Rakenduspõhimõtted lepingulises karjakasvatuses

Lepinguga kariloomad
Rakenduspõhimõtted lepingulises karjakasvatuses

Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi vastav asutus Liha- ja Piimaasutus (ESK) on kindlaks määranud lepingulised aretustavad, mis toovad olemasolevate nuumaettevõtete jõudevõimsused tootmisse, tõstavad efektiivsust ja tagavad jätkusuutlikkuse punase liha tootmisel.

Rakendus on koostatud sektorile eeskujuks.

Sellest lähtuvalt esitab aretaja taotluse kohta eelnõudeavaldused kombaini direktoraatidele, täites IHC kodulehel avaldatud vormi.

Kasvatajaga sõlmitavate loomade arv on minimaalselt 5 ja maksimaalselt 200 looma. Kasvatajate, kelle taotlust peetakse sobivaks, ja kombinaatide direktoraatide vahel sõlmitakse leping. Taotlused vormistatakse 1 kuu jooksul.

Kasvatajaga, kelle leping on sõlmitud, ei sõlmita uut lepingut enne, kui 90 protsenti tema praegusest kohustusest on täidetud. Uut lepingut sõlmida sooviva kasvataja esimeses ja teises lepingus olevate loomade koguarv ei ületa 200 looma ühe aasta jooksul.

Avalikud asutused ja organisatsioonid ning nende sidusettevõtted sellest kasu ei saa

Lepingulist nuumamist hakatakse tegema peamiselt tühikäiguvõimsusega kasvatajatega.

Toetusmaksed kannab aretajate arvele Põllumajandus- ja Metsandusministeerium panga Ziraat kaudu.

Riigiasutused ja organisatsioonid ning nende sidusettevõtted ei saa lepingulisest karjakasvatusest kasu.

Toetust ei maksta veiste eest, kelle suhtes kohaldatakse ministeeriumi loomataudihüvitist käsitlevate õigusaktide raames kohustuslikku tapmist, veiste eest, kelle rümp otsustatakse tapmisjärgsel kontrollil hävitada, ning veiste eest, kelle kahju on hüvitatud ulatuses. TARSİMi kindlustusfondist.

Kasvatajatelt, kellega leping sõlmitakse, nõutakse ette või nuumaperioodi lõpus teenustasu 100 TL looma kohta. Teenustasu tasuda soovijatelt võetakse nuumaperioodi lõpus kohustuskiri.

Lepingulist aretust rakendatakse 5 aastaks ja lepingud sõlmitakse igal aastal.

SÖÖTJATE SÄTTED

Veised varustab kasvataja. Loomade hooldamise, söötmise ja ohutuse eest vastutab kasvataja. Kasvataja peab järgima loomade tervise- ja heaolustandardeid.

Ministeeriumi heakskiitmata vaktsiine, bioloogilisi aineid, ravimeid ega hormoone ei kasutata. Loomade transport tapamajja või kombaini jääb samuti loomakasvataja õlule.

INSTITUTSIOONI SÄTTED

Tapjad tehakse lepingus märgitud kuupäeval Asutuse kombinaatides või lepingulistes tapamajades.

Rümbamassiga 201–250 kilogrammi saavad toetust 2,5 liiri kilogrammi kohta, rümba massiga 251–300 kilogrammi 3,5 liiri kilogrammi kohta ning 301 kilogrammi ja üle 5 liiri kilogrammi kohta. .

Asutus loob registreerimissüsteemi ning külastab vähemalt korra nuumaperioodi jooksul talupidaja ettevõtet ning koostab ettevõtte kohta vaatlusaruande.

Põllumajandus- ja metsandusministeerium saab teha toetusühikuhindades muudatusi, kui seda vajalikuks peab.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*