Transpordi- ja taristuminister Adil Karaismailoğlu esines transpordi 2053 Körfezi logistikatöökojas päevakorraga seotud oluliste avaldustega. Seminaril, kus osales Türgi riigiraudtee (TCDD) peadirektor Metin Akbaş: kulude vähendamine logistikas, roheline energia, transpordist tulenevate heitkoguste vähendamine, transpordiinvesteeringud, logistikakeskused, transpordiliikide integreerimine, autonoomsed süsteemid, uued eesmärgid ja poliitika ja õigusnormid.arutati määrusi. Minister Karaismailoğlu ütles, et nad suurendavad raudtee osakaalu transpordis.
Minister Karaismailoğlu rõhutas seminari avamisel, et Türgi on teel logistikasektori suurriigiks. Minister Adil Karaismailoğlu ütles seminari olulisusele viidates: „Meie töötoas käsitletakse väga kriitilisi teemasid, nagu transpordiinvesteeringud, transpordiliikide integreerimine meie logistikakeskustesse, logistikakulude vähendamine, keskkonnasõbralik energiakasutus ja heitkoguste vähendamine. arutatud. Arutleme meie transpordi- ja taristupoliitika kõige olulisema fookuse logistika mõjude üle meie riigi investeeringutele, tööhõivele, tootmisele ja ekspordile. ta ütles.
PLANEERIME VEEL 198 MILJARDI DOLLARI INVESTEERINGUT
Karaismailoğlu nentis, et tänu 2003. aastast tehtud transpordi- ja sideinvesteeringutele on riik suutnud vaatamata pandeemiale ja kriisile edestada konkurente tootmises ja ekspordis ning Maailmapanga logistika tulemuslikkuse indeksis (LPI) 2023. aastal õiged projektid, mille nad on koostanud riigi mõistusega; Ta märkis, et nad teevad rohkem tööd eesmärgiga jõuda 25. aastaks 2053 parima riigi hulka. Rõhutades, et transpordi ja side oleviku ülesehitamise ajal jätkas minister Karaismailoğlu oma sõnu järgmiselt: „Täna elab 10 protsenti maailma elanikkonnast linnapiirkondades. Aastaks 50 ulatub see määr 2050 protsendini. Selle tulemusena toodetakse enam kui 70 protsenti maailma majandusest linnapiirkondades. Ennustatakse, et aastatel 90-2020 kahekordistub nõudlus transpordi järele reisijate arvu kilomeetrites. Lisaks prognoositakse, et maailmakaubanduse maht, mis 2050. aastal oli 2 miljardit tonni, kasvab 2020. aastal 12 miljardi tonnini, 2030. aastal 25 miljardi tonnini ja 2050. aastal 95 miljardi tonnini. Oleme nende ennustuste valguses uuendanud kõiki oma töid ja eesmärke. Uus protsess, mida me transpordi- ja sidevaldkonnas läbi viime, on ambitsioonikas protsess, mis keskendub terviklikule arengule, tõhus ja mille eesmärk on integreerida maailm meie riiki. Ida-Lääne rahvusvahelise ajaloolise Siiditee keskmises koridoris asuv Türgi on Hiinast Londonini ulatuva liini keskmes. Alates 2100. aastast oleme selle ametikoha võimalusi avanud 150 miljardi dollari suuruse investeeringuga meie riigi transporti ja infrastruktuuri. Kavandame 2002 miljardi dollari suurust lisainvesteeringut aastani 183. Kooskõlas oma 2053. aasta visiooniga suurendame oma riigi osa Aasia ja Euroopa vahelises kaubavahetuses, mis ületab täna 198 miljardit dollarit.
OLEME LOGISTIKAS REGIONAALSEKS BAASiks
Minister Karaismailoğlu ütles, et Keskkoridori liin on vahemaa ja aja poolest väga tugev alternatiiv teistele transpordikoridoridele, ütles minister: "Kui Hiinast Euroopasse väljuv kaubavedu eelistab Keskkoridori ja Türgit, läbib see 7 tuhande pikkuse vahemaa. kilomeetrit. saab sellega hakkama ühe päevaga. Kui sama veos eelistab Venemaa põhjakaubandusteed, võib see 12 tuhande kilomeetri pikkuse tee läbida vähemalt 10 päevaga. Lõunakoridoris reisides suudab ta laevaga sõita üle Suessi kanali 20 tuhat kilomeetrit vaid 20 päevaga. Lisaks jääb pikaks ajaks meelde Ever Given Shipi juhtum, mis blokeeris Suessi kanali lõunakoridoris. Põhjakoridoris jätkub teadaolev sõja- ja liiklusohutusoht. Igal juhul on ilmselge, et ükski koridor ei suuda võistelda Keskkoridoriga, mille keskpunkt me oleme. Meie kavatsus on selge. Kasutame seda potentsiaali täiel määral ja parimal viisil oma rahva hüvanguks. Teame probleeme, millega meie rahvusvaheliste vedude autojuhid kokku puutuvad. Eelkõige oleme teinud olulise sammu Aserbaidžaani-Kasahstani liini probleemide kõrvaldamise suunas. Bakuus toimunud Türgi-Aserbaidžaani-Kasahstani välis- ja transpordiministrite tippkohtumisel moodustasime Türgi ettepanekul ühise töörühma. Oleme koos Aasia-Euroopaga sillariik Musta mere vesikonnas toodetava lisaväärtuse jõudmisel Vahemerele ja maailma. Tänu sellele ametikohale oleme logistikas regionaalne baas.” ütles.
SUURENDAME LOGISTIKAKESKUSTE ARVUT 26-ni
Väljendades, et Türgil peaks olema oma regioonis logistikabaas, ütles minister Karaismailoğlu: "Selleks, et Türgi saaks 2053. aastal saavutada oma ekspordieesmärgi, milleks on 1 triljon dollarit, peab valmima logistika infrastruktuur ja see peaks olema omaette logistikabaas. piirkond ülemaailmses kaubanduses. Me loome kõigi transpordiliikide jaoks multimodaalse süsteemi, ehitades samal ajal maismaa-, õhu-, raudtee- ja mereteid, mis on kaubanduse elujõud. Panime tööle 13,6 erinevat logistikakeskust koguvõimsusega 13 miljonit tonni, et Türgist saaks piirkonna logistikabaas. Lisaks nendele keskustele jätkub kiiresti meie Sivas İzmiri (Kemalpaşa) ja Rize (Iyidere) logistikakeskuste ehitamine. Kayseri (Bogazköprü), Tekirdag (Çerkezköy) Meie logistikakeskused on hankefaasis. Bilecik (Bozhöyük) Logistikakeskus II. Lavatööd on lõpetatud. Õppeprojektid ja plaanid jätkuvad meie logistikakeskustes Mardinis, Şırnakis (Haburis), Istanbulis (Euroopa pool), İzmiris (Çandarlı), Zonguldakis (Filyos). Nende jõupingutuste tulemusena suurendame oma logistikakeskuste arvu 26-ni. Lisaks jätkame oma täiendavaid uusi plaane kooskõlas ühisel meelel läbiviidavate töötubade tulemustega.
RAUDTEEINVESTEERINGUD KIIRENDUVAD
Rõhutades, et 2053. aastaks suurendatakse raudteevõrku 13 tuhandelt 22 kilomeetrilt 28 tuhandele 590 kilomeetrile, jätkas minister Karaismailoğlu järgmiselt: „Meie arenenud raudteevõrk ja maanteede võrk on meie sadamate toitmise kvaliteediga. Suurendame kiirrongiühendusega linnade arvu 13-lt 52-le. Eeldame, et raudtee osakaal transpordis kasvab 2029. aastal üle 11 protsendi ja 2053. aastal üle 22 protsendi. Seega suureneb raudtee osakaal kaubaveos 2019. aastast 2053. aastani 7 korda. Seame taas eesmärgiks tõsta raudtee osakaalu rahvusvahelistes kaubavedudes 10 korda. Et väljendada oma 2053. aasta visiooni suurust, meie investeeringute kaasatust ja tulevikudisaini, investeerime 2053. aastani, viieaastase planeerimise lõpus, 198 miljardit dollarit raudtee-, maantee-, mere-, õhu- ja sidevõrkudesse. Kuni 2053. aastani ulatub meie panus rahvatulu 1 triljoni dollarini, tuues sisse enam kui 5-kordse investeeringu väärtuse. Seevastu meie panus tootmisse teenib ligikaudu 2 triljoni dollariga ligikaudu 10-kordset investeeringu väärtust. Meie panus tööhõivesse jõuab 2053. aastal koos investeeringutega 28 miljoni inimeseni. Valmistame Türgit tulevikuks täielikult ette riigimõistuse, kaugnägelikkuse ja plaanipärase lähenemisega. Meie teed, nagu ojad, lisavad elujõudu kohtadele, millest nad mööduvad ja kuhu lähevad. Iga transpordiliik, mida me arendame; Sellest saab investeeringute, tööhõive, tootmise ja ekspordi allikas kohas, kus see tehakse. Lisaks logistikasektori katalüsaatoriks olevate transpordisüsteemide taastamisele püüame selle toimimises kasutusele võtta keskkonnasõbralikuma lähenemisviisi.
Kiirendame oma tööd koos avaliku ja erasektori ning sektori valitsusväliste organisatsioonidega vastavalt Türgi transpordi ja logistika üldplaani eesmärkidele ja töögraafikule. Lisaks kõigele sellele vähendasime oma heitkoguseid 5 miljoni tonni võrra. Lisaks on tänu meie investeeringutele suurenenud liiklusohutus ning suures osas oleme ära hoidnud surmaga lõppenud liiklusõnnetusi. Nii jäi aastas ellu keskmiselt 9 kodanikku. Tänu perioodil 455-2003 tehtud 2021 miljardi dollari suurusele koguinvesteeringule panustasime rahvatuludesse 183 miljardit dollarit, tootmisse 548 triljon 1 miljardit dollarit ja keskmiselt 138 tuhat inimest aastas tööhõivesse. Tänu tehtud investeeringutele hoitakse aga kokku aja- ja kütusesäästu ning keskkonnakasu – maal keskmiselt 994 miljardit dollarit, raudteel 22,5 miljardit dollarit, mereteedel 1,5 miljardit dollarit, õhuteedel 2 miljonit dollarit, 200 miljardit dollarit. side, kokku 2 miljardit dollarit aastas. Säästsime dollareid.
Ole esimene, kes kommenteerib