Justiitskomisjon koos CHP aseesimeestega Bülent Tezcani, Muharrem Erkeki ja Gülizar Biçer Karacaga SözcüSü Zeynel Emre, põhiseaduskomisjon Sözcüsü İbrahim Özden Kabaoğlu, siseasjade komisjon Sözcüsü Yaşar Tüzün ning julgeoleku- ja luurekomisjon sözcüsü Yüksel Mansur Kılınç esitas SADATi vastu kriminaalkaebuse.
Partei avalduses seisis:
«Teavet selle kohta, et SADAT International Defence Consulting Ehitustööstuse ja Kaubanduse Aktsiaselts (edaspidi SADAT) korraldab riigis/välismaal ebaregulaarset sõjapidamist väljaõpet, hangib relvi, samuti korraldab terroriorganisatsioonidele ebaregulaarse sõjapidamise koolitust.
SADATi ametlikul veebisaidil pakub see koolitusi ebaseadusliku sõjapidamise õppepaketi pealkirja all;
Ebaregulaarse sõja korraldus, luure, tugevusoperatsioonid, sissioperatsioonid, päästeröövioperatsioonid, erivägede operatsioonid, varjatud mereväeoperatsioonid, õhuoperatsioonid, psühholoogilise sõjapidamise operatsioonid, lahingu- ja sidejulgeolek, logistika, ebaseaduslik sõjapidamine, ebatavalise sõjategevuse vastu Niszamias. sõda,
Ta väitis, et ebaseaduslikus sõjas oli esmaabi. Irregulaarse sõjaväljaõppe saanud praktikantide väljaõppe tulemusena;
Samuti on SADATi veebisaidil kirjas, et neil on võimalused ja võimed sabotaaži, rünnaku, varitsuse, hävitamise, mõrva, päästmise ja inimröövi ning terrorismi näol ning edukatele praktikantidele antakse ebatavalise sõjapidamise spetsialiseerumistunnistus. .
Vaieldamatu on see, et sabotaaži, haarangu, varitsuse, hävitamise, mõrva, päästmise ja inimröövi ning terrorismi vormis teod, mida SADAT märgib kui võimalust ja võimet, mis koolitatavatel koolituse tulemusena avaneb, on kuriteod. Need on kuriteod, sealhulgas tahtlik tapmine, tahtlik vigastus, vabaduse võtmine, tahtlik vara kahjustamine ja röövimine. Terrorismivastases seaduses nr 3713 on reguleeritud, et neid kuritegusid käsitletakse terrorikuritegudena, kui need on toime pandud terroriorganisatsiooni tegevuse raames.
Mitteametlik sõda, milles SADAT koolitab oma praktikante, on määratletud kui "sõja vorm, mida peetakse kulumiseks, demoraliseerimiseks ja kaotuste tekitamiseks väikeste ja funktsionaalsete üksustega tavaliste ja suurte üksuste asemel".
Ebakonventsionaalne sõjapidamise vorm on tuntud kui sõjapidamise vorm, mida tavaliselt kasutavad terroriorganisatsioonid. Ehk siis väikesed ebaregulaarsed paramilitaarsed üksused (terroristid või miilitsajõud, mida nimetatakse sissideks) riikide relvajõudude vastu, sabotaaž, haarang, varitsus, mõrvad jne. meetmeid võtma.
Veelgi enam, see tähendab terrorit, hirmutamist ja terrorit, mida SADAT lubas ebakonventsionaalse sõjaõppuse tulemusel. Sellises seisus tunnistab SADAT avalikult, et pakub oma praktikantidele ka terroriväljaõpet.
Meie seaduste järgi ei ole ühelgi eraõiguslikul juriidilisel isikul õigust anda sõjalist väljaõpet. Türgi relvajõudude siseteenistuse seaduse artikkel 36 paneb Türgi relvajõududele ülesandeks õppida ja õpetada sõjapidamiskunsti, luua selle läbiviimiseks vajalikud rajatised ja organisatsioonid ning võtta meetmeid. Ei saa kõne allagi, et väljaspool Türgi relvajõude meie riigi piires antav sõjaline väljaõpe on kuritegu ja samas põhjustab selle ettevõtte sama ulatusega väljaõpe välismaal samu kuritegusid.
Teave selle kohta, et SADAT korraldab Türgis ja välismaal terroriorganisatsioonide liikmetele ebaregulaarset sõjapidamist väljaõpet, on teada ajakirjanduses kajastatud uudistest ja lisaks ettevõtte ametnike avaldustest. Teisisõnu, see ettevõte püüab luua relvajõudu, moodustades organiseeritult oma sõjalise struktuuri.
Arvestades ülaltoodud selgitusi, on selge, et SADATi ametnikud panid toime organisatsiooni asutamise kuriteo TCK artiklis 220 reguleeritud kuriteo toimepanemiseks.
Ettevõtte ametnikud (esitatud lisas-1) on tunnistanud, et on toime pannud seaduse nr 6136 artiklis 12 sätestatud kuriteo.
Õiguskaitsjate Strateegiliste Uuringute Keskuse (edaspidi ASSAM) koostatud nn "ASRICA Islamiriikide Liidu Konföderaalvabariigi põhiseadus" (esitletud lisas 2), mis hõlmab SADATi administraatoreid ja on õiguskaitseorganite eelkäija. SADAT ja avaldas oma veebilehel Näha on, et põhiseaduse eelnõuga üritatakse Türgi Vabariigi asemele luua teist konföderatsiooniriiki.
Selle põhiseaduse eelnõuga „Riigi nimi; See on kavandatud kui „ASRIKA (ASIA-AFRICA) Islamiriikide Liit”; Ametliku keele, lipu, pealinna ja valitsuskeskuse määrab ASRICA Islamiriikide Esindajate Assamblee ühendus, riigi vorm on konföderaalne, seadusandlik võim on piirkondlike islamiriikide ja rahvuslike assambleedel. osariigid” ja täitevvõimu teostab „ASRICA Islamiriikide Liidu president”.
Ehk siis põhiseadusega tagatud Türgi Vabariigi asemele plaanitakse luua teine riik ning selle eesmärk on muuta riigikeelt, pealinna, lippu, riigi jagamatut terviklikkust ja suveräänsust. Sellest on selgelt aru saada, et riigikord, mis on tagatud meie põhiseaduse nelja esimese paragrahviga ja mille muutmiseks ei saa isegi ettepanekut teha, tahetakse kukutada.
Nende endi ütlustest nähtub, et kahtlustatavad soovisid oma eesmärke saavutada jõu ja vägivallaga. Kahtlustatav Adnan Tanrıverdi küsis: "Kas 19. rahvusvahelisel ASSAM-i islamiliidu kongressil (esitatud lisas 20) tekib islamiliit. toimus 2019-3 detsember 3? Kuidas saab, Hazrat Mahdi (as) kui see tuleb. Millal siis Mahdi tuleb? Jumal teab. No kas meil tööd pole, kas keskkonda pole vaja ette valmistada? Seda ASSAM teeb. On teada, et aeg, mil arvatakse, et Mahdi tuleb, on periood, mil tõusevad kaos, vägivald, konfliktid ja terror. Kahtlustatavad kavatsevad oma eesmärgid saavutada, luues kaose ja terrori õhkkonna.
Teine SADATI administraator, kahtlustatav Ersan Ergür, ütles: „See kodumaa võeti verega, seda kaitstakse verega. Me ei anna seda kodumaad üle neile, kes teevad valimiskasti juures koostööd Türgi vaenlastega... Me ei anna! Tänu kodumaale…” (esitatud lisas 4). See kahtlustatava jagamine paljastab taas, et SADAT üksi ei tunnista toimuvaid valimisi. Kahtlusalused, kes avalikult väitsid, et kasutavad valitud valitsuse kukutamiseks jõudu, panid toime kuriteo.
Arvestades SADATi ja ASSAM-i eelnimetatud tegevust koos, on selge, et kohtualused, kes tegutsesid eesmärgiga muuta jõu ja vägivallaga põhiseaduslikku korda, panid toime Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra artiklites 309, 311, 312 ja 314 sätestatud kuriteod. Türgi karistusseadustik.
Eelmainitu näitab, et; Kahtlustatavad moodustasid suuri kuritegusid toime panda suutva kuritegeliku ühenduse, et viia riik kaosesse, hävitada rahva tahtel selgunud valimistulemused ning hävitada põhiseadusega tagatud riigiomadused. Sel põhjusel ei kõhkle nad meie seadustes terroristliku tegevusena määratletud tegude jätkamisest.
Selle tulemusena, kuna on selge, et kahtlustatavad on toime pannud kuriteod, mis on sätestatud Türgi karistusseadustiku artiklites 220, 309, 311, 312, 314, seaduses nr 6136 ja terrorismivastase seaduse nr 3713 vastavates sätetes. XNUMX, on nende peale vaja esitada kuriteoavaldus.
Ole esimene, kes kommenteerib