Läbi ajaloo on türklased alati loonud maailma rahvaste seas pikaealisi ja hästi organiseeritud riike ning teinud kõvasti tööd oma riigi ja seal elavate inimeste turvalisuse nimel.
Ajaloost saadud õppetundide tulemusena on mõistetud, et rannikuriikide julgeolek tuleb tagada võimalikult kaugelt, mitte kodumaast.
Vabariiklike-eelne rannavalvekomando
Rannavalve organisatsiooni asutamine pärineb 19. sajandi teisest poolest. Sel perioodil, tänu tööstusrevolutsioonile Euroopas ning suurtele arengutele tootmises ja rahvusvahelises kaubanduses, muutusid tähtsaks tolliküsimused ning esile kerkisid tolliprobleemid ja salakaubaveo vastane võitlus.
Ottomani impeeriumi ajal anti tollile erinevaid nimetusi, võttes arvesse nii kauba asukohta kui ka tüüpi. Rannikul asuvaid nimetati "Rannatolliks", piiri ääres asuvaid nimetati "Piiritollideks" ja mandril olijaid "Maatolliks". Rannikutoll oli kõne all nii sise- kui ka väliskaubanduse kaupade osas. Tollimaksud olid riigile oluline sissetulekuallikas. Erinevaid probleeme ja kaebusi kerkis aga maksude kogumisviiside tõttu, mis põhjustas omanike ebaseaduslike vahendite kasutamist.
Sel perioodil täidavad riigikassaga seotud provintsi tolliasutused Anatoolia poolsaare ranniku kaitsmise, salakaubaveo tõkestamise ja seire ülesandeid; Nende ametkondade vahelise suhtluse puudumise ja struktuurilise korrastamatuse tõttu ei õnnestunud seda tõhusalt läbi viia. Tollide päästmiseks sellest olukorrast alustati organisatsioonilise struktuuri uuringuid, mille tulemusena ühendati provintsi tolliasutused 1859. aastal Istanbuli kaubatollikindlustusega ja selle asutuse nimi muudeti "Rusumatiks" Usaldus "1861. aastal. Rusmeti esimene emine oli Mehmet Kani Pasha.
Tanzimati perioodil kasvas Osmanite impeeriumi ja teiste riikide vahel 1861. aastal sõlmitud kaubanduslepingu ja tollimaksude tõusu tõttu tolli salakaubaveo juhtumite arv. Sellises olukorras arvati salakaubaveo vastase võitluse tõhustamiseks asutada uus organisatsioon ja Rüsumat Emaneti asutuses asutati "Tolli täitevasutus".
Hiljem moodustati julgeoleku- ja rannavalveteenuste osutamiseks meie merepiiridel 1886. aastal sandarmite koosseisus "Nööride eskadrillid".
Vabariigi ajastu rannavalve väejuhatus
Vabariigi perioodi algusaastatel jõustusid "Salakaubaveo keelustamise ja jälitamise seadused" numbritega 1126 ja 1510 ning alates 01. oktoobrist 1929 "Tollitariifiseadus" nr. Tänu selle seadusega tollimaksude tõusule on suurenenud salakaubaveo juhtumid ja salakaubaveo juhtumid on saavutanud suure ulatuse, eriti meie lõunapiiridel.
Seejärel, 27. juulil 1931 vastu võetud seadusega nr 1841, et tagada tolliteenuste parem teostamine ja jälgida, uurida ja ennetada meritsi toimetatavat salakaubavedu ning tagada meie territoriaalvete turvalisus, "tollivalve kindral". , mis on poolmilitaarse iseloomuga, loodi meie lõunapiiril. Türgi relvajõudude väejuhatus ”loodi ja alates 1932. aastast jätkas ta peastaabi kohuseid seaduse nr 1917 alusel. Vahepeal jätkusid sellel teemal uuringud ja 1932. aastal jõustus 1918. aastal salakaubaveo keelustamise ja järelkontrolli seadus. Selle seaduse kohaselt jätkuks salakaubaveo juhtumeid kinnipidamisel, salakaubaveokuritegude tõttu süüdimõistva kohtuotsuse korral karistust ei peatataks ja eksiil määrataks.
Seaduse nr 1936 jõustumisega 3015. aastal anti mereväe organisatsioonile, mis allus tolli täitmise üldjuhatusele, sõjalise identiteedi ning sellele organisatsioonile anti ülesanne tagada turvalisus ja ohutus meie territoriaalvetes.
"Tolli täitmise üldjuhatus" jätkas oma tegevust kuni 1956. aastani tolli ja monopoli, merepiiride turvalisuse ja personali väljaõppe ministeeriumi alluvuses kindralstaabi alluvuses.
16. juulil 1956 vastu võetud seaduse nr 6815 "Meie piiri-, ranniku- ja territoriaalvete kaitse ja julgeolek ning salakaubaveo tõkestamise ja järelmeetmete üleandmine Siseministeeriumile" jõustumisega vastutus meie piiri-, ranniku- ja territoriaalvete kaitse ja turvalisuse eest, samuti salakaubaveo tõkestamise ja seire eest on siseministeeriumile üle antud, anti üle sandarmee peaväejuhatusele, mis oli alluv, ja seaduslik olemasolu lõpetati tollijärelevalve ja üldjuhatus.
Sellest kuupäevast alates loodi Samsunis, Istanbulis, Izmiris ja Mersinis sandarmimeeride mereväe piirkondlikud väejuhatused sandarmite peadirektoraadi alluvusse ning sandarmite peadirektori peakorterisse loodi mereväeosakonna direktoraat.
Vastutuspiirkond 15; Loodi Egeuse sandarmeeria mereväe piirkondlik väejuhatus, mis hõlmab ala, mis ulatub Enezist Türgi-Kreeka merepiiril Kocaçayni Muğla-Antalya merepiiril.
Vastutusvaldkond 1968; Sel ajal asutati "Musta mere sandarmeeria mereväe piirkondlik väejuhatus", mis hõlmas piirkonda Türgi-Vene merepiiril asuva Artvin-Kemalpaşa ning Türgi-Bulgaaria merepiiril asuva Begendiki ja Marmara mere vahel.
Vastutusala 15. juulil 1971; Loodi Vahemere sandarmeeria piirkondlik väejuhatus, mis hõlmab ala Hatay-Güvercinkaya Türgi-Süüria merepiiril ja Kocaçay vahel Antalya-Muğla merepiiril.
Seadus nr 09 võeti vastu 1982. juulil 2692 ja rannavalve väejuhatus loodi avaldades 13. juuli 1982. aasta ametlikus väljaandes. Selle muudatusega anti Sandarmmeeria peaväejuhatusse kuuluvate sandarmite mereväe piirkondlikele väejuhatustele üle rannavalve väejuhatus ning need nimetati ümber rannavalve Musta mere, Egeuse mere ja Vahemere väejuhatusteks.
Rannikuvalve väejuhatuse tegevuse jätkamiseks oli Ankara keskosas vaja eraldiseisvat hoonet ja Ministeeriumide Karanfiili tänaval asuva hoone omandiõigus anti ülemusele 10. septembri peaministri kirjaga. 1982 ja hoone asustati 01. aprillil 1983.
Rannikuvalve väejuhatus, mis oli 01. jaanuarini 1985 sandarmee kindralkomando alluvuses, on olnud Türgi relvajõudude staabi ja organisatsiooni relvastatud julgeolekuüksus, mis on rahuajal siseministeeriumile allutatud tööülesannete ja teenistuse osas, ja allutatud mereväe väejuhatusele hädaolukordade ja sõja korral on hakanud oma tegevust teostama kõigil meie riigi rannikutel, Marmara merel, Bosporuse ja Dardanellide väinas, sadamates ja lahel, territoriaalvetes, majandusvööndis ja kõigis meie suveräänsete õiguste ja kontrolli all olevates merepiirkondades vastavalt siseriiklikele ja rahvusvahelistele õigusnormidele.
1993. aastal korraldati ümber rannavalve väejuhatuse peamiste alluvate juhtkondade nimed ja need nimetati piirkondlikuks väejuhatuseks järgmiselt; * Rannavalve Marmara ja väina piirkondlik väejuht * Rannavalve Musta mere piirkondlik väejuhatus * Rannavalve Vahemere piirkondlik väejuht * Rannavalve Egeuse mere piirkonna väejuhatus
Rannikuvalvekomando praeguste ja tulevaste personalivajaduste rahuldamiseks ning missiooni tõhususe suurendamiseks muudeti 18. juunil 2003 vastu võetud seadusega rannavalve väejuhatuse seadust nr 2692. Selle muudatusega on rannavalve väejuhatus saanud sõltumatu struktuuri nagu Türgi relvajõudude väejuhatused ja sandarmite üldjuhatus.
Rannavalve väejuhatus eraldati Karanfili tänava hoonest, mis teenis 06 aastat juhtkonna peakorterit, 2006. jaanuaril 24 ja kolis uude ja kaasaegsesse juhtimishoonesse, mis ehitati Ministeeriumide Merasimi tänavale kooskõlas tema ülesannete olulisus.
Rannavalve väejuhatus; Vastavalt dekreetseadusele nr 668 allus see 25. juulil 2016 presidendi juhtimisel kokku kutsutud ministrite nõukogu otsuse kohaselt otse siseministeeriumile kui relvastatud üldisele korrakaitseväele.
Ole esimene, kes kommenteerib