Üsküdari Ülikooli Tervishoiuteaduskonna dekaani asetäitja, töötervishoiu ja tööohutuse spetsialist. Dr. Juhendaja Liige Nuri Bingöl andis teavet ja soovitusi selle kohta, mida tuleks ühiskonnana ette võtta terroriaktide ja loodusõnnetuste korral.
Teatades, et sellised sündmused nagu terroriaktid tekitavad paanikaseisundit ja neid käsitletakse hädaolukorrana, ütles dr. Juhendaja Liige Nuri Bingöl jätkas oma sõnu järgmiselt:
"Sellistes olukordades käituvad kõik paratamatult tavapärasest erinevalt. Kui aga pideva väljaõppe ja õppustega kujundatakse välja meie harjumused sellistes hädaolukordades tegutsemiseks, võime jõuda tasemeni, mis suudab nende hädaolukordadega rahulikumalt toime tulla. Seetõttu tuleks harjutuste sagedust, mida tuleks teha vähemalt kord aastas, suurendada ja neid tuleks teha 2 või isegi 3 korda aastas. Seda peaks toetama ka pidev koolitus. Päästemeeskonnad moodustatakse seadusandluse raames. Need hädaabimeeskonnad peavad olema ka spetsiaalselt koolitatud ja varustatud (tulekaitseriietus ja hingamisaparaat). Nende meeskondade kiire tegutsemine vähendab paanikaolukorda ja võib-olla minimeerib inimohvreid. Ei tasu unustada, et tuletõrjujate jms professionaalsete meeskondade saabumiseni kuluv aeg on ülioluline.
Märkides, et sarnastes olukordades on vaja alustada evakueerimist kiirelt, kuid rahulikult, kasutades varasemates harjutustes omandatud harjumusi ning tagada koha jätmine. Juhendaja Liige Nuri Bingöl ütles: "Teine samm peaks olema suunatud ohututele kogunemisaladele. Vahepeal peavad vastutajad olema eelnevalt kindlaks määratud ja spetsiaalselt koolitatud. Ametnike juhiseid tuleb järgida ja öeldut teha kirjalikult. Tuletõrje ja AFAD-i toel tuleks mõnel juhul korraldada evakueerimine ja vajadusel abi. Oluline on varisemis- ja/või plahvatusohu eest hoonetest eemale hoida ning ohututes kogunemispiirkondades tegutseda rahulikult vastavalt juhistele. Kõige olulisem sündmus pärast evakueerimist on loendamisega aru saada, kas sees on midagi alles. Selleks tuleks planeerida 20-liikmelistes rühmades koos eelnevalt tehtud harjutustega. Nendel rühmadel on vajalik üksteise tundmine, grupijuhi olemasolu, kadunu viivitamatu leidmine ning puuduse korral koheselt teavitamine sündmuskoha juhendajat või teisi ametnikke.
Teatades, et erakorralistes olukordades on inimesi, kes üritavad oma sugulasteni jõuda, ütles dr. Juhendaja Liige Nuri Bingöl ütles: "Kogunemisalasid ei tohiks mingil viisil ilma loendamata maha jätta. Väga oluline on loendamisega kindlaks teha, kas võimud on sees. Pargitavate sõidukite asukoht ja kogunemisalad tuleks eelnevalt kindlaks määrata, uurides ehituskeskkonda ja asukohta. Hoone kokkuvarisemise ohu vältimiseks tuleb saavutada ohutu kaugus. Parkimine kogunemiskeskustes ei tohiks olla lubatud. Väljumise kohad tuleks hoida kogu aeg lahti, et väljapääsude juures ei tekiks liitumist.
Rõhutades, et ametiasutuste ja ametnike sekkumist juhtunusse sekkumise osas mitte keerulisemaks muuta, tuleb kogunemisaladel regulaarselt oodata ning vältida täiendavaid riske tekitavat käitumist. Juhendaja Liige Nuri Bingöl ütles: „Vajalike kohustuste täitmine võib osutuda vajalikuks, kui seda palutakse. Olulised on ka alarmsõidukite sisse- ja väljapääsud. Neid ei tohiks ka blokeerida. Kui tekib kahtlus, et sees võib olla keegi, tuleks võimalusel asukohast ja asukohast ametnikele teada anda. Kui saabuvad hädaabimeeskonnad ja professionaalsed meeskonnad, näiteks tuletõrjujad, tuleb nende juhiseid järgida.
Ole esimene, kes kommenteerib