijale orienteerituse ja eelistuste seisukohalt määrav.
Paralleelselt elektrisõidukite varu kasvuga lähiaastatel toimub ka laadimisjaamade arvu kiire kasv. Olulise investeeringu tulemusena tekib suur sektor, kus pakutakse teenuseid kümnetes tuhandetes punktides. Teine kriitiline probleem on see, et sellel sektoril, mis on oma struktureerimise alguses, on jätkusuutlik struktuur, mis teenib elektrisõidukite arengut. Selles osas tuleks sektori dünaamikat suunata viisil, mis vabaturu põhimõtete piires aitab kaasa liikuvusökosüsteemi arengule pikemas perspektiivis.
Strateegilise eesmärgina on peetud elektrisõidukite laadimisinfrastruktuuri kiiret laiendamist üle kogu riigi Türgis ning terve ja jätkusuutliku struktuuri loomist sektoris pikemas perspektiivis. Tööstus- ja tehnoloogiaministeeriumi ning energeetika- ja loodusvarade ministeeriumi koordineerimisel on Türgi jaoks koostatud elektrisõidukite laadimise taristu arengukava, milles osalevad aktiivselt vastavad riigiasutused, eelkõige Energiaturu Reguleeriv Amet ja Türgi Standardiinstituut ja erasektori intensiivne panus.
Miks elektrisõiduk?
Teatavasti on kõrge süsinikuheide üks peamisi kliimamuutuste põhjuseid. Märkimisväärne osa süsinikdioksiidi heitkogustest pärineb transpordivahenditest. Süsinikku paiskavad transpordivahendid ei põhjusta aga mitte ainult kliimamuutusi, vaid ohustavad otseselt ka inimeste tervist. Transpordisõidukite heitgaasidest tingitud õhusaaste tõttu sureb igal aastal märkimisväärne arv inimesi.
Nende negatiivsete mõjude tõttu inimelule peetakse vajalikuks asendada tavapärased sõidukid heitmevabade sõidukitega. See muutus on võetud meie riigi strateegiliseks sihtmärgiks, mis on Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamisega näidanud oma vastutustunnet kogu maailma ees.
Uus võimalus meie riigile
Türgi on autotööstuses tugev tootmisbaas. Meie riigis, kus on palju ülemaailmseid automarke, on ka väga suur tarnetööstus. Globaalsel areenil alanud ümberkujundamist nähakse meie autotööstuse võimalusena oma positsiooni veelgi tugevdada. Türgi suudab suurendada oma kaalu ülemaailmses autotööstuses, kuna ülemaailmsed kaubamärgid meelitavad oma elektrisõidukite tootmist meie riiki ning meie tarnijatööstuse ettevõtted tegutsevad kiiresti ümberkujundamisel ja loovad uut äripotentsiaali. Türgi kodumaisele automargile, mis pole tavasõidukite turul valitsevate barjääride tõttu aastaid suutnud võimalusi leida, on aga elektrisõidukite ümberkujundamine loonud vajaliku ja sobiva pinnase. Sel viisil viidi ellu Türgi Automobile TOGG. Turkey's Automobile on autotööstuse ümberkujundamise mõttes palju enamat kui autoprojekt.
Samuti on oluline siseturu kasutamine hoovana, et suurendada Türgi elektrisõidukite tootmisvõimsust. Elektrisõidukite arvu ja leviku kasv riigis loob võimaluse ka tehnoloogilisele ökosüsteemile. Tänu mitmekesistele kasutajate vajadustele ja kasvavale mastaabisäästule turul on kodumaistel tehnoloogiaettevõtetel sobiv pinnas uute toodete ja teenuste arendamiseks. Kogu maailmas alles lapsekingades olevas tehnoloogiavaldkonnas tekivad ekspordivõimalused ka innovatsiooni juhtivate algatuste jaoks. Sel põhjusel soovitakse meie riigis elektrisõidukeid populariseerida nii autotööstuses kui ka innovatsiooni vallas kiirendava efekti tekitamise mõttes.
Üleminek elektrisõidukitele Türgis
Elektrisõidukite levimuse osas võib rääkida riikidest, mis näitavad varakult tegutsemist ja agressiivset kasutuselevõttu valdkonnas, mis on alles arengu algstaadiumis. Türgi nende riikide hulka ei kuulu. Kuid tänu sellistele arengutele nagu elektrisõidukite tootmine kättesaadavamate kuludega, mitmekesisuse suurenemine pakkumise poolel ja takistuste, nagu laadimisvõimalused ja laadimisulatus, vähenemine, on jõutud elektrisõidukite skaleerimise etappi. Alates 2020. aastatest on meil ja maailmas kiire elektrisõidukite tootmise ja kasutamise kasv.
Meie riigis on oluline maksusoodustus elektrisõidukite laialdaseks kasutamiseks. Elektrisõidukite ostude eritarbimismaksus on maksustamine alates 10%, olenevalt mootori võimsusest. Tarbemaksu erimäärade ülempiiride osas pakutakse kuni neljakordset eelist võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega. Samamoodi kohaldatakse igal aastal kogutavale mootorsõidukimaksule 75% soodustust.
Nende stiimulite mõjul on elektrisõidukite müük Türgis viimastel kuudel hüppeliselt kasvanud. Kui 2019. aastal oli äsja registreeritud elektrisõidukeid 247, siis 2020. aastal jõudis see 1.623-ni ja 2021. aastal 3.587-ni. See areng näitab, et üleminek elektrisõidukitele on Türgis alanud õigel ajal. Eeldatakse, et see trend jätkub ka järgmistel aastatel, eriti seoses meie kodumaiste sõidukite turuletoomisega.
Tööstus- ja tehnoloogiaministeeriumi koostatud liikuvate sõidukite ja tehnoloogiate tegevuskavas koostati asjaomaste avalik-õiguslike institutsioonide ja sektoris osalejate panusega projekt, mis sisaldab kolme erinevat stsenaariumit elektrisõidukite arendamiseks Türgis (madal, keskmine ja kõrge). .
Selle prognoosi kohaselt 2025. aastal;
- Kõrgstsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 180 tuhat ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on 400 tuhat ühikut,
- Keskmise stsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 120 tuhat ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on 270 tuhat ühikut,
- Madala stsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 65 tuhat ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on 160 tuhat ühikut.
ennustatakse juhtuvat.
Kui tegemist on 2030. aastaga;
- Kõrgstsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 580 2,5 ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on XNUMX miljonit ühikut,
- Keskmise stsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 420 tuhat ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on 1,6 miljonit ühikut,
- Madala stsenaariumi korral on elektrisõidukite aastane müük 200 tuhat ühikut ja elektrisõidukite koguvaru on 880 tuhat ühikut.
ennustatakse juhtuvat.
Elektrisõidukite laadimisinfrastruktuur
Üheks takistuseks elektrisõidukite omamisel ja kasutamisel on piirangud sõidukite laadimisel. Praegustes sõidukimudelites jääb maksimaalne sõiduulatus funktsiooniks, mida tuleb praeguse tehnoloogilise küpsuse ja tootmiskulude tõttu veel arendada. Lisaks madalale ulatusele võivad pikad laadimisajad muuta laadimise kasutajate jaoks probleemseks.
Arvestades selliseid parameetreid nagu meie riigis domineeriv linnastumise muster, olemasoleva hoonefondi omadused, linnadevaheline suhtlus ja elanikkonna geograafiline jaotus, on põhilised prognoosid laadimisinfrastruktuuri kohta, mis tuleks meie riigis lühikese aja jooksul rajada. , on loodud keskpikas ja pikas perspektiivis. Sellest lähtuvalt eeldatakse, et 2025. aastal on Türgis vajadus enam kui 30 tuhande avaliku laadimispesa järele. Kirjanduse üldeeldusi ja meie riigi tingimusi koos vaadeldes on aktsepteeritud, et meie riigis läheb iga 10 sõiduki kohta vaja vähemalt 1 laadimispesa. 2030. aastal on selleks arvuks määratud 160 tuhat.
2025. aasta 30 tuhandest laadimispesast peaks kiirlaadimist pakkuma vähemalt 8 tuhat, jällegi meie riigi dünaamikat arvestades. Suurem vajadus kiire laadimise infrastruktuuri järele tekib eelkõige linnadevahelises liikluses ja suure asustustihedusega linnades. Üldine trend maailmas on kujunemas kiirlaadimise määra tõstmiseks laadimisinfrastruktuuri sees. Seetõttu on lühiajalises ja keskmises perspektiivis ette nähtud, et vähemalt 30% avalikest laadimiskohtadest paigaldatakse kiirpistikupesadest. Aastaks 2030 peetakse vajalikuks paigaldada Türgisse vähemalt 50 tuhat kiirlaadimispesa.
Selleks, et elektrisõidukid saaksid Türgis laialt levinud ilma laadimisvõimaluste osas piiranguteta, tuleb need ette nähtud paigaldused teostada. Neid prognoose käsitletakse avaliku poliitika seisukohast vastuvõetud eesmärkidena.
Laadimisteenuste sektori struktureerimine
Elektrisõidukite kasutuselevõtuga on tekkinud uus sektor: laadimisjaamade operaatorite sektor. Tänase seisuga kujuneb alles arengu alguses olevast sektorist 2030 miljardi dollari suuruse aastamahuga suur sektor, kuhu aastani 1,5 on ligikaudu 165 miljardi dollari suuruse investeeringuga rajatud üle 1 tuhande laadimispesa. .
Lisaks saavutatavale suurusele on sektor oluline ka selle võimaliku mõju poolest autotööstusele. Omades otsustavat mõju tarbijate eelistustele elektrisõidukitele üleminekul, võib see muuta laadimistööstuse teguriks, mis võib mõjutada konkurentsi autoturul. Sellega seoses on ülioluline, et alles algstaadiumis olev sektor oleks rajatud struktuuris, mis kiirendaks üleminekut elektrisõidukitele, mis oleks jätkusuutlikud, ausad konkurentsitingimused ning tarbijaõigusi kaitsvad.
Selle raames on tööstus- ja tehnoloogiaministeeriumi, energeetika- ja loodusvarade ministeeriumi, energiaturu reguleeriva asutuse ja Türgi standardiinstituudi läbiviidud uuringute tulemusena loodud seadusandlik infrastruktuur, mis tagab arengu. tasuta turutingimustes tõhusas ja jätkusuutlikus struktuuris. 25.12.2021 seadusega nr 7346 kehtestati tasustamisteenuste õiguslik raamistik elektrituruseaduses nr 6446. Sellest tulenevalt on tasustamisteenuste osutamine seotud litsentsi ja sertifikaadiga, mida rakendatakse vastavalt EMRA poolt väljastatavale teisesele õigusele.
Infrastruktuuri vajaduste laadimise prognoosid
2022. aasta on meie riigi jaoks oluline verstapost elektrisõidukite arendamisel. Meie kodumaise autoprojekti TOGG esimene tootmine toimub selle aasta lõpus; Aastaks 2023 võtab teedel koha sisse meie kodumaine sõiduk. Elektrisõidukite müük kasvab aga kiires tempos.
Elektrisõidukite arvu kasvuga siseturul muutub hädavajalikuks laadimisinfrastruktuuri rajamine kogu riigis, kuigi minimaalsel tasemel. Riiklikud laadimispunktid tuleks valmis seada kriitilistes kohtades, eriti provintsis, rajoonis ja teedevõrgu detailides paralleelselt riigisiseste sõidukite müügiga.
Laadimisteenuste võrgustiku loomiseks tasemel, mis toetab eelkõige elektrisõidukite arengut aastal 2023, on oluline koostada detailne prognoos elektrisõidukite müügi kohta üle riigi. Sellest vaatenurgast on koostatud andmepõhine prognoos, mis hõlmab aastaid 2023, 2025 ja 2030, võttes arvesse selliseid parameetreid nagu praegune tava- ja elektrisõidukite omandistatistika, rahvaarv ja sissetulekute jaotus, kaasates asjaomastele sidusrühmadele nagu Tööstus- ja tehnoloogiaministeerium.
Vastavalt sellele müüakse aastaks 2025 elektrisõidukeid enam kui 81 linnaosas 90 provintsis, kus elab üle 600% meie elanikkonnast. 2030. aastal on levimus hinnanguliselt üle 95% linnaosade arvu põhjal.
Nende sõidukite müügi jaotumine linnaosa tasandil ei ole loomulikult homogeenne. Seetõttu erineb ka asulate laadimistaristu vajadus. Mõnes linnaosas piisab sõidukite vähesuse tõttu aeglase laadimise teeninduspunktidest, samas kui mõnes linnaosas võib vaja minna kiirlaadimispunkte. Teisest küljest, isegi kui mõnes linnas pole sõidukite müüki ette näha, on hinnatud, et linnadevahelisi sõite arvesse võttes võib vaja minna aeglaseid ja kiireid laadimispunkte. Nende kriteeriumide valguses on lähiajal ette näha vajadus rajada ligi 300 linnaossa erineval hulgal kiirlaadimisjaamu.
Lisaks vajadusele asulates tuleks välja selgitada ka riigisisesest mobiilsusest tingitud laadimispunktide vajadus maanteedel. Selles kontekstis, kasutades selliseid andmeid nagu linnadevaheline liiklus ja kütusemüük, on kiirteede lõigul üksikasjalikult modelleeritud tasustamise nõue maanteedel. Sellest lähtuvalt on enam kui 300 riigimaantee lõigu jaoks määratud erineva arvu kiirlaadimispunktide vajadus.
Need arvud rajooni ja teelõikude üksikasjades on kindlaks määratud, et määratleda minimaalne levimus, mida tuleks pakkuda kogu riigis. Lisaks nendele numbritele peetakse vajalikuks jõuda 2023. aastal meie riigis 3.000 kiirlaadimispesast koosneva laadimisteenuste võrguni.
Laadimise infrastruktuuri tugiprogramm
2022. aasta lõpuks peaks Türgis olema tagatud laadimisvõrgu miinimumtaseme loomine. Nende investeeringute tegemist erasektori poolt peetakse aga jätkusuutlikkuse seisukohalt kriitiliseks. Arvatakse, et avaliku sektori investeeringud võivad pikemas perspektiivis sektori arengut negatiivselt mõjutada.
Sellega seoses on Tööstus- ja Tehnoloogiaministeeriumis koostatud toetusprogramm, et erasektor teeks vajaliku minimaalse investeeringu. Selle programmiga antakse kiirlaadimisjaama paigaldusele kuni 75% toetustoetust. Programmi raames pakutakse investeerimispakette linnaosa ja maanteede detailides määratud miinimuminvesteeringuteks.
Ole esimene, kes kommenteerib