Täna ajaloos: Haydarpaşa meditsiiniteaduskonnas tähistati esimest meditsiinipäeva

Haydarpasa meditsiiniteaduskonnas tähistati esimest meditsiinipäeva
Haydarpaşa meditsiiniteaduskonnas tähistati esimest meditsiinipäeva

12. mai on Gregoriuse kalendri järgi aasta 132. päev (liigaaastatel 133.). Aasta lõpuni on jäänud 233 päeva.

Demiryolu

  • 12 mai Hei 4 juuli 1888 Ha-kem delegatsioon kutsuti kokku, et arutada Osmani impeeriumi ja Hirschi vahelist vaidlusalust küsimust. Koosolek ei teinud otsust.

Olaylar

  • 1621 – Piteåst sai linn Rootsis.
  • 1820 – Itaalias Firenzes sündis kaasaegse õenduse rajaja, inglise õde Florence Nightingale, kes töötas Krimmi sõja ajal ka Üsküdari Selimiye kasarmus. Ta sai hüüdnime "Lambiga daam".
  • 1871 – Pariisi kommuun määras naistele lahkumineku korral alimente.
  • 1881 – Prantslaste poolt okupeeritud Tuneesias asutati Bardo lepinguga Tuneesia Prantsuse protektoraat.
  • 1916 – Iirimaa Ühendkuningriigist iseseisvuse välja kuulutanud Easter Risingi pioneer ja üks Iirimaa esimesi marksistlikke tööjuhte James Connolly tulistatakse.
  • 1925 – Jaapani impeeriumis poliitiliste eriarvamuste massiliseks mahasurumiseks jõustub kommunismivastane seadus, rahu säilitamise seadus.
  • 1929 – Haydarpaşa meditsiiniteaduskonnas tähistati esimest meditsiinipäeva.
  • 1940 – Kırkpınari õlimaadluses sai Tekirdağist pärit Hüseyin kuuendat korda peamaadlejaks.
  • 1947 – Asutati Istanbuli kaunite kunstide akadeemia Bedri Rahmi Eyüboğlu ateljees üles kasvanud 10 kunstnikust koosnev rühm "Them Group".
  • 1949 – Nõukogude Liidu 11 kuud kestnud Berliini blokaad tühistati.
  • 1951 – Vaikses ookeanis Eniwetoki atollil katsetati esimest vesinikupommi katsetust, mille võimsus oli 100 korda suurem kui Hiroshimale ja Nagasakile visatud pommidel.
  • 1965 – Ida-Pakistani (praegune Bangladesh) tabab orkaan: hukkus üle 10 tuhande inimese.
  • 1965 – Nõukogude kosmoselaev "Luna 5" kukkus vastu Kuu pinda.
  • 1965 – Lääne-Saksamaa ja Iisraeli vahel sõlmiti diplomaatilised suhted.
  • 1967 – CHP-st lahkunud Turhan Feyzioğlu ja tema sõbrad asutasid usalduspartei.
  • 1967 – rühmitus Pink Floyd korraldas Ühendkuningriigis Queen Elizabeth Hallis maailma esimese "kvadrofoonilise" rokkkontserdi. Kvadrafoonilises süsteemis saadeti heli nelja eraldi kanali kaudu nelja eraldi kõlarirühma.
  • 1976 – Palestiina Vabastusorganisatsiooni taotlus avada kontor Türgis võeti vastu.
  • 1978 – Türgi Vabariigi rahvushariduse ministeerium kaotas keskkoolides õpetatavad moraalitunnid, õppekavade programmid ja õpikud.
  • 1978 – Ankaras Dışkapı piirkonnas põles toruplahvatuse tõttu YIBA basaar: hukkus 49 inimest, 100 sai vigastada.
  • 1979 – TÜSİAD pani ajalehtedesse täisleheküljelise kuulutuse pealkirjaga "Reaalne väljapääs", kritiseerides Eceviti valitsust.
  • 1992 – Nelson Mandela lükkas inimõiguste häirete tõttu tagasi rahvusvahelise Atatürki rahuauhinna.
  • 1994 – kadunud tervishoiuministeeriumi järelevalveameti juhataja asetäitja Namık Erdoğan leiti kahe kuuliga pähe surnuna.
  • 1998 – Hollandi ja Türgi politsei ühistöö tulemusena Istanbulis saadeti rahvusvahelise narkosmugeldaja Hüseyin Baybaşini onu pojale Nizamettin Baybaşinile kuuluv 10 triljoni liiri väärtuses heroiini ja oopiumikummi, mis kavatseti saata Itaaliasse. ja Hollandis meritsi, konfiskeeriti.
  • 1998 – Inimõiguste Ühenduse president Akın Birdal, keda rünnati relvastatud rünnakuga, sai tõsiselt vigastada.
  • 2001 – Türgi Suur Rahvusassamblee kiitis 209 häälega heaks telekommunikatsiooniseaduse, mis võimaldab Türk Telekomi erastada.
  • 2002 – Jimmy Carter, üks endistest USA presidentidest, läks Kuubale. Carterist sai pärast 1959. aasta revolutsiooni esimene Kuubat külastanud poliitiline tegelane, kes on olnud Ameerika Ühendriikide president.
  • 2005 – Abdullah Öcalani kohtuprotsessil otsustas EIÕK, et Türgi rikkus kolme Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit, mis reguleerivad õiglast kohtumõistmist, pikaajalist kinnipidamist, surmanuhtlust ja kohtuprotsessi. Kohus soovitas Abdullah Öcalani uuesti läbi vaadata.
  • 2006 – Saksamaa ajakirja Stern poolt igal aastal välja antav ajakirjanduse ja mõttevabaduse auhind anti Hrant Dinkile, ajalehe Agos peatoimetajale.
  • 2006 – Lääne poolt Hamasi valitsusele kehtestatud embargo tabas Palestiina rahvast nälga.
  • 2005 – Taşucu linnas avati Taşucu Atatürki maja.
  • 2008 – Sichuani maavärin Hiinas: hukkus umbes 70.000 XNUMX inimest.
  • 2010 – Venemaa ja Türgi vahel sõlmiti viisaleping.

sünnitused

  • 1670 – II. August, Poola kuningas (surn. 1733)
  • 1806 – Johan Vilhelm Snellman, Soome kirjanik ja riigitegelane (surn. 1881)
  • 1812 – Edward Lear, inglise kunstnik, illustraator, muusik, kirjanik ja luuletaja (surn. 1888)
  • 1820 – Florence Nightingale, inglise õde ja haiglareformaator (surn. 1910)
  • 1820 John Casey, Iiri geomeeter (s. 1891)
  • 1842 Jules Massenet , prantsuse helilooja (surn. 1912)
  • 1855 – Anatoli Ljadov, vene helilooja (surn. 1914)
  • 1879 – Muhamedjan Tınıshpayev, Kasahstani insener ja aktivist
  • 1906 – Samed Vurgun, Aserbaidžaani luuletaja (surn. 1956)
  • 1907 – Katherine Hepburn, USA näitleja (surn. 2003)
  • 1910 – Dorothy Crowfoot Hodgkin, inglise keemik ja Nobeli keemiapreemia laureaat (surn. 1994)
  • 1914 – Bertus Aafjes, hollandi luuletaja (surn. 1993)
  • 1918 – Julius Rosenberg, Ameerika spioon (surn. 1953)
  • 1921 – Cor van der Hoeven, endine Hollandi jalgpallur (surn. 2017)
  • 1935 – Hüseyin Alp , Türgi korvpallur (surn. 1983)
  • 1937 – George Carlin, Ameerika koomik (surn. 2008)
  • 1940 – Abbas Abdulla, Aserbaidžaani luuletaja (surn. 2019)
  • 1942 – Ian Dury inglise rock and roll laulja, laulukirjutaja ja bändijuht ning näitleja (surn. 2000)
  • 1942 – Michel Fugain, prantsuse laulja ja helilooja
  • 1945 – Alan Ball, juunior, Inglismaa endine rahvusvaheline jalgpallur ja mänedžer (surn. 2007)
  • 1945 – Pascal Clément, Prantsuse poliitik (surn. 2020)
  • 1946 – Daniel Libeskind, Poola-Ameerika arhitekt, kunstnik ja lavakujundaja
  • 1948 Lindsay Crouse, USA näitleja
  • 1950 – Gabriel Byrne, iiri näitleja
  • 1950 – Renate Stecher, Ida-Saksamaa endine sprinter
  • 1955 – Piotr Bikont, Poola poliitikakirjanik, ajakirjanik, toiduekspert ja teatrijuht (surn. 2017)
  • 1958 – Massimo Briaschi, Itaalia endine jalgpallur
  • 1959 – Ving Rhames, Ameerika lava- ja filminäitleja
  • 1961 – Rafael Aranda, katalaani päritolu arhitekt
  • 1962 – Emilio Estévez, USA näitleja, filmirežissöör ja stsenarist
  • 1966 – Çelik Erişçi, Türgi muusik, laulja ja helilooja
  • 1966 – Stephen Baldwin, Ameerika näitleja, režissöör, produtsent ja kirjanik
  • 1966 – Bebel Gilberto, Brasiilia laulja
  • 1966 – Deborah Kara Unger, Kanada näitleja
  • 1967 – Paul D'Amour, Ameerika muusik
  • 1968 – A. Galip, türgi luuletaja, kriitik, kirjanik ja filosoof
  • 1968 – Emin Gursoy, Türgi näitleja
  • 1968 – Tony Hawk, Ameerika rulataja
  • 1970 – Samantha Mathis, USA näitleja
  • 1972 – Pinar Aylin, Türgi laulja
  • 1974 – Tolga Çevik, Türgi koomik ja näitleja
  • 1976 – Turgut Tunçalp, Türgi teatri- ja filminäitleja
  • 1977 – Graeme Dott, Šoti elukutseline snuukrimängija
  • 1977 – Onur Saylak, Türgi näitleja ja lavastaja
  • 1978 – Malin Akerman, Kanada modell ja näitleja
  • 1978 – Jason Biggs, USA näitleja
  • 1978 – Hussein Rezazade, Iraani poliitik, endine tõstja
  • 1978 – Amy Sloan, Kanada näitleja
  • 1981 – Astrix, Iisraeli psühhedeelne DJ
  • 1981 – Rami Malek, USA näitleja ja parima meespeaosatäitja Oscari võitja
  • 1982 – Esra Erol, Türgi saatejuht ja telesaatejuht
  • 1983 – Igor De Camargo, Brasiilias sündinud Belgia jalgpallur
  • 1983 – Domhnall Gleeson, Iiri näitleja, režissöör ja stsenarist
  • 1983 – Baykal Kulaksızoğlu, Türgi-Šveitsi jalgpallur
  • 1984 – Ceyda Sinan, Türgi naiskorvpallur
  • 1985 – Dániel Tőzsér, endine Ungari jalgpallur
  • 1986 – Emily VanCamp, Kanada näitleja
  • 1988 – Marcelo, Brasiilia jalgpallur
  • 1990 – Florent Amodio, Prantsusmaa iluuisutaja
  • 1990 – Melih Mahmutoğlu, Türgi korvpallur
  • 1992 – Erik Durm, Saksamaa jalgpallur
  • 1992 – Malcolm David Kelley, Ameerika näitleja

relv

  • 705 – Abdulaziz bin Marwan, Egiptuse kuberner (s. 649)
  • 1003 – II. Sylvester oli paavst 2. aprillist 999 kuni oma surmani aastal 1003 (s. 946)
  • 1700 – John Dryden, inglise luuletaja, kriitik, tõlkija ja näitekirjanik (s. 1631)
  • 1859 – Sergei Aksakov, vene kirjanik (s. 1791)
  • 1884 – Bedřich Smetana, tšehhi helilooja (s. 1824)
  • 1897 – Willem Roelofs, Hollandi maalikunstnik, graveerija, litograaf ja kujundaja (s. 1822)
  • 1916 – James Connolly, Iiri marksistliku tööjõu juht ja lihavõttepühade pioneer (s. 1868)
  • 1918 – Vassili Radlof, vene orientalist (s. 1837)
  • 1919 – Tahsin Nahit, türgi luuletaja ja näitekirjanik (Mîna Urgani isa) (s. 1887)
  • 1927 – Vilhelm Thomsen, taani keeleteadlane ja turkoloog (s. 1842)
  • 1957 – Erich von Stroheim, Austrias sündinud filmirežissöör ja näitleja (s. 1885)
  • 1970 – Nelly Sachs, saksa luuletaja, kirjanik ja Nobeli preemia laureaat (s. 1891)
  • 1972 – Arkadi Plastov, vene nõukogude maalikunstnik, üks sotsialistliku realismi liikumise pioneere (s. 1893)
  • 1973 – Monika Ertl, Saksa dokumentalist ja režissöör, aktivist ja relvastatud organisatsiooni liige (s. 1937)
  • 1985 – Jean Debuffet, prantsuse maalikunstnik (s. 1901)
  • 1994 – Eldar Hasanov, Aserbaidžaani rahvuskangelane (s. 1965)
  • 1995 – Giorgio Belladonna, Itaalia bridžimängija (s. 1923)
  • 1999 – Saul Steinberg, Ameerika karikaturist (s. 1914)
  • 2001 – Aleksei Tupolev, Nõukogude lennukikonstruktor (s. 1925)
  • 2001 – Didi, Brasiilia jalgpallur (s. 1928)
  • 2001 – Perry Como, USA laulja (s. 1912)
  • 2005 – Ömer Kavur, Türgi filmirežissöör (s. 1944)
  • 2005 – Selahattin Hilav, türgi filosoof, kirjanik ja tõlkija (s. 1928)
  • 2007 – Irena Sendler, Poola humanitaarabi (s. 1910)
  • 2008 – Robert Rauschenberg, USA maalikunstnik, skulptor, fotograaf, graafika ja etenduskunstnik (s. 1925)
  • 2011 – Harrison Chongo, Sambia jalgpallur (s. 1969)
  • 2012 – Eddy Paape, Belgia koomiksikirjanik (s. 1920)
  • 2013 – Kenneth Waltz, Ameerika poliitik (s. 1924)
  • 2014 – Cornell Borchers, Leedus sündinud saksa näitleja (s. 1925)
  • 2014 – HR Giger, sürrealistlik maalikunstnik, skulptor ja lavakunstnik ning filmirežissöör (s. 1940)
  • 2014 – Selim Sesler, Türgi muusik ja klarnetivirtuoos (s. 1957)
  • 2015 – Cecil Jones Attuquayefio Ghana jalgpallur ja mänedžer (s. 1944)
  • 2016 – Mike Agostini, kergejõustiklane Trinidadist ja Tobagost (s. 1935)
  • 2016 – Twitter Basaran, Türgi teatri- ja filminäitleja (s. 1927)
  • 2016 – Susannah Mushatt Jones, Ameerika kõrgeim inimene (s. 1899)
  • 2017 – Louis Boyer, prantsuse füüsik, bürokraat ja poliitik (s. 1921)
  • 2017 – Mauno Koivisto, Soome üheksas president (s. 1923)
  • 2017 – Henri Termeer, Ameerika biotehnoloog, administraator ja ettevõtja (s. 1946)
  • 2017 – Yu So-Chow Hiina näitleja ja ooperilaulja (s. 1930)
  • 2017 – Oleksandr Zadorojniy, Ukraina poliitik (s. 1960)
  • 2018 – Tessa Jowell, Briti Tööpartei poliitik (s. 1947)
  • 2018 – Antonio Mercero, Hispaania telerežissöör ja stsenarist (s. 1936)
  • 2019 – Machiko Kyō, Jaapani näitleja (s. 1924)
  • 2019 – Nasrallah Boutros Sefir, Liibanoni kristliku vanemvaimulik (s. 1920)
  • 2020 – Renée Claude, Kanada näitleja ja poplaulja (s. 1939)
  • 2020 – Morris Hood III, Ameerika poliitik (s. 1965)
  • 2020 – Astrid Kirchher, Saksa fotograaf (s. 1938)
  • 2020 – Clarence Mini, Lõuna-Aafrika arst, apartheidivastane aktivist, vabadusvõitleja, inimõiguste aktivist (s. 1951)
  • 2020 – Michel Piccoli, prantsuse filminäitleja (s. 1925)
  • 2020 – Ernest Vinberg, Nõukogude-Vene matemaatik (s. 1937)
  • 2020 – Mischa de Vreede, Hollandi luuletaja ja kirjanik (s. 1936)

Pühad ja erilised sündmused

  • Ülemaailmne õdede päev
  • Rahvusvaheline naismatemaatikute päev

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*