Izmiri linnavalitsus, president Tunç SoyerLoodusega kooskõlas elamise visiooni raames on ta Türgi jaoks ette võtnud eeskujulikke keskkonnaprojekte. Teostatud on kümneid olulisi projekte alates integreeritud tahkete jäätmete ladestusseadmetest kuni reoveepuhastiteni, alates reovee ringlussevõtust ja selle kasutamisest põllumajanduses kuni raudteesüsteemi investeeringuteni, mis minimeerivad transpordi süsinikdioksiidi heitkoguseid. Pandi alus paljudele Türgi jaoks eeskujulikele rohelise infrastruktuuri projektidele. Lisaks tuli İzmir WWF-i One World Cities Competitioni riiklikuks meistriks.
İzmiri suurlinna omavalitsuse poolt 5. juunil ülemaailmse keskkonnapäeva puhul avaldatud keskkonnaaruande mõned olulised pealkirjad on järgmised:
Prügi on İzmiris lakanud olemast jäätmed ning kolmes rajatises on hakatud tootma elektrit, mis võrdub kokku 364 tuhande majapidamise tarbimisega.
- Menemenis asutati meditsiinijäätmete steriliseerimisseade.
- Bayındır Hasköy reoveepuhastusjaamas asutati taaskasutusüksus ja puhastatud vesi suunatakse nüüd põllumajanduse teenistusse.
- Rajati 3 uut reoveepuhastit, neist 2 võimsust suurendatakse.
- sinine Izmiris bayraklı Randade arv ulatus 66-ni.
- Avati Pako hulkuvate loomade sotsiaalelu kampus, mis mahutab 1500 koera.
- Rööbassüsteemides jätkub kolme uue liini ehitamine ning 3 eraldiseisva liini ettevalmistused on lõppenud.
- Olulisi investeeringuid tehti säästva energia valdkonda.
- Alanud on projekt Izconversion, mille eesmärk on eraldada jäätmed tekkekohas.
Izmiri linnapea linnavalitsus Tunç SoyerEesmärk muuta İzmir loodusega kooskõlas olevaks elu juhtivaks linnaks realiseerub samm-sammult. Selle eesmärgiga kooskõlas on alates 2019. aastast ellu viidud olulisi projekte ja investeeringuid. Lisaks omavalitsuses kliimamuutuste ja keskkonnakaitse kontrolli osakonna loomisele viidi ellu İzmiri rohelise linna tegevuskava ning säästva energia ja kliima tegevuskava. Kliima tegevuskavaga oli eesmärk vähendada İzmiris kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030 protsenti aastani 40. Türgis koostati Izmiri jaoks esimest korda rahvusvahelistele standarditele vastav rohelise linna tegevuskava. Loodusega harmoonias elamise strateegia, mis on nende kahe plaani kokkuvõte, kuulutati välja eelmisel aastal. Ülemaailmse kliimakriisi mõjude vähendamiseks ja vastupidava linna ülesehitamiseks on ellu viidud palju keskkonnahoidlikke investeeringuid transpordist tahkete jäätmehoidlateni, puhastusseadmetest ökoparkideni. Rohelise infrastruktuuri suurendamiseks pandi alus paljudele Türgi jaoks eeskujulikele projektidele.
İzmir, One World Cities Competitioni riiklik meister
Izmiri suurlinnavalitsus, mis on kliimakriisi vastu ellu viinud projektid, mille eesmärk on 2030. aastal süsinikdioksiidivaba heitkogus, tuli Türgi meistriks WWF-i korraldatud rahvusvahelisel One Planet City Challenge'il (OPCC). Ta on ka Izmiri pealinna linnapea. Tunç SoyerKooskõlas kliimakriisiga toimetuleku visiooniga valiti İzmir Euroopa Liidust ka kliimaneutraalsete ja tarkade linnade missioonile.
Keskkonnaprojektid, investeeringud ja teenused
339 miljonit TL tulu prügist, millest on saanud energiaallikas
Izmiri linnapea linnavalitsus Tunç SoyerVastavalt poliitikale tuuakse İzmiris majandusse olmejäätmed. 32,34 Mw elektrienergiat toodetakse tunnis Harmandalı regulaarses tahkete jäätmete ladustamise ja energiatootmise rajatises. See arv vastab 190 tuhande majapidamise elektrivajaduse rahuldamisele. Ödemişi integreeritud tahkete jäätmete käitlusrajatis, mis võeti kasutusele 2021. aastal, et teenindada İzmiri lõunatelge, on 20,28 MWe energiavõimsusega. Praegu toodetakse rajatises 7,8 Mwe energiat. See arv vastab 116 tuhande majapidamise elektrivajaduse rahuldamisele. Kasutusele võetud Bergama integreeritud tahkete jäätmete käitlusrajatise energiavõimsus on 9.898 MWe. Praegu toodetakse rajatises 5,64 Mwe energiat. See arv vastab 58 tuhande majapidamise elektrivajaduse rahuldamisele.
Izmiri prügist on saanud Izmiri pealinna omavalitsuse energia- ja sissetulekuallikas, mida töödeldakse Harmandalıs, Ödemisis ja lõpuks Bergamas. 2022. aasta mai seisuga on rajatistelt alates tegevuse alustamise protsessist kuni tänaseni saadud tulu kokku 339 miljonit TL.
Taimse päritoluga pargi- ja aiajäätmete, oksa- ja oksajäätmete, rohujäätmete, turuplatsi ja turujäätmete 24-tunnise baasil põhineva bioreaktorisüsteemide ja tahkeorgaanilise väetise tootmisüksuse paigaldamise hange ning tahke orgaanilise väetise rajamine. Orgaanilise väetise tootmisüksus, tehti riigihankeseaduse nr 2886 raames. Rajatise paigaldusprotsess jätkub.
Spetsiaalne rajatis meditsiinijäätmete jaoks
Izmiri pealinna omavalitsuse pandeemia ajal võeti kasutusele Menemeni meditsiinijäätmete steriliseerimisseade, mille võimsus on 110 tonni päevas.
Kogutakse kokku põllumajanduslikud pakendijäätmed
Menderes Değirmendere küla kasvuhoonete piirkonnas toimetati 71 põllumajandustootmisega tegelevale tootjale spetsiaalsed kotid, kuhu sai koguda põllumajandusliku pakendijäätmeid ning spetsiaalsetesse kottidesse kogutud põllumajanduspakendijäätmeid hakati regulaarselt koguma ettevõttele kuuluvate sõidukitega. tegevusloaga linnaosa valla pakendijäätmete kogumisettevõte ekspertpersonali juhendamisel. Kõik projekti raames kogutud põllumajanduslikud pakendijäätmed võetakse ringlusse ja need aitavad majandusele kaasa Izmiri suurlinna omavalitsuse poolt oma jäätmevaba poliitika raames rakendatava projekti "İzmir Recycling Mobilization" raames. Tänaseks on kogutud 4,2 tonni põllumajandusliku pakendijäätmeid.
taaskasutuskampaania
Izmiri pealinna omavalitsus korraldas ka sel aastal jäätmepatareide kogumise kampaania. Projekti algusest saadik koguti Izmiri pealinna omavalitsuse piires kokku 435,6 tonni patareijäätmeid.
Izmiri pealinna omavalitsuse eestvedamisel algatati projekt "Taaskasutusmobilisatsioon", et levitada kogu linnas taaskasutuskultuuri, millel on suur tähtsus, et jätta tulevastele põlvedele elamisväärne keskkonnapärand. Jäätmevaba sertifikaat saadi İzmiri suurlinna omavalitsuse presidendihoonele, peamisele teenindushoonele, Ahmet Adnan Sayguni kunstikeskusele, masinavarustuse hooldus- ja remondiosakonnale, Oğuzlari lisateenindushoonele, İZFAŞ ja Eşrefpaşa haiglale. Protsess jätkub teiste üksuste jaoks.
Reovesi taaskasutatakse
İzmiri suurlinna omavalitsusüksus İZSU peadirektoraat rajab puhastites ringlussevõtuüksused, et kasutada täiustatud bioloogilistest reoveepuhastitest pärit vett põllumajanduslikul niisutussüsteemil, linna haljasaladel ja sobivates tööstusprotsessides. Bayındır Hasköy reoveepuhastusjaama taaskasutusüksuse tootmine on lõpetatud. Plokkidelt saadavat “A-klassi kastmisvee” kvaliteediga vett kasutatakse põllumajanduses.
Jätkuvad jõupingutused Çeşme Reisdere reoveepuhastusjaama ringlussevõtuüksuse rajamiseks. Sellest rajatisest saadud vett kasutatakse linna haljasaladel. Nendele investeeringutele järgnevad Ödemişi reoveepuhastusjaam ja Tire Advanced bioloogiline reoveepuhastusjaam. Suurim samm selles valdkonnas on Çiğli reoveepuhastusjaama paigaldatavad taaskasutusseadmed. Çiğli reoveepuhastusjaama päevane võimsus on 605 tuhat kuupmeetrit.
Vihmavee kogumine on alanud
Kliimakriisiga võitlemise jõupingutuste osana viidi Aşık Veyseli puhkealal ellu vihmavee kogumise projekti esimene näide.
Izmir, Türgi juhtiv reoveepuhastus
Alates 2019. aastast on säästva keskkonna missiooni raames uuendatud kokku 750 kilomeetrit uusi ja olemasolevaid kanalisatsioonitrasse. Türgi statistikainstituudi viimastel linnade reoveepuhastusandmetel avaldatud andmetel tõusis İzmir Türgi juhtivaks linnaks Euroopa Liidu standardite järgi puhastite arvu, täiustatud bioloogilise meetodiga töödeldud vee hulga elaniku kohta, ja linna tiitlid, kus ravis rakendatakse ELi standardeid. İzmiris, kus on 951 reoveepuhastit ööpäevase võimsusega 971 tuhat 69 kuupmeetrit, ulatus reoveepuhastusteenuseid kasutavate inimeste ja linnaelanike arvu suhe 98,6%-ni, reovee täiustatud bioloogilise puhastamise määr aga 97,2-ni. %.
Valmisid Kemalpaşa Ulucaki, Karaburun Mordoğani, Foça Gerenköy reoveepuhastid. Teise etapi ehitus, mis suurendab Torbalı reoveepuhastusjaama võimsust 2,5 korda, jätkub. Ayrancılar-Yazıbaşı reoveepuhastusjaama teise etapi ehitamisega suureneb puhastusvõimsus peaaegu 3 korda.
Intensiivne töö puhta lahe nimel
Alates 2019. aastast on kogu linnas tehtud 196 kilomeetrit sademeveetrasside uuendustöid ja uustootmist. Hetkel jätkub 11 punktis 110 kilomeetri pikkuse vihmaveeeraldusliinide tootmine 378 miljoni TL investeeringuga. Läbiviidud vihmavee eraldamise projektid mitte ainult ei hoia ära üleujutusi, vaid mängivad olulist rolli ka lahe puhastamisel. Lisaks nendele projektidele on praegu käimas lahe süvendusprojekt. Kolme aasta jooksul tehti İzmiris ligikaudu 2500 km ojade puhastustöid.
Keskkonnasõbralikud raudteesüsteemid
89 protsenti Fahrettin Altay-Narlıdere metrooliini ehitusest on lõpetatud. Jaama ehitustööd jätkuvad. Liin on plaanis kasutusele võtta 2023. aastal. Üçyol-Buca Line'i kohaletoimetamine toimus 21. jaanuaril 2022. Tööd on alanud. Liin on plaanis valmis saada ja kasutusele võtta 4 aastaga. Çiğli trammiliinist on valmis 70 protsenti. Liin on plaanis kasutusele võtta 2023. aasta alguses. Jätkuvad projekti- ja hankeettevalmistused 3 eraldiseisva liini ehitamiseks.
Jalgrattaveo osakaal kasvab iga päevaga
Kooskõlas Izmiri peamise transpordiplaaniga, mis näeb ette jalgratta- ja jalakäijate transpordimarsruutide märkimisväärset kasvu, liigub Izmir kindlate sammudega 2030. aasta transpordi üldplaanis ja jalgrattatranspordi üldplaanis määratud 1,5 protsendi eesmärgi suunas, samas kui jalgrattatranspordi osakaal Izmiris on 0,5 protsenti, tõusis 0,8 protsendini.
Elektribusside energia tuleb päikesest
Tänu päikeseenergia elektrijaamale (GES), mis rajati 10 tuhande ruutmeetri suurusele katusepinnale ESHOT Gediz Garage ja Atelier rajatistes, on praeguseks saavutatud kokkuhoid ligikaudu 5 miljonit TL. Toodetud elektriga laetakse kõiki 20 elektribussi. Suurenenud 32 protsenti energiat kasutatakse töökoja vajadusteks. Kooskõlas Izmiri pealinna omavalitsuse 2050. aasta süsinikuheite vähendamise eesmärgiga; ESHOTi peadirektoraat Karşıyaka Ataşehiri ja Buca Adatepe garaažide katustel elluviidavate GES-projektide ettevalmistustööd jätkuvad. Çiğli Ataşehir Garage SPP projekti jaoks saadi TEDAŞ heakskiit. Uurimine, kogus ja pakkumise ettevalmistused jätkuvad.
3 randa said esmakordselt sinilipu
TÜRCEV kuulutas välja 2022. aasta Sinilipuga auhinnatud rannad. Sinine Bayraklı Avalike randade arv on sinine: 3 randa (Karaburun-Ardıç Beach, Dikili-Dikili Beach Sports Public Beach, Aliağa-Polise rand), mis pälvisid tänavu esimest korda Sinilipu auhinna, ja Seferihisar-Akarca rand, mis kaotas. Sinilipu auhind 2018. aastal. bayraklı Avalike randade arv kasvas 36-ni. Mavi erivahenditega Bayraklı Randade arv oli 66.
Jälje teisendamine algab
Izmiri suurlinna omavalitsuse jäätmekäitlusosakonna ja vallaettevõtte Izdoga algatatud jälgede muundamise projektiga eraldatakse linnas jäätmed, kuni need on alles nende tekkekohas. Buca, Karabaglar, Karşıyaka ja Narlıdere, viiakse protsess lõpule järgmistel suvekuudel. Ühe kolmandiku İzmiri elanikkonna pakendijäätmed suunatakse majandusse ilma raisku minemata.
Elavad pargid
Elavate parkide projekt jätkub, et kaitsta, taastada ja edendada İzmiris olemasolevaid loodusalasid. Karşıyaka Flamingo looduspark Mavişehiri kalurite varjupaigas tuuakse linna kui üks oluline näide elavatest parkidest. Lisaks on võimalik paadi ja bussiga tuuritada Gedizi delta kaldal, et İzmiri inimesed saaksid vaadelda kümneid linnuliike, eelkõige flamingosid. Töö jätkub Olivelo, Kaklıçi, Kovankayası ja Fırati puukooli eluparkides.
Viimase 3 aastaga on linna lisandunud 1 miljon 963 tuhat 621 ruutmeetrit uut haljasala. Mulda sattus üle 127 miljoni 189 tuhande taime, millest 21 tuhat 700 olid istikud.
viis rohelist koridori
Viis eraldi marsruuti määrati roheliste koridoride kaudu kõigi İzmiri pargiala omavahel ja linna looduslike alade ühendamiseks. Selles kontekstis on põhjapoolne tee (Bostanlı-Yamanlari org), lõunitee (Kültürpark-Meles-Kaynaklari küla), idatee (Yeşilova-Smyrna), loodetee (Bostanlı-Gedizi delta) ja edelatee (İnciraltı linnamets-Yelki) Olivelo) määrati. Gedizi delta alguses asuva Flamingo looduspargi projektiga on tööd kiirendatud. Euroopa Liidu programmi "HORIZON 2020" raames koostatud ja 2,3 miljoni euro suuruse toetuse saanud projekti "Urban Green Up-Nature Based Solutions" üks olulisi teostusi valmis Cheesecioğlu voos. Oja rannikuosale ning Halki pargi trassile ja selle jätkumisele on loodud “katkematu ökoloogiline koridor”. Metropolitan kulutas kokkuleppe jaoks 7.7 miljonit liiri. Ametlik kandideerimisavaldus on esitatud Izmiri Gedizi delta, mis on Vahemere basseini üks suuremaid märgalade ökosüsteeme, kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Meie looduspärand
İzmiri looduse rikkuse paljastamiseks on "İzmiri loodusatlase" uuringuga alustatud taimede, lindude, imetajate ja siseveekalade määramist.
Jätkuvad ökoloogilised uuringud metsade tulepüsivuse tõstmiseks ja tulekahjust mõjutatud metsaalade taastamiseks.
Avati Pako Hulkuvate Loomade Seltsielulinnak
Bornova Gökderes avati 1500 looma mahutav PAKO Stray Animals Social Life Campus. 37 tuhande ruutmeetri suuruses hoones on koolitus- ja töötubade saalid, amfiteater, operatsioonisaal ning seltskonnaalad, kus kallid sõbrad saavad koos külla tulnud linnakodanikega aega veeta. Samuti ehitati rajatisse spetsiaalne varjupaik nõrgenenud pakiloomadele. Hulkuvate loomade rehabiliteerimisel panustab rajatis suurel määral ka keskkonna ja rahvatervise kaitsesse.
Ole esimene, kes kommenteerib