Srebrenica veresaun või Srebrenica genotsiid on sündmus, mis leidis aset 1991. aasta juulis Serblaste Vabariigi armee Krivaya '1995 operatsiooni ajal Srebrenica vastu aastatel 95–1995 Jugoslaavia kodusõjas (Horvaatia sõda ja Bosnia sõda) ning et vähemalt 8.372 Bosnias tapeti bosnialasi. Selle nimetuse andis raskerelvastatud Bosnia serblaste armee kindral Ratko Mladici juhtimisel Hertsegoviinas Srebrenica linnas toimunud mõrvale. Dokumentidega on tõestatud, et veresaunas hukkusid ka mõned naised ja väikelapsed. Peale Serblaste Vabariigi armee osalesid veresaunas ka Serbia erajulgeolekujõud, keda tuntakse "Skorpionidena". Kuigi ÜRO kuulutas Srebrenica turvaliseks tsooniks, ei suutnud 400 relvastatud Hollandi rahuvalvaja kohalolek veresauna ära hoida.
Srebrenica veresaun II. See on oluline ka selle poolest, et tegemist on suurima massimõrvaga, mis Euroopas on toimunud pärast Teist maailmasõda ja on esimene seaduslikult dokumenteeritud genotsiid Euroopas.
Srebrenica kuulus 1992 piirkonna hulka, mille ÜRO kuulutas turvaliseks tsooniks ja mis sekkus piirkonda sunniviisiliselt pärast serblaste algatatud genotsiidi Bosnias 6. aastal pärast Jugoslaavia kokkuvarisemist.
Linna elanikkond, mis enne sõda oli umbes 24 tuhat, oli teistest piirkondadest pärit põgenike rändega jõudnud 60 tuhande ringis. Nüüd oli Srebrenica muutunud "koonduslaagriks", mis võitles "nälja" ja "haigustega". Moslemite käes olevad relvad kogusid kaitsekaalutlustel ÜRO rahuvalvejõud.
Kui serblased Ratko Mladici juhtimisel intensiivistasid rünnakuid Srebrenica vastu, lükkas Hollandi vastutav komandör Thom Karremans tagasi moslemite taotluse kogutud relvad tagasi võtta. ÜRO sai vaid kaks F16 lennukit üle linna lennata.
Hollandi sõdurid evakueerisid linna keskööl Hollandi kindrali, Bosnias asuvate ÜRO rahuvalvejõudude komandöri korraldusel. Sõja ajal linna turvalisuse eest vastutanud Hollandi komandör Thom Karremans andis serblastele üle 25 XNUMX põgenikku ja linna.
Hiljem ilmunud videolindil pidi jäädvustama Serbia kindralit, kes tegi kingituse linna evakueerinud Hollandi komandörile. Nädala pikkune veresaun II. See oli arhiivis loetletud suurimaks inimsusevastaseks kuriteoks pärast Teist maailmasõda.
15. juunil 27, 2017 aastat pärast veresauna, tunnistas Hollandi kohus Hollandi sõdurid süüdi, otsustades, et Hollandi sõdurid tegutsesid seoses Srebrenista veresaunaga ebaseaduslikult ja süüdi on osaliselt Holland. Kohus kuulutas, et Hollandi valitsus oli vastutav 30% Srebrenica surmajuhtumite eest.
Haagi kohus pidas nädal aega kestnud veresauna genotsiidiks; kuid otsustas, et Serbiat ei võeta vastutusele.
Pärast 1992. aasta Bosnia sõda sai Serbiast Bosnia ja Hertsegoviina strateegiline piirkond. Eelkõige on riigi idaosa kuulutanud Euroopa Liidu poolt keelatud tsooniks. Sellesse piirkonda kuulus Srebrenica linn. Seda peeti Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude võimaluseks. Lisaks olid suurimad kaevandused kogu Bosnia ja Hertsegoviina materiaalse varaga riigi ainsaks sissetulekuallikaks. Seda peeti ka serblaste tööriistaks. Srebrenica Tanjarz Ruralis 10.000 5 vangi võtnud sõjaväerühmitus, kus moslemitest elanikkond on enamus ja üritab ebapiisavate vahenditega serblaste tagakiusamisele vastu seista, asus Mladići käsul vange tapma. Serbia jõhkrus saavutas Euroopas haripunkti ja täpselt 8.300 päeva kestnud veresaunas hukkus 2.700 inimest. Ülejäänud 8.300 inimest vabastati. Nende 13 tapetud inimese surnukehad tükeldati ja nende luustikud eemaldati ning need surnukehad maeti pärast krematooriumis põletamist Haagi kalmistule. Umbes 1 aastat pärast veresauna arreteeriti Bosnia serblaste komandör Ratko Mladic ja vahistati koos Radovan Karadziciga Serbias Sermiyani külas, kus ta elas põgenikena. Pärast Serbia luure jõupingutusi Haagi rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali poolt 16 aastat tagaotsitud Mladići tabamiseks viisid politsei eriüksused läbi operatsiooni Zrenyanini linna lähedal Lazarevo külas. Ratko Mladic, kes kasutas operatsioonis võltsidentiteeti "Milorad Komadic", tabati. ÜRO Julgeolekunõukogu otsusega loodud endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu avalduses märgiti, et Mladic viiakse Haagi üle pärast kohtuprotsessi, mis tuleb täita vastavalt Serbia siseriiklikule kriminaalkohtule. seadus on lõpule viidud ja seda üleandmist oodatakse pikisilmi.
11. juulil 1995 sisenes Ratko Mladic ilma raskusteta demilitariseeritud linna. Seejärel tapsid Serbia sõdurid teedel ja mägedes Bosnia moslemeid ja Bosnia horvaate. Serbia sõdurid tükeldasid surnukehad, et nende isikut ei tuvastataks, ja matsid need 64 ühishauda.
Nimekiri Serbia kõrgematest ohvitseridest ja poliitikutest, kes on Rahvusvahelise Sõjakurjategijate Tribunali poolt Srebrenica genotsiidi eest tagaotsitavad, kohut mõistetud ja süüdi mõistetud.
- Momcilo Krajisnik
- Bilyana Plavsic
- Ratko Mladic
- Zdravko Tolimir
- Radovan Karadžic
11. märtsil 24 kuulutas Haagis asuv Rahvusvaheline Endise Jugoslaavia Kriminaaltribunal (ICTY) välja oma otsuse Serbia liidri Radovan Karadzici suhtes, kelle üle anti Bosnia sõja ajal kohut 2016 erineva kuriteo eest. Kohus tunnistas Serbia endise juhi Radovan Karadzici süüdi genotsiidis Srebrenicas, kus tapeti 8.000 moslemist bosnialast.
Kohus otsustas, et teistes Bosnia linnades toime pandud kuriteod ei olnud "genotsiidid" ja otsustas, et "Karadzic vastutab inimsusevastaste kuritegude toimepanemise eest Bosnia omavalitsustes". Karadzic tunnistati süüdi 11-st kuriteost 10-s.
Kohus otsustas ka, et Serbia liider pani Sarajevo piiramise ajal toime sõjakuriteo. Ta mõisteti 40 aastaks vangi.
Ole esimene, kes kommenteerib