Inimestena sõltub meie võime jätkata oma elu tervena ja jõukalt maailma ressursside õigest kasutamisest, st säästva eluviisi omaksvõtmisest. Võib öelda, et jätkusuutlikkuse raames on muutunud pigem vajadus kui vajadus muuta ja parandada oma harjumusi nii individuaalselt kui sotsiaalselt.
Mis on säästev areng?
Säästev areng, mis on arengumudel, mis suudab rahuldada nii tulevaste kui ka praeguste põlvkondade vajadusi, hakkas tööstusrevolutsiooni, tootmise arengute ja ökoloogiliste kriiside tulemusena endale nime tegema 20. sajandi lõpupoole. maailmas. 1990. aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega on sellest saanud ülemaailmne rakendusplaan. Säästva arengu mõistmine põhineb "jätkusuutlikkusel" põhineval ühisnimetajal tegutsemisel paljudes valdkondades nagu mitte ainult majanduslik, vaid ka sotsiaalne areng, ärimudelid ja elustiil. Säästev areng, mille eesmärk on kujundada nii olevikku kui ka tulevikku vastavalt sellele ühisele eesmärgile, on kujundatud keskkonna ja sotsiaalmajandusliku arengu vaheliste suhete heast ülesehitusest ja paralleelsusest. Teisisõnu on säästev areng oma kõige üldisemas definitsioonis terviklik filosoofia, mis hindab koos majandusstruktuuri, sotsiaalse struktuuri ja keskkonna koosmõju ning toimib nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade arengu nimel.
ÜRO säästva arengu eesmärgid
Säästva arengu eesmärgid (SDG) on universaalne üleskutse, mis sisaldab eesmärke, mille ÜRO liikmesriigid peavad saavutama 2030. aasta lõpuks.
Kestliku arengu eesmärgid, mille eesmärk on lõpetada vaesus, kaitsta keskkonda, võtta meetmeid kliimakriisi vastu, jagada heaolu ja rahu, võeti ÜRO Peaassamblee poolt vastu 2015. aasta septembris ja need jõustusid 2016. aasta jaanuaris. Nende eesmärkide 17 kestliku arengu eesmärki ja kokku 169 alaeesmärki on kõikehõlmav tegevuskava, mis ulatub vaesuse algpõhjusteni ja ühendab inimesi, et viia läbi positiivseid muutusi nii inimeste kui ka maailma jaoks. Äärmiselt oluline on, et riigid, erasektor, akadeemilised ringkonnad ja valitsusvälised organisatsioonid teeksid koostööd 2030. aastaks saavutatavate eesmärkide saavutamisel.
1. eesmärk: lõpetage vaesus
Kuigi äärmises vaesuses elavate inimeste arv on aastatel 1990–2015 enam kui poole võrra vähenenud – 1,9 miljardilt 836 miljonile, siis paljud näevad endiselt vaeva, et rahuldada oma kõige põhilisemaid inimvajadusi, nagu tervishoid, haridus, juurdepääs puhtale veele ja kanalisatsioon. Eesmärk 1 on tagada kõigile juurdepääs toidule, peavarjule, riietele, tervisele ja haridusele, et nad saaksid ühiskonnaelus täiel määral osaleda.
Eesmärk 2: Lõpetage nälg
See ülemaailmne eesmärk väljendab eesmärki kaotada maailmas nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja hea toitumine ning edendada säästvat põllumajandust.
3. eesmärk: tervis ja elukvaliteet
Kui inimeste tervis on hea, kasvab ühiskondade heaolu. Seetõttu on selle eesmärgi eesmärk tagada tervislik ja kvaliteetne elu igas vanuses.
4. eesmärk: kvaliteetne haridus
"Kvaliteetne haridus" on ülemaailmne eesmärk pakkuda kõigile kaasavat ja võrdset kvaliteetset haridust ning edendada elukestva õppe võimalusi. Hariduse edusammud on olnud mõnes arengupiirkonnas raske vaesuse, relvastatud konflikti ja muude vahetute kriiside tõttu.
5. eesmärk: sooline võrdõiguslikkus
Naiste ja tüdrukute igasuguse diskrimineerimise kaotamine ei ole mitte ainult põhiline inimõigus, vaid see on ka säästva arengu kiirendamise seisukohast ülioluline. Ikka ja jälle on tõestatud, et naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamine loob mitmekordistava efekti ning kiirendab majanduskasvu ja arengut kõikides valdkondades.
6. eesmärk: puhas vesi ja kanalisatsioon
Veepuudus mõjutab rohkem kui 40% inimestest kogu maailmas; Kliimamuutustest tingitud globaalse soojenemise tõttu peaks see niigi murettekitava tasemega tempo veelgi kasvama. Kuigi 1990 miljardil inimesel on alates 2,1. aastast juurdepääs paremale veele ja kanalisatsioonile, on ohutu joogiveevarude nappus kõikidel kontinentidel suur probleem.
7. eesmärk: juurdepääsetav ja puhas energia
Juurdepääsetava ja puhta energia eesmärk hõlmab taskukohase, usaldusväärse, säästva ja kaasaegse energia kättesaadavuse pakkumist kõigile. Fossiilkütustel põhinev maailmamajandus ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemine põhjustavad meie kliimasüsteemis suuri muutusi. Need muutused mõjutavad kõiki kontinente.
8. eesmärk: inimväärne töö ja majanduskasv
Inimväärse töö ja majanduskasvu eesmärk hõlmab stabiilse, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu, täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö edendamist kõigile.
9. eesmärk: tööstus, innovatsioon ja infrastruktuur
Ehitada üles vastupidavad infrastruktuurid, toetada kaasavat ja jätkusuutlikku industrialiseerimist ning tugevdada innovatsiooni. Kuna enam kui pool maailma elanikkonnast elab linnades, on ühistransport ja taastuvenergia muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Jätkusuutliku tööstuse toetamine ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimine on olulised viisid, mis muudavad säästva arengu võimalikuks.
10. eesmärk: ebavõrdsuse vähendamine
Ebavõrdsuse vähendamine riikide sees ja riikide vahel. Sissetulekute ebavõrdsus on ülemaailmne probleem, mis nõuab globaalseid lahendusi. Lahendus hõlmab finantsturgude ja -asutuste regulatsiooni ja järelevalve parandamist, arenguabi ja välismaiste otseinvesteeringute suunamist valdkondadesse, kus seda kõige rohkem vajatakse.
11. eesmärk: säästvad linnad ja kogukonnad
Linnade ja inimasulate muutmine kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks. Äärmuslik vaesus on sageli koondunud linnapiirkondadesse; riiklikud ja kohalikud omavalitsused teevad jõupingutusi, et kohaneda nende piirkondade kasvava elanikkonnaga. Linnade turvaliseks ja jätkusuutlikuks muutmine tähendab turvalise ja juurdepääsetava eluaseme pakkumist ning slummide muutmist.
12. eesmärk: vastutustundlik tootmine ja tarbimine
Et tagada jätkusuutlikud tootmis- ja tarbimismustrid. Majanduskasvu ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks peame viivitamatult vähendama oma ökoloogilist jalajälge, muutes kaupade ja ressursside tootmise ja tarbimise viisi. Selle eesmärgi saavutamisel on olulised ka meie ühiste loodusvarade tõhus majandamine ning mürgiste jäätmete ja saasteainete kõrvaldamise viis.
13. eesmärk: kliimameetmed
Kliimameetmed tähendab viivitamatut tegutsemist kliimamuutuste ja selle tagajärgede vastu võitlemiseks. Kui ÜRO on kuulutanud kliimamuutuse suurimaks ohuks arengule, siis Maailma Majandusfoorum on seda kirjeldanud kui "tõsist eksistentsiaalset ohtu meie maailmale". Kliimamuutuste mõju ei ole ainult temperatuuri tõus.
14. eesmärk: elu vees
Ookeanide, merede ja mereressursside kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks säästva arengu eesmärgil. Rohkem kui kolme miljardi inimese elatis sõltub mere- ja rannikualade bioloogilisest mitmekesisusest. Kuna aga 30% maailma kalavarudest on tänapäeval ülekasutatud, on need langenud allapoole säästvate toodete tootmise taset.
15. eesmärk: maapealne elu
“Maaelu” eesmärk on kaitsta ja parandada maismaa ökosüsteeme ning toetada nende säästvat kasutamist; säästva metsamajandamise tagamine; kõrbestumise vastu võitlemine; maa degradatsiooni peatamine ja tagasipööramine; hõlmab bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vältimise eesmärke.
16. eesmärk: rahu, õiglus ja tugevad institutsioonid
Rahu, õigluse ja tugevate institutsioonide eesmärk; Rahumeelse ja kaasava ühiskonna ülesehitamine säästva arengu nimel tähendab õiguskaitse kättesaadavuse tagamist kõigile ning tõhusate, vastutustundlike ja kaasavate institutsioonide loomist kõigil tasanditel. Tugevatel relvakonfliktidel ja ebakindlusel on riigi arengule laastav mõju; mõjutab majanduskasvu ja tekitab sageli ebaõiglust, mis võib kesta põlvkondi.
17. eesmärk: eesmärgipärane partnerlus
Rakendusvahendite tugevdamine ja säästva arengu ülemaailmse partnerluse taaselustamine. Säästva arengu eesmärke on võimalik saavutada ainult tugeva pühendumisega ülemaailmsele partnerlusele ja koostööle. Meie maailm on nüüd rohkem omavahel seotud kui kunagi varem. Tehnoloogiale ja teadmistele juurdepääsu suurendamine on oluline ideede jagamise ja innovatsiooni toetamise viis.
Ole esimene, kes kommenteerib