Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi veemajanduse peadirektoraat on käivitanud mobilisatsiooni, et vältida vee raiskamist, mis on üks veepuuduse põhjusi. Sellega seoses viiakse läbi koolitus- ja teadlikkuse tõstmise tegevusi, mis hõlmavad kõiki ühiskonnakihte koduperenaistest õpilasteni, põllumeestest töösturiteni. Lisaks taaskasutatakse kasutatud reovesi. Selgus, et Türgis on puhastatud reovee potentsiaali kokku 7,2 miljardit kuupmeetrit ja 44 protsenti sellest saab taaskasutada.
Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi veemajanduse peadirektoraat töötab välja erinevaid projekte vee raiskamise vältimiseks, mis on üks veepuuduse põhjusi. Linna veekasutuse piires; Omavalitsuste deklareeritud andmetel arvutati 2021. aasta keskmiseks veekao määraks Türgi joogiveevarustus- ja jaotussüsteemides 33,5 protsenti.
2014. aastal avaldatud joogiveevarustus- ja jaotussüsteemide veekadude kontrollimise määrusega soovitakse neid kadusid vähendada kuni 25 protsendini. Omavalitsused ja veeametid saadavad ja registreerivad igal aastal veemajanduse peadirektoraadile teavet linnade veekasutuse ja -kadude kohta ning veekadusid jälgitakse omavalitsuste tasandil.
ALGATAKSE KOGU MOBILISEERIMINE
Individuaalsetel veekasutustel läheb teadvuseta kasutamise tõttu raisku kuni 93 liitrit vett inimese kohta päevas. Peadirektoraadi koostatud avalike teadaannete ja sotsiaalmeedia filmide abil tõstab kasutajate teadlikkust vee tõhusast kasutamisest. Veetõhususe mobilisatsiooni raames soovitakse tõsta teadlikkust vee tõhusast kasutamisest kõigis veekasutajate rühmades, viies läbi üks-ühele tegevusi naistele ja lastele, kes on enim vett tarbivad rühmad. Veetõhususe mobiliseerimise tegevused käivitatakse loosungiga "Null raiskamist vees", et suurendada teadlikkust veetõhususest ja vee säästmisest riigis ning kiirendada meetmete võtmist kõigis sektorites. Sellega seoses algatatakse 2023. aasta koolituskampaania, mis võtab arvesse põllumajandustootjate vajadusi, sealhulgas teadlikku niisutamist ja vesikondadele omaste tehnoloogiarakenduste väljatöötamist, võttes prioriteetide hulka vee kasutamise põllumajanduses. Eesmärgiks on, et üleriigiline kampaania, mis on kavandatud vee tõhusamaks kasutamiseks, võetaks kodanike poolt omaks ja rakendataks koolituse, teadlikkuse tõstmise, töötubade, koosolekute, väliürituste ja preemiasüsteemi kaudu. kõik ühiskonnasegmendid koduperenaistest üliõpilasteni, põllumeestest töösturiteni.
SOODUSTATAKSE VEESÄÄST
Lõppeesmärk on minimeerida tarbimist, kasutades vett tõhusalt ning rahuldada kodanike vajadusi tööstuses, põllumajanduses, kodudes ja ettevõtetes, säilitades samal ajal nende jõuka elu ilma veesurveta, ilma veevajadust ohverdamata. Lisaks kõigele sellele on eesmärk, et tarbijad mõistaksid protsessi maksumust ja raskusi allikast kasutajani ning protsessist kuni selle pärast kasutamist töötlemiseni ja loodusesse tagasi laskmiseni. Teadlikkuse tõstmine selles küsimuses ja selle kulu asjakohane kajastamine kasutajatele soodustab veeressursside tõhusamat kasutamist. Selles protsessis on tariifide määramisel oluline arvestada ka abonentide maksevõimet ja valmisolekut. Tariifide kujundamine mahupõhise mitmetasandilise hinnakujunduse kaudu soodustab vee kokkuhoidu. Uuringud viiakse läbi hinnakujundusmeetodite raames, mis soodustavad tõhusat kasutamist.
KASUTATUD VESI TAASKASUTATAKSE
Veemajanduse peadirektoraadi poolt läbiviidud „Kasutatud vee taaskasutusalternatiivide hindamise projekti“ raames selgitati välja ka kasutatud vee potentsiaal riigis ning vastavalt veepotentsiaalile määrati kasutusalad. Kõikide kasutatud veevarude hindamisel kasutatakse aastas 3,3 miljardit kuupmeetrit vett põllumajanduses, maastiku niisutamisel 49 miljonit kuupmeetrit, tööstuses 378 miljonit kuupmeetrit, keskkonnakasutuses 2 miljardit kuupmeetrit vett. , 57 miljonit kuupmeetrit vett maa-aluste veevarude toitmisel ja 34 miljonit kuupmeetrit vett maa-aluste veevarude toitmisel Soovitati hinnata kaudseks kasutamiseks joogiveena. Selgus, et Türgis on puhastatud reovee potentsiaali kokku 7,2 miljardit kuupmeetrit ja 44 protsenti sellest saab taaskasutada. 3,2 miljardist kuupmeetrist veest, mida saab taaskasutada, kasutatakse 65 protsenti põllumajanduses, 22 protsenti keskkonnas, 10 protsenti tööstuses, 2 protsenti põhjavee toitmisel, 1 protsenti maastiku niisutamisel ja 0,1 protsenti maastiku niisutamisel. Hinnati, et seda saab kasutada joogiveeallikate toitmiseks. Selgus, et Türgis on põllumajanduslikust niisutamisest tagastatud vett 3,2 miljardit kuupmeetrit ja 66 protsenti nimetatud potentsiaalist on taaskasutatav. On kindlaks tehtud, et 2,1 miljardist kuupmeetrist taaskasutatavast veest saab 64 protsenti kasutada põllumajanduslikuks niisutamiseks ja 36 protsenti keskkonnakasutusse.
MINISTER KRISCI: VESI ON tsivilisatsioon
Põllumajandus- ja metsandusminister Vahit Kirişci ütles, et motoga "Vesi on tsivilisatsioon" teevad nad intensiivseid jõupingutusi selle nimel, et tuua vesi rahvani kõige tõhusamal viisil, ilma tilkagi riigi ressursse raiskamata. , "Meie ministeeriumi põllumajandusuuringute ja poliitika peadirektoraat ja riigi hüdrotehnilised tööd. Lisaks on koostöös ülikooliga välja töötatud niisutuskorralduse ja taimevee tarbimise süsteem üks meie uuenduslikumaid projekte, mille kaudu meie põllumehed saavad veebi kaudu teatada, millal ja kui palju niisutamist nad saavad niisutada. Samuti on alates 2007. aastast, mil kogu Türgis alustati individuaalsete niisutussüsteemide toetuste andmist, 42 tuhat 531 projekti, mis on pakkunud 3 miljoni 951 tuhande 280 dekaari maa niisutamist kaasaegsete niisutussüsteemidega. Taaskord viiakse läbi uuringuid põuatestide keskuses, mis on TAGEMi raames tegutsev tippkeskus, tagamaks, et meie põllumehed ei kogeks põua tõttu tootekadu.
"ME EI LAHKU ÜHTEGI OMA LINNAST KOOS VEESRESSIGA"
Rõhutades, et nad ei jäta ühtegi linna joogiveepuudusega rahule, ütles minister Kirişci: „Jusufeli tamm, mille me varsti avame, on meistriteos, mis on oma valdkonnas viies maailmas ja kirjeldab kõige paremini punkti Türgi inseneritöö on jõudnud. Selliseid suuri projekte me realiseerime selleks, et mitte lasta oma vett ehk siis oma tulevikku läbi sõrmede voolata. Oleme oma provintside joogiveevajadust planeerinud 5 aastaks, 20 aastaks ja isegi 30 aastaks joogivee tegevuskavadega, mille oleme koostanud ja ajakohastanud vastavalt ajas muutuvatele tingimustele. Me ei ole ühtegi oma linna joogiveeprobleemidega üksi jätnud ega jäta neid ka.
Ole esimene, kes kommenteerib