Metsloomade satelliitsaatja jälgimine

Metsloomade satelliitsaatja jälgimine
Metsloomade satelliitsaatja jälgimine

Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi looduskaitse ja rahvusparkide peadirektoraadi (DKMP) ohustatud metsloomade kaitse tegevuskava raames; Satelliitsaatjad paigaldati sellistele liikidele nagu metslammas, gasell, metskits, metskits, kraana, haripelikan, keiserlik kotkas, stepikotkas. Selle meetodiga määratakse ja kaitstakse metsloomade elupaiku, rändeteid ja sigimisalasid.

Looduskaitse ja rahvusparkide peadirektoraat on koostanud tegevuskava ohustatud või ohustatud loomaliikide kaitseks eluslooduses. 100 liigi kohta koostatud planeeringu raames ohustatud; Satelliitsaatjad paigaldati metslammastele, gasellidele, metskitsedele, metskitsedele, sookurgedele, haripelikanile, keiserlikule kotkale ja stepikotkale. Koos doonoritega tehtava järelkontrolliga määratakse metsloomade elupaigad, rändeteed ja pesitsusalad ning tehakse kaitsetöid. Ohustatud liikide kaitse uuringus saadi olulisi andmeid.

TURNA TÕUG TÖDÜRGES JA KIZIZIRMAKUL

Kraanalind on üks satelliitsaatjate poolt kõige sagedamini jälgitavaid liike. Tehti kindlaks, et Sivas on üks tähtsamaid sookurgede sigimisalasid, millele järgneb nende tagaosa külge kinnitatud saatja. On kindlaks tehtud, et Sivas asuv Tödürge järv ja Kızılırmaki jõgikond on üks olulisemaid sookurgede sigimise elupaiku. Seejärel alustati tööd nende alade kuulutamiseks eluslooduse arendusaladeks.

SAH KARTAL, BOLU JA ÇANKIRI VAHEL

Jällegi, keiserliku kotka Anatoolia populatsioon, millele järgneb doonor, ei ole tänaseni rännanud; siiski tehti kindlaks, et vastsündinud kutsikad skaneerisid suuri alasid, et leida neile sobiv elupaik. Tehti kindlaks, et neil oli raskusi neile sobivate elupaikade leidmisega ning nad pesitsevad üldiselt Bolu ja Çankırı vahelistel metsalagendikel. Tehti kindlaks, et 2022. aasta talvel väsinuna leitud ja pärast rehabilitatsiooniprotsessi loodusesse jäetud keisrikotkas läks Dagestani ega ole sealt siiani lahkunud.

JÄÄRSKOTKAS LÄHEB TŠAADI

Jällegi tehti kindlaks, et stepikotkas, kellele järgnes doonor, oli populatsiooni suuruse poolest palju kriitilisemas olukorras. Vastupidiselt keiserlikule kotkale määrasid annetajad, et Türgi stepikotkas on rändpopulatsioon, kes rändab talvel Tšaadi ja Kameruni vahelisele alale. Tehti kindlaks, et stepikotkas, keda 2022. aastal paigaldatud saatjaga jälgiti, alustas rännet augusti lõpus ning viibib viimaste uuenduste kohaselt praegu Tšaadis.

Seevastu 50 28 metslambast, kes viidi sel aastal ümber 3 tuhande hektari suurusele põllule Nurhaki mäel Elbistani linnaosas Kahramanmaraşis, olid varustatud saatjaga. Jällegi pandi saatjad kahele Şanlıurfas loodusesse lastud gasellile. Kui praegu 2 gaselliga rühmas on 2 gaselli, siis seire jätkub.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*