Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi läbiviidud projektide raames võeti kaitse alla Kilise, Honamlı, Abaza, Kaçkari, Ankara, Aleppo ja kohalikud kitsetõud.
Põllumajandusuuringute ja -poliitika peadirektoraadi (TAGEM) loomakasvatus- ja kalandusuuringute osakonna poolt 2005. aastast ministeeriumi alluvuses ja 2011. aastast suuremahuliselt läbiviidud riiklik projekt „Meremaandamine inimeste kätes“ on annab oma vilju.
Projektides töötab 164 tehnilist personali, sealhulgas zootehnikuid, veterinaararste, tehnikuid ja tehnikuid.
Kitsetõug mängib olulist rolli ka väikeste veiste projektides. Türgis, mis on kitsede arvu poolest maailmas üks juhtivaid riike, on 2021. aasta andmetel üle 12 miljoni kitse. 1990. aastatel vähenema hakanud ja 5 miljonini langenud kitsepopulatsioon jõudis väikeveiste kasvatamise, registreerimise ja organiseerimise olulise toetusega 12 miljonini.
Projekti raames kasvas kodukitsede alamprojektide arv, mis oli 37, 2022. aastal 10-ni, lisandus veel 47 alamprojekti. Nii lülitati kodukitsede aretusprogrammi 296 100 sugupoega.
Projektidesse kaasati kodukitsetõugud Angoora kits, Karvkits, Honamlı kits, Kilis kits, Malta kits, Damaskuse kits ja Türgi Saaneni kits.
Samal ajal võeti projekti raames kaitse alla Kilise, Honamlı, Abaza, Kaçkari, Ankara, Aleppo ja kohalikud kitsetõud, millel on vähe loomavarasid.
Kitse peetakse kõige vastupidavamaks loomaks, kes suudab ellu jääda globaalsest soojenemisest tingitud ebasoodsates kliimatingimustes. Projektidega soovitakse, et Türgi muutuks peagi kitsekasvatuse aretuskeskuseks ja saavutaks taseme, kus saab kasvatajaid eksportida, et toetada maaelu arengut enda geograafias ja ümbritsevates piirkondades.
"NÄEME TOETUSE JA RAKENDUSTE ILUSID TULEMUSED"
Põllumajandus- ja metsandusminister prof. Dr. Vahit Kirişci nentis, et nad püüdlevad oma tööga, eelkõige toetuse, reguleerimise, rakendamise ja uurimistööga, et viia loomkasvatuse kõrgpunkti.
Viidates, et riikliku aretusprojekti raames on nad saavutanud edukaid tulemusi, ütles Kirişci, et väikeveisekasvatuse projektiga tuuakse sektorisse aastas 500 tuhat looma kvaliteetset aretusmaterjali. Kirişci nentis, et tänu pühvlite aretus- ja toetuspoliitikale suurendasid nad pühvlite arvu 85 tuhandelt pealt 118 tuhandele, kasvades 185 protsenti.
Viidates sellele, et nad hoiavad loomakasvatuse geenipankades 18 tuhat 7 lamba-, 5 veise- ja 88 hobusetõu geneetilist materjali, ütles Kirişci: „Alates 2002. aastast oleme suurendanud loomakasvatussektori toetuste osakaalu põllumajandustoetustes 4,4 protsendilt 25 protsenti. Õnneks näeme ka nende toetuste ja praktikate häid tulemusi. Samuti pöörame erilist tähelepanu koduloomatõugude arendamisele.“ kasutas fraase.
Ole esimene, kes kommenteerib