Samm-sammult lähenemine Izmiri lahe ujumise eesmärgile

Izmiri laht läheneb kordusujumisele samm-sammult
İzmiri laht läheneb samm-sammult, et uuesti ujuda

Jätkates tööd kooskõlas eesmärgiga muuta Izmiri laht uuesti ujumiskõlbulikuks, jälgib İZSU peadirektoraat Izmiri lahes toimunud muutusi teaduslike andmete valguses TUBITAKiga läbi viidud okeanograafilise seire projekti raames.

İzmiri suurlinna omavalitsus İZSU peadirektoraat jätkab uuringuid lahes İzmiri lahe okeanograafilise seire projekti raames, mis viiakse läbi koostöös Türgi teadus- ja tehnikauuringute nõukoguga (TÜBİTAK).

Projektis osaleb 17 eksperdist koosnev meeskond, mis on esimene süsteem Türgis, mis jälgib vee kvaliteeti vaatluse ja modelleerimise teel. TÜBİTAK Marmara laevaga 4 korda aastas, kord hooajal, lahele seilavad teadlased mõõdavad vee füüsikalist, keemilist, bioloogilist ja mikrobioloogilist kvaliteeti. Tänu sellele meetodile saab kontrollida vee ja ökoloogilise arengu muutusi. Kaks aastat kestva projekti raames tehakse vaatlusi 2022. aastal kasutusele võetava Mordoğani reoveepuhastusjaama väljalaskealal koos hooajalise proovivõtmisega 3 jaamas, kokku 39 jaamas. Izmiri lahes ja 9 jaama mõlemas Yeni Foça ja Seferihisar Akarca lahes. Esimest korda sel aastal võetakse igakuiseid proove İzmiri lahte suubuvatest peamistest ojadest, nagu Ağıl, AOSB, Cheesecioğlu, Bostanlı, Ilıca, Bornova, Meles, Manda, Poligon ja Hacıahmet, samuti punktidest, kus Gedizi jõgi Jõgi kohtub merega. Nii saadakse täpsemat infot lahte saabuva reostuskoormuse ja setete transpordi kohta. 3 miljonit 400 tuhat liiri maksev projekt annab võimaluse jälgida ka veealust elu. Projekti raames tehakse teadusliku uuringu toetuseks veealust pildistamist 12 erinevast punktist ning vaadeldakse ka puhastite mõjusid nende piirkondadele.

Proove võetakse ka kohast, kus Gedizi jõgi kohtub lahega.

Kalandusinsener Senem Karabağlı, kes töötab İZSU peadirektoraadi Körfezi filiaali direktoraadis, ütles: "TUBITAK võtab proove 57 jaamast nelja hooaja jooksul. See teeb ka veealust pildistamist. Oleme Pärsia lahe taastamispüüdlusi jälginud enam kui 4 aastat. Tänavu võetakse esmakordselt igakuiselt proove kümnest lahte suubuvast peavoolust ja Gedizi jõe ja lahe ristumiskohast väljapääsukohast ning neid uurib TUBITAK. Läheneme samm-sammult Ujumislahe eesmärgile,” sõnas ta.

Sihtkohaks ujumiskõlbulik laht

İZSU Pärsia lahe filiaali peadirektoraadi hüdrograafigeoloogiainsener Bora Sonuvar teatas, et nad tegid esimesed proovid 2022. aastal ja ütles: "Izmiri lahe sügavus on ligikaudu 67 kilomeetrit ja see ulatub avamerest maismaale. 12 kilomeetrit sellest moodustab meie sisemise lahe. Izmiri laht jaguneb kolmeks välimise, keskmise ja sisemise lahena. Uurimislaev TUBITAK Marmara teeb ka selle holismi piires mõõtmisi nii veesambas kui ka settes. Füüsikalised ja biokeemilised hinnangud tehakse fikseeritud jaamadest proovide võtmise teel. Hinnatakse mereelu veesambas ja peamistes veekogudes. İZSU peadirektoraat uurib lahe elujõudu teaduslike andmete valguses. Seda hinnatakse toiduahela tipust madalaimate mereloomadeni, sealhulgas üherakuliste organismideni. Toetame neid vaatlusi meie Metoo okeanograafiajaamade kaudu. Meil on juurdepääs kõikidele aruannetele ja andmetele, mis on saadud 7/24 tehtud mõõtmiste käigus.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*