Minister Kirişç: "Konya Konyas koera mõrvanud isikute kohta teeb otsuse kohtuotsus"

Minister Kirisc langetab otsuse Konyas koera mõrvanud isikute kohta
Minister Kirişç "Konya Konyas koera mõrvanud isikute kohta teeb otsuse kohtuotsus"

Põllumajandus- ja metsandusminister prof. Dr. Vahit Kirişci ütles Konya suurlinna omavalitsuse hulkuvate loomade hooldekodus ja taastusravikeskuses koera surma kohta: "Lõpliku otsuse teeb kohtunikud koera mõrvanud ebainimlike inimeste kohta. Tahaksin avalikkusega jagada, et jälgime teemat. ütles.

Türgi Veterinaarmeditsiini Assotsiatsiooni (TVHB) 50. suurel kongressil peetud kõnes ütles Kirişci, et TVHB on oma valdkonnas täitnud olulise missiooni.

Väljendades, et ministeeriumina teevad nad kohalike administraatoritega koostööd nii hulkuvate loomade kui ka inimeste ohutuse tagamiseks, jätkas Kirişci järgmiselt:

"Meie provintsi direktoraadid võtavad need pildid vastu teadetena loomadevastase vägivalla korral ja järgivad vajalikku õiguslikku protsessi. Meil pole kunagi võimalik leppida vägivallaga oma kallite sõprade vastu. Tahan nentida, et jälgin eile sotsiaalmeedias kajastatud kurba sündmust Konyas. Meie provintsi direktoraat esitas prokuratuurile kuriteokaebuse ja 2 kahtlusalust peeti kinni. Kohtuvõim teeb lõpliku otsuse koera mõrvanud ebainimlike inimeste osas. Tahaksin avalikkusega jagada, et jälgime teemat.

Rõhutades, et hulkuvate loomade eest lasub kõigil asutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel ühine vastutus, tõi Kirişci välja nii loomade ohutuse tagamise kui ka selle, et inimesed kõnniksid rahulikult tänavatel.

Teatades, et looduskaitse ja rahvusparkide peadirektoraat korraldab hulkuvate loomade arvukuse suurendamise teemalise töötoa, teatas Kirişci, et selles piirkonnas luuakse teekaart.

STERILISEERIMISTOETUST ON PLAANIDES SUURENDADA 100 MILJONI LIIRI

Minister Kirişci teatas, et nad on kohalikele omavalitsustele loomade varjupaikade rajamiseks raha üle kandnud ning alates 2009. aastast on nad 59 provintsi 88 kohalikule omavalitsusele rahaliselt toetanud 72 miljonit liiri.

Viidates, et alates 2017. aastast on hulkuvate loomade steriliseerimisega seoses antud rahalist toetust 510 tuhande 654 looma eest 36 miljonit 500 tuhat liiri, märkis Kirişci, et alates 2007. aastast on loomaõiguste rikkumiste eest määratud kokku 35 miljonit liiri haldustrahve.

Kirişci ütles, et nad kavatsevad "Orvuks jäänud loomade neutraliseerimise programmi" raames suurendada rahalise toetuse suurust 2022 miljonilt liirilt 40. aastal 2023 miljonile liirile 100. aastal.

TUVASTATUD ON 580 295 OMANIKUID

Tuletades meelde, et registreeritakse ka omandis olevaid loomi, andis Kirişci järgmise teabe: „Vastavalt loomakaitseseadusele peavad kassi- ja koeraomanikud registreerima oma loomad digitaalse identifitseerimissüsteemiga hiljemalt 31. detsembrini. Aasta algusest saab aga kuni 6 kuu vanuseid kasse ja koeri registreerida ilma karistuseta. Alates 1. jaanuarist 2021 on üle riigi tuvastatud ja registreeritud kokku 580 tuhat 295 lemmiklooma.

Viidates, et veterinaarteenused on ministeeriumi üks olulisi töövaldkondi, ütles Kirişci, et veterinaararstidel on oluline roll loomakasvatuse arengus viimase 20 aasta jooksul saavutatud edus.

Kirişci ütles, et Türgil on suur loomapotentsiaal – 18 miljonit veist, 57 miljonit lammast ja kitse, 400 miljonit kodulindu ja 8 miljonit mesilast. 20. aastal tootsime 81 miljon 83,4 tuhat tonni punast liha, 58,6 miljonit tonni valget liha, 2021 miljardit muna, 1 miljonit tonni piima, 950 tuhat tonni kalatooteid ja 2,3 tuhat tonni mett. ütles.

RASEDATE RIITUTOGI ÜLEMINE PIIR SUURENDUS 100 PROTSENTI

Kirişci märkis, et veterinaararstid teevad igal aastal umbes 2,5 miljonit kunstlikku viljastamist ja ütles:

„Alates 2023. aastast rakendame uut toetust, mis võimaldab seda numbrit veelgi suurendada. Kunstlikul viljastamisel sündinud vasikate eest hakkame maksma lisatasu 200 TL. Samuti tahan siin avaldada meie 2022. aasta mullikatoetuse uued arvud. Mullika ostutoetuse raames oli tiinete mullikate toetuse ülempiir 20 tuhat liiri, see tõsteti 40 tuhandeni ning 8-15 kuu vanuste tühjade emaste veiste toetuse ülempiir 12 tuhat liiri ning oleme suurendanud seda 25 tuhande liirini. Toetusena maksame mullika või pühvli hinnast 50 protsenti, kui mullikad on sündinud Türgis ja hangitud mullikakeskustest, ja 40 protsenti, kui need on hangitud teistest tarnekeskustest. Mullikate ostmise toetuse taotlusi võtavad provintsi või rajooni direktoraadid vastu ajavahemikus 1. detsember 2022 kuni 27. jaanuar 2023.

Viidates veterinaararstide panusele võitluses Kovid-19 epideemia vastu, õnnitles Kirişci selles valdkonnas edu saavutanud veterinaararste, eriti TURKOVACi vaktsiini osas.

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.


*