Anadolu meditsiinikeskuse psühholoog Ezgi Dokuzlu tegi avaldusi maavärinahirmu kohta. Maavärin, mis on osa elust, tekitab paljudes inimestes ärevust. Spetsialist psühholoog Ezgi Dokuzlu, kes väitis, et katastroofistsenaariumid, sealhulgas inimeste lähedased, perekond ja lähiringkonnad, vallandavad rohkem hirmu ja ärevust: võivad ilmneda järjekorra häiretena. Maavärina kartuses on inimesed üldiselt mures maavärina tagajärgede pärast, mitte maavärina enda pärast.
Ekspertpsühholoog Dokuzlu ütles, et pärast maavärinat ja selle tagajärgi võivad ilmneda hirmud, viha, süütunne ja kahetsus: "Traumaatilised sündmused, nagu maavärinad, põhjustavad inimestes mõnda aega rahutust. Inimesele, kelle igapäevaelus nii haiget ja muljetavaldavat kogemust ei ole, võib maavärinajärgne protsess olla üsna keeruline ja elu jätkamiseks võib kuluda kuid või isegi aastaid.
Nentides, et eriti rusude alt välja tulnud või lähedase kaotanud inimeste jaoks on olukord palju keerulisem, tuletas Dokuzlu meelde, et "tervislik on mõne aja pärast normaalset elu jätkata, aga kui traumeeritud inimene on kohanemisfaasis ja tal on raskusi traumaga toimetulekul, tuleks pöörduda spetsialisti poole.“ leiti.
Spetsialist psühholoog Ezgi Dokuzlu tegi ettepanekuid, kuidas toetada inimesi, kes on kokku puutunud katastroofidega, näiteks maavärinatega:
„Inimene võib soovida jagada kõiki kogetud negatiivse olukorra üksikasju või ei taha sellest üldse rääkida. Las ta räägib teile, mida ta tunneb, mida ta läbi elab, ja kuulake kannatlikult. Ärge olge visa, kui ta ei taha oma kogemusi jagada. Ära mõista kuulamise ajal kohut, väldi kritiseerimist. Teades, et tal on keegi, kellega oma negatiivsust jagada, tunneb ta end hästi.
Pärast negatiivseid olukordi ei pruugi inimesed alati tahta rääkida, nad ei pruugi mõelda asjadele, mis neile seda sündmust meelde tuletavad. Selliste sündmuste ajal või pärast seda on vaja tunda, et nende kõrval on keegi, kes kuulab, rahustab, püüab mõista ja on tolerantne. Tuletage talle meelde, et ta saab teiega hõlpsasti ühendust, kui ta seda vajab.
Katastroofis kaotuse saanud inimene ei pruugi selle laastava sündmuse tõttu mõnda aega selgelt mõelda, tal võib olla raskusi enda kirjeldamisel oma tunnete väljendamisega ning igapäevaellu naasmine võib võtta aega. Vahepeal aitab inimese tervenemisele kaasa ümbritsevate toetus ja tema ütlemine. Tema kohe vana elu juurde naasmise ootamine ja käitumine nii, nagu midagi poleks juhtunud, on üks suurimaid tehtud vigu.
Süüdistava keelekasutamise asemel proovige tänapäeval kasutada leplikku, abistavat ja rahumeelset keelt. Paljud meist kurvastavad kogetud kurbade katastroofide pärast, on täiesti normaalne, et tahame oma tundeid jagada, kuid seda tehes peaksime vältima väljaütlemisi, mis teevad end ja teisi rahutuks.
Ole esimene, kes kommenteerib