Töölepinguks nimetatakse dokumenti, mille töötaja oma tööandjaga tööle asumise päeval allkirjastab ja millega töösuhe algatatakse. Juhul, kui see töösuhe lõpetatakse teatud põhjustel ehk tööleping lõpetatakse, tekivad töötajal teatud õigused. Üks neist on lahkumishüvitis. Kuigi selline praktika näib olevat ainult töötajate kasuks, kaitseb see tegelikult ka tööandjaid. See süsteem, mis premeerib töötaja pikaajalist pühendumist töökohale, vähendab ka töökohale sisenevate ja sealt lahkuvate töötajate arvu ehk töötajate ringlust.
Millised on lahkumishüvitise tingimused?
Koondamishüvitise saamiseks vajalikud tingimused määratakse kindlaks tööseaduse raames. Igal töötajal, kelle tööleping lõpetatakse, ei ole õigust hüvitisele. Selleks, et töötaja saaks koondamishüvitist, peab ta olema töökohal töötanud vähemalt 1 aasta. Loomulikult on ainuke nõue minimaalse tööaja mittetäitmine. Selle õiguse omamiseks peab töötaja puude, vanaduse ja pensionile jäämise tõttu ühekordse hüvitise saamiseks töölt lahkuma või tööandja peab töötaja olema vallandanud muul põhjusel kui tööseaduse vastavates artiklites.
Lisaks pensionile ja vallandamisele võib tal olla õigus saada hüvitist isegi siis, kui töötaja mõnel erandlikul põhjusel töölt vabatahtlikult lahkub. Nii nagu meestöötajatel on õigus saada lahkumishüvitist kohustusliku ajateenistuse tõttu töölt lahkudes. Meestöötajad, kes soovivad seda õigust kasutada, peavad oma töösuhte lõpetamise avaldusele lisama ka sõjaväeteenistuse suunamise dokumendi.
Kuigi tööseadusest tulenevalt on palju koondamishüvitise tingimusi, on selgelt välja toodud ka inimesed, kes sellest õigusest kasu ei saa. Näiteks ei saa tööseaduse artikli 14 alusel lahkumishüvitist inimesed, kes töötavad pereliikme või sugulase heaks, sportlased, praktikandid ja koduabilised. Lisaks ei saa lahkumishüvitist töötajad, kes lahkuvad töölt põhjust avaldamata.
Kuidas lahkumishüvitist arvutatakse?
Koondamishüvitis arvutatakse selle aja summa järgi, mil isik on kõnealusel töökohal töötanud. Teisisõnu, mida kauemaks töökohal viibite, seda suurem on teie lahkumishüvitise arvestamine. Selle arvutuse tegemisel ei võeta arvesse töötaja netopalka, vaid brutopalka ja kõrvaltasusid (nt sõit, söök, lisatasu). Töötajal on õigus saada tasu viimase 30 päeva brutopalga ulatuses iga töökohal töötatud aasta eest. Kui töötaja vallandamise kuupäev ei kattu terve aastaga, tehakse suhtarv selle aasta 30 päeva brutopalga alusel. Näiteks 5 aastat ja 6 kuud samal töökohal töötaval töötajal on õigus saada tasu, mis võrdub tema viimase 30 päeva brutopalga x5 + 15 päeva brutopalgaga.
Üks olulisemaid küsimusi, mida selles arvestusprotsessis arvesse võtta, on rahandus- ja rahandusministeeriumi poolt määratud maksimaalne lahkumishüvitis töölepingu lõpetamise aasta eest. Ülemmääraks loetakse üheaastast pensioni, mida kõrgeim riigiametnik pensionile jäädes saab. Rahandus- ja rahandusministeerium teatab ülemmäärad kaks korda aastas, jaanuaris ja juulis.
Enne lõpliku arvestusliku summa väljamaksmist töötajale arvatakse maha tempelmaks ja ülejäänud summa makstakse lahkumishüvitisena töötajale, kelle tööleping lõpetatakse. Koondamishüvitist ei maksustata tulumaksuga; Kui aga töötaja töötab rohkem kui ühel töökohal ja tema aastaringselt saadav töötasu ületab maksimaalset koondamishüvitist, lisandub sellest summast suuremalt töötasult tulumaks. Sel juhul peab töötaja koostama tuludeklaratsiooni muu töötasu kohta ja tasuma selle maksu järgmisel aastal.
Kuidas saada lahkumishüvitist?
Kui töötaja tööleping lõpetatakse tööseaduse sätetele vastavatel põhjustel, nagu eespool mainitud, on töötajal automaatselt õigus saada hüvitist. Kui esineb selline olukord nagu pensionile jäämine, peab sotsiaalkindlustusasutus selle olukorra dokumenteerima. Töötajatel, kelle pensionile jäämine on SGK poolt heaks kiidetud, on õigus saada lahkumishüvitist, esitades tööandjale vastava dokumendi, mille nad SGK-lt saab Koondamishüvitis tuleb välja maksta 5 aasta jooksul alates töölepingu lõppemisest. 5 aasta jooksul tasumata nõuetel on aegunud. Sel juhul saab koondamishüvitisele lisada intressid; selleks peab aga töötaja esitama kaebuse töökohtusse.
Kas naistöötaja, kes lahkub töölt abielu tõttu, saab lahkumishüvitist?
Üks korduma kippuvaid küsimusi lahkumishüvitise nõude kohta on see, kas naistöötajal, kes lahkub töölt abiellumise tõttu, on õigus hüvitisele. Kui abielu sõlmiti tsiviilseadustiku kohaselt, on naistöötajatel õigus saada abieluhüvitist. Naistöötajatel on see õigus, kui nad lõpetavad töölepingu ühe aasta jooksul pärast abiellumist.
Selleks, et olla kindel, kas sul on õigus saada lahkumishüvitist ja et sul ei tekiks küsimärki, saad tööseaduse koondamishüvitist käsitlevate artiklitega tutvudes kõige usaldusväärsema info.
Ole esimene, kes kommenteerib