Mere- ja kabotaažipäev on riigipüha, mida tähistatakse igal aastal 1. juulil. Kabotaaž on riigi õigus opereerida laevu oma territoriaalvetes ja oma sadamate vahel ning hoida kõikvõimalikke sadamateenuseid enda kontrolli all. Suur türgi sõnaraamat annab sõnale kabotaaž tähenduse "laevahaldustöö riigi muulide või sadamate vahel". Osmani impeeriumi ajal ei olnud impeeriumil kabotaažiõigust. Sest lääneriikidele antud kapitulatsiooniõiguste tõttu teenisid Osmani impeeriumi kallastel tavaliselt välisriigi lipu all sõitvad paadid. Vastavalt 24. juulil 1923 sõlmitud Lausanne'i lepingule kapitulatsioonid siiski tühistati. Nii sai Türgi kabotaažiõiguse.
Arvestades, et Türgi on suures osas poolsaar ja selle rannajoon on 8333 kilomeetrit, andis see Türgi laevanduseks suurepärase võimaluse. Pärast vajalike korralduste tegemist pidid 19. aprillil 1926 jõustunud seaduse nr 815 järgi Türgi sadamate vahel sõitma ainult Türgi paadid. Seadus jõustus sama aasta 1. juulil. Seda kuupäeva on tähistatud kabotaažipäevana alates 1935. aastast. 2007. aastal lisandus sõnale kabotaaž ka sõna merendus ning puhkuse nimeks sai mere- ja kabotaažipäev. Sellel puhkusel ei ole üldist puhkust.
MIS ON KABOTAAŽI PÄEV, MIKS SEDA TÄHISTATAKSE?
Kabotaažiseadus, mis võeti meie riigis vastu 20. aprillil 1926, jõustus 1. juulil 1926 ja see seadus tõi kaasa sätte, et "Türgi sadamate ja ranniku vahelist kauba- ja reisijatevedu, lootsimist ja puksiiriteenust osutavad Türgi kodanikud ja Türgi lippu kandvad laevad". Ta nentis, et neid tegevusi, mis olid varem välismaalastele avatud, saavad edaspidi teostada ainult Türgi Vabariigi kodanikud. Seetõttu tähistame igal aastal 1. juulit "Merenduse ja kabotaaži päevana".
Osmanite impeeriumi poolt kapitulatsioonide raames välisriikide laevadele antud kabotaažiõigus kaotati 1923. aastal Lausanne'i rahulepinguga. See võeti vastu ka 20. aprillil 1926. Kabotaažiseadus jõustus 1. juulil 1926. Selle seaduse kohaselt; Masinate, purjede ja aerudega sõidukite hoidmine jõgedes, järvedes, Marmara meres ja väinades, kõigis territoriaalvetes ning nendes asuvates lahes, sadamates, lahesoppides ja muudes sarnastes kohtades; Türgi kodanikele anti õigus koos nendega kaupa ja reisijaid vedada. Samuti; Teatati, et Türgi kodanikud saavad täita sukeldumise, piloteerimise, kapteni, inseneri, meeskonna jms elukutseid. Aktsepteeriti, et välismaised laevad toovad inimesi ja lasti vedada ainult Türgi ja välisriikide sadamate vahel.
MIDA TÄHENDAB KABOTAAŽ?
Kabotaaž on privileeg, mille riik annab oma sadamatele seoses merekaubandusega. Kuna sellest privileegist saavad kasu ainult nende kodanikud, annab see olulise panuse rahvamajandusse, mistõttu on riigid hakanud kehtestama välisriikide lipu all sõitvate laevade kabotaažikeelu. Mõni rahvusvaheline konventsioon sisaldab ka sätteid kabotaažikeelu kehtestamise volituste kohta.
Ole esimene, kes kommenteerib